Sa oled siin

Meeldetuletus listerioosi ennetamiseks

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa keskuse (ECDC) andmetel on Euroopas viimastel aastatel sagenenud haigestumine listerioosi.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel registreeriti 2017. aastal kümme toidutekkelist listerioosi puhangut, mille põhjustajana tehti kindlaks juust, kala ja kalatooted, liha ja lihatooted ning köögiviljad ja nendest valmistatud tooted (EFSA, 2018).

Haigestumine on kasvanud ka Eestis. Eelmisel aastal registreeriti kokku 28 listerioosi haigusjuhtu. Jätkub haigestumine ka tänavu, seisuga 30.10.2019 on registreeritud 16 haigusjuhtu, valdav enamus haigetest on üle 60-aastased inimesed.

illustratiivne pilt kalast

 

Mida peaks meeles pidama seoses listerioosiga?

Listerioos on Listeria monocytogenes bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus. Listeria ei kuulu kõrge patogeensusega mikroobide hulka ja selle väikesed kogused on toidus lubatud.

Haigus ohustab eelkõige riskirühma kuuluvaid inimesi, kuhu kuuluvad eeskätt immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad, vastsündinud, eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed; samuti patsiendid, kes kannatavad krooniliste haiguste all, nagu vähkkasvajad, diabeet, südamehaigused, AIDS või alkoholism.

Haigestumise põhjuseks on saastunud toiduainete tarvitamine, sh ebapiisavalt termiliselt töödeldud liha ja kala, pastöriseerimata piim ja sellest valmistatud pehmed lühikese valmimisajaga juustud, toores puu- ja köögivili.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmistoitudele, milles Listeria on eluvõimeline, näiteks sushis, burgerites, salatites jm, mida enne tarbimist ei kuumutata. Samuti on haigustekitaja võimeline paljunema ka külmkapi temperatuuril ning talub kõrgeid (˃20%) soola kontsentratsioone. Listeria kasvab temperatuuril -1°C kuni +60°C ning hävib 16 sekundi jooksul +73°C - +74°C juures.

Amet tuletab veel kord meelde, et riskirühma kuuluvad inimesed peaksid kõik toidud korralikult läbi küpsetama, vältima ebapiisavalt kuumtöödeldud toidu ja pastöriseerimata piima tarbimist.

 

Veel soovitusi haigestumise ära hoidmiseks:

  • pidada toidu säilitamise temperatuurist kinni ning tarbida kõik toidud vastavalt nende säilimistähtajale.
  • järgida toidukäitlemise ohutusnõudeid: ristsaastumise vältimine toidu valmistamise ahela kõikides etappides.
  • pidada hügieenireeglitest kinni: pesta käsi enne toidu valmistamist ja korduvalt toidu valmistamise ajal, samuti pärast tualettruumi kasutamist.
  • pidada meeles, et nakkust võivad kanda edasi ka koduloomad.
  • seedehäiretega/kõhulahtisusega inimesed peavad arsti abi saamiseks pöörduma perearsti poole.
  • seedehäiretega/kõhulahtisusega inimene ei tohi käidelda toitu.

Lisainfo: www.terviseamet.ee/et/node/1748