Sa oled siin

 

 TAGASI COVID-19 LEHELE »

 

MIS ON KOROONAVIIRUSE HAIGUS COVID-19? 

 

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Koroonaviirused levivad enamikel juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu. Seni teadaoleva info kohaselt säilib SARS-CoV-2 viirus toatemperatuuril kuni 3 päeva. Samas on võimalik viirust pindadelt tõhusate puhastamisviiside ja puhastusvahenditega eemaldada.

Erinevate koroonaviiruste vastu on tõhusad kuumutamine, UV-kiirgus ja ka mitmed antimikroobsed ained, nt 70% etanool, 75% 2-propanool, vesinikperoksiid, naatriumhüpoklorit, mille vähemalt 1 minutilisel toimel viirus hävib.

Vaata soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks » (PDF)

 

MILLE POOLEST ERINEB KOROONAVIIRUSE HAIGUS COVID-19 GRIPIST?

 

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid. Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele.

COVID-19

SÜMPTOMID
Koroonaviirus – peavalu, palavik, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, hingamisraskused,
valu rindkeres, häired kõnes ja liigutustes.
Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.


NAKATUMINE
 Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest.

HAIGESTUMUS
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad.

SUREMUS
COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Kõige enam on ohustatud vanemaealised. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.

RAVI
COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heaks kiidetud viirusevastast ravimit. Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu on küll olemas vaktsiinid, kuid hetkel veel piiratud kogustes.


VÄLTIMINE
Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

HOOAJALISUS
Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

GRIPP

SÜMPTOMID
Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane. 

NAKATUMINE
Iga gripi viirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.


HAIGESTUMUS
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda.

SUREMUS
Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.



RAVI
Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse.

VÄLTIMINE
Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

HOOAJALISUS
Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes.

 

SÜMPTOMID

 

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.
Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha. 

Viiruse peiteperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. Inimene võib olla teistele nakkusohtlik 2 päeva enne COVID-19 sümptomite tekkimist või positiivse SARS-CoV-2 analüüsi andmist. Viirus võib levida ka nakkuskahtlusega inimesega kokkupuutel, kellel võivad olla väga kerged sümptomid.

 

Peamisteks sümptomiteks on

  • peavalu
  • haistmismeelte kadu 
  • ninakinnisus
  • köha
  • väsimus ja nõrkustunne
  • lihasvalu
  • nohu 
  • maitsemeelte kadu
  • kurguvalu
  • palavik

Raskematel juhtudel võivad tekkida

  • hingamisraskused
  • rindkere valud
  • häired kõnes ja liigutustes

Kui sul esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest:

  • köha
  • palavik >38°C
  • hingamisraskused
  • kurguvalu

Hinda ja tegutse vastavalt terviseseisundile, kui

  • sümptomid on pigem kerged või mõõdukad - püsi kodus, jälgi enda seisundit ja isoleeri end.
  • sümptomid on rasked (palavik >38°C, köha) - püsi kodus ja helista perearsti nõuandeliinile 1220 või oma perearstile.
  • terviseseisund on kriitiline (hingamisraskused ja vajad erakorralist abi) - helista hädaabinumbril 112.
  • oled olnud lähikontaktis COVID-19 nakatanud inimesega - püsi kodus, jälgi enda seisundit ja isoleeri end.
     

Abiks võib olla ka koroonaviiruse enesehindamisküsimustiku täitmine

     

    HAIGESTUMINE

     

    Soovitused COVID-19 kahtlusega inimesele või nakatunule

    COVID-19 peamised sümptomid on: peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasvalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimus ja nõrkustunne.

    Kui sa tunned, et sul avaldub mõni eelnevalt nimetatud sümptomitest, jää koheselt eneseisolatsiooni ning võta ühendust oma perearstiga. Kuna COVID-19 sümptomid võivad olla väga kerged jälgi oma tervist tähelepanelikult ning pöördu perearsti poole või helista ka perearsti nõuande liinile 1220 kergete sümptomitega.

    Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.

     

    Sümptomite (köha, palavik, hingamisraskused) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile ☎️ 1220, kust antakse käitumisjuhised.

    Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon ☎️ 1247.

    Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile ☎️ 112.

     

    Kodune isolatsioon

    Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja mida vähem on sotsiaalseid kontakte, seda väiksem on nakkusoht. Periood on 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigussümptomid avalduma. Kui see juhtub, siis tuleb kodus püsida kuni tervenemiseni või tervise halvenemisel kutsuda endale kiirabi.

    Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt, kuid ohustatud on vanemaealised ja nõrgema immuunsussüsteemiga inimesed, kelle haigusnähud võivad areneda raskeks kopsupõletikuks. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.

    Kui oled COVID-19 positiivne või kahtlustad haigestumist, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus ja võta ühendust oma perearstiga. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning võimalusel lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada. Ka vaimne tervis vajab tähelepanu – ära jää üksi, suhtle oma lähedastega kasutades sidevahendeid (näiteks Facebook, Skype  ja muud rakendused võimaldavad vestelda ja näha teisi). Loo endale harjumus (kui seda varem pole) suhelda teiste inimestega iga päev. Suhtlus on isolatsioonis olles eriti oluline. Teistega rääkimisel jälgi, et põhiteema ei oleks koroonaviirus.

     

      RISKIRÜHMAD

       

      Kui kuulud riskirühma (oled vanemaealine, eesliinitöötaja või kroonilist haigust põdev isik) tuleb hoolega kaaluda osalemist avalikel üritustel ning võimalusel neid vältida. Kui võimalik, siis vältige ühistranspordi kasutamist ning esmatarbe ja toidukaupade ostmisel külastage kauplust ajal, mil seal on vähe rahvast.

       

      Miks tuleb vanemaid ja krooniliste
      haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

       

      • Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

      • Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

      • Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

      • Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik. Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.

      Soovitused riskirühmade kaitseks

      • Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

      • Hoiduge külastustest hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.

      • Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning külastamisel tagada ohutus: kanda maski, hoida distantsi ning puhastada käsi ja pindasid.

      • Hoolekandeasutustel tuleb tagada riskirühma kuuluvatele inimestele ohutud võimalused kontaktseks ja mittekontaktseks suhtluseks.

      • Samuti tuleks hoiduda hooldekodu elanike liikumisest hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.

       

      Pidude ja muude ürituste pidamine 

      Soovitame ära jätta kõik ühisüritused, kus osalevad inimesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu.
      Kui üritus on täiesti vältimatu, tasub seda teha võimalikult väikeses seltskonnas, järgides kõiki terviseameti välja antud turva- ja ohutusnõudeid. Vajadusel saad konsulteerida mõne terviseameti spetsialistiga.

      Rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis tuleb kanda maski – siseruum on rahvarohke, kui inimeste vahel pole võimalik hoida kahemeetrist vahemaad. Suu ja nina katmine takistab pisikute levimist. Kanna kaitsemaski vastavalt juhistele, meditsiinilist maski tuleb kanda värviline pool väljas. Mask ei asenda teisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu kätepesu või aevastamisel ja köhimisel suu ning nina katmine kas ühekordse salvräti või varrukaga. 

      Maski ei pea kandma inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastu näidustatud või kellel esineb vajadus suhelda vaegkuuljatega (vaegkuulja loeb ka vestluspartneri huultelt) ning alla 12-aastased lapsed. Võimalikud on ka teised põhjendatud olukorrad (näiteks juhul, kui transpordivahendis pole teisi reisijaid).