Aafrika trüpanosomiaas
Inimese Aafrika trüpanosomiaas ehk unetõbi on levinud Sahaara-taguse Aafrika troopilise piirkonna maades.
Haigustekitajaks on algloom Trypanosoma brucei gambiense või Trypanosoma brucei rhodesiense.
Trypanosoma brucei gambiense nakkusallikaks on haige inimene ja Trypanosoma brucei rhodesiense nakkusallikaks on koduveised, võsasokud ja antiloobid.
Haigustekitajaid kannavad loomalt inimesele või haigelt tervele inimesele üle tsetsekärbsed (Glossina). Tsetsekärbes ründab inimesi päevavalges ja hammustab ka läbi riiete. Haigustekitajaid võib üle kanda ka doonoriverega.
Peiteperioodi pikkus T.b. gambiense nakkuse korral on mõni kuu kuni aasta ja T.b.rhodesiense nakkuse korral 1-3 nädalat.
Tsetsekärbse hammustuskohal tekib valulik sõlmeke, tõuseb palavik, tekib tugev peavalu ja unetus ning nahalööve, lümfisõlmed suurenevad ja on valulikud. Haiguse hilises staadiumis tungivad haigustekitajad kesknärvisüsteemi, mille kahjustuse tagajärjel tekivad koordinatsiooni-, taju- ja psüühikahäired ning unisus, tahtmatud liigutused ja südamekahjustus. Ravita juhtudel lõpeb haigus surmaga.
Nakatumise ennetamiseks on oluline tsetsekärbse hammustuste vältimine.