Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

 

 TAGASI COVID-19 LEHELE »

KOROONAVIIRUSE HAIGUS COVID-19

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele
(Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus)

SÜMPTOMID


COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev.

Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga.

Peamised sümptomid:

● peavalu,
● haistmismeelte kadu,
● ninakinnisus,
● köha,
● väsimus ja nõrkustunne,
● lihasvalu,
● nohu,
● maitsemeelte kadu,
● kurguvalu,
● palavik.

    Raskematel juhtudel:

   ● hingamisraskused,
   ● rindkere valud,
   ● häired kõnes ja liigutustes.

LEVIMINE


Koroonaviirused levivad enamikel juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu.

Seni teadaoleva info kohaselt säilib SARS-CoV-2 viirus toatemperatuuril kuni 3 päeva. Viirust on võimalik pindadelt tõhusate puhastamisviiside ja -vahenditega eemaldada.

Erinevate koroonaviiruste vastu on tõhusad kuumutamine, UV-kiirgus ja ka mitmed antimikroobsed ained, nt 70% etanool, 75% 2-propanool, vesinikperoksiid, naatriumhüpoklorit, mille vähemalt 1 minutilisel toimel viirus hävib.

 


VIIRUSEST HOIDUMINE
 

Pese käsi
Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada käte desinfitseerimisvahendit.

Liigu hajutatult
Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. Võõrastest inimestest tuleb hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse. Väldi lähikontakti inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist
Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Järgi hingamisteede hügieeni
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Kanna maski
Soovitame kanda maski rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis, eriti riskirühmadel. 
Soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski.

Vaktsineeri end COVID-19 vastu
Rohkem infot vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee veebilehelt.


 

MILLE POOLEST ERINEB KOROONAVIIRUSE HAIGUS COVID-19 GRIPIST?


Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid. 
Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele.

COVID-19

SÜMPTOMID
Koroonaviirus – peavalu, palavik, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, hingamisraskused,
valu rindkeres, häired kõnes ja liigutustes.
Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.


NAKATUMINE
 Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest.

HAIGESTUMUS
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad.

SUREMUS
COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Kõige enam on ohustatud vanemaealised.

RAVI
COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heaks kiidetud viirusevastast ravimit. Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu on vaktsiinid olemas.



VÄLTIMINE
Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

HOOAJALISUS
Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

GRIPP

SÜMPTOMID
Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane. 

NAKATUMINE
Iga gripi viirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.


HAIGESTUMUS
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda.

SUREMUS
Enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.


RAVI
Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse.

VÄLTIMINE
Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

HOOAJALISUS
Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes.

 

Sümptomite (köha, palavik, hingamisraskused) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile ☎️ 1220, kust antakse käitumisjuhiseid.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile ☎️ 112.