KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

 

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, mis mõjutab tugevalt Eesti elu. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Meil tuleb hoida inimeste tervist ja leevendada majandusraskusi.

Peame käituma vastutustundlikult ja kaitsma iseend ja oma lähedasi. Eriti peame kaitsma eakaid, nõrgema tervise ja krooniliste haigustega inimesi, kellele viirus võib olla kõige ohtlikum.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes juhiseid täidavad ning riigile ja oma lähedastele abi pakuvad.

Tagasi üles »

 

Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Tagasi üles »

 

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia distantsi vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.
  • Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Abi võib olla ka koroonaviiruse enesehindamisküsimustiku täitmisest www.koroonatest.ee

Tagasi üles »

 

Millest sai puhang alguse?

Uus koroonaviirus on tõenäoliselt loomset päritolu, kuid uuringud selle kohta veel käivad.

Tagasi üles »

 

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul.

Kui Sul tekib palavik 38°C, köha või hingamisraskused, helista oma perearstile ja teavita teda sellest.

Tagasi üles »

 

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

  • Kui Sul on haigusnähud (peamiselt köha ja palavik) ja Sa kahtlustad, et oled nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.
  • Kui Sa ei saa perearsti kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
  • Võid kasutada ka enese hindamiskeskkonda www.koroonatest.ee. Seal saad lihtsatele küsimustele vastates teada, mida edasi teha.
  • Haiguskahtluse korral tuleb 14 päeva oma tervist jälgida.
  • Raskes seisundis haigestunule kutsu kiirabi telefonil 112.

Tagasi üles »

 

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui Sind on testitud koroonaviiruse suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et Sul on koroonanakkus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist veel 14 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et Sul ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust.

Tagasi üles »

 

Millal pärast haigusnähtude möödumist võib inimene uuesti ühiskonnaellu tagasi tulla?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad

  • palavik vähemalt kaks päeva,
  • hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Tagasi üles »

 

Mille poolest erineb COVID-19 viirus gripist?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

COVID-19

SÜMPTOMID
Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused.
COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt võivad sümptomid avalduda või kui paljudel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

NAKATUMINE
 Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest.

HAIGESTUMUS
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad.

SUREMUS
COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Kõige enam on ohustatud vanemaealised. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.

RAVI
COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heaks kiidetud viirusevastast ravimit. Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

VÄLTIMINE
Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

HOOAJALISUS
Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

GRIPP

SÜMPTOMID
Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane. 

NAKATUMINE
Iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.


HAIGESTUMUS
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda.

SUREMUS
Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.



RAVI
Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse.

VÄLTIMINE
Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

HOOAJALISUS
Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes.

Tagasi üles »

 

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38,1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5,0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0,8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Tagasi üles »

 

Mis on kaitsemask?

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

  • isikukaitsevahendid - maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
  • meditsiinilised kaitsemaskid - maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.

Tagasi üles »

 

Millal oleks mõtet kanda maski?

Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda ei kodus ega õues. Kodus ei ole mõistlik maski kanda, sest kui üks pereliige on haigestunud ja teised pereliikmed ei ole püsivalt eraldatud, siis leiab viirus tõenäoliselt ikka tee pereliikmete nakatamiseks.

Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.

Kirurgiline/meditsiiniline mask ei kaitse meditsiinitöötajat, kuna ei ole igalt poolt tihedalt naha vastas. Maski kujust tulenevalt liigub õhk läbi maski külgedel ja all olevate pragude.
Meditsiinitöötajad peavad enda nakkuse eest kaitsmiseks kasutama kvaliteetsest materjalist respiraator-tüüpi maske, mis oleksid igalt poolt tihedalt naha vastas.
Klapiga respiraatori puhul tuleb jälgida, et tegemist ei oleks ehitusrespiraatoriga, mis filtreerib küll sissehingatavat õhku, kuid väljahingatav õhk läheb läbi klapi ilma kaitseta välja.
Kirurgilise maski kandmist tervete tavainimeste poolt loetakse meditsiinitarviku kasutamiseks muul viisil kui tootja seda on ette näinud. ECDC hinnangul võib see põhjustada tõsiseid riske, kuna tootja ei ole sellist kasutusviisi ette näinud. Seetõttu tuleb hoolikalt  hinnata tekkivaid ohte ja kasu.

Kirurgiline mask on vajalik näiteks:

  • poetöötajatele, et vältida ostjate nakatamist ja kaupade kontamineerimist;
  • toiduainetetööstuses töötajatele;
  • iluteenuste osutajatele.

Meditsiiniline mask ei kaitse nakatunud inimesega kokkupuutumisel. Kõiki reegleid tuleb jälgida. Klientidega kokkupuutuv müüja peab rakendama täiendavaid meetmeid – asendama meditsiinilise maski isikukaitsevahenditega, kasutama kogu nägu kaitsvat visiiri jms.

 

Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?

Kes tahab maski kanda, kuid seda ei õnnestu osta, see võib ise teha riidemaski. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.


Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendid:

Tagasi üles »

 

Kui palju kaitseb isetehtud mask?

Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30-50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.

Tagasi üles »

 

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

Tagasi üles »

 

Kuidas teha ise mask ja milliste nõuetega peaksin arvestama?

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et kuigi suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides on alati abiks, ei ole isetehtud mask samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab järgmised soovitused isetehtud maski valmistamiseks:

  • Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
  • Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
  • Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
  • Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Tuleb arvestada, et maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
  • Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks saab kasutada kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhised isetehtud maski valmistamiseks eraisikutele ning meditsiinilise maski valmistamiseks ettevõtjatele leiab siit » (PDF)

Tagasi üles »

 

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist:

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
  • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
  • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.


Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt koostatud juhis "Kuidas kanda isetehtud maski?" » (PDF)

Vaata videot kaitsemaski õigest paigaldamisest »

Tagasi üles »

 

Kas isetehtud maski saab korduvalt kasutada?

Jah, kuid riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures.
NB! Kasutatud maskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema.

Tagasi üles »

 

Kui kasutan isetehtud maski, siis kuhu see visata?

  • Kui mask kannatab korduvat kasutamist, siis juhendi järgi tuleb seda pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures.
  • Kui soovid maski kohe pärast kasutamist ära visata, pane see kilekotti, sulge kott kindlalt ja viska segaolmejäätmete hulka.
  • Kui soovid maskist vabaneda pärast aega, mil nakkusoht on möödas, viska mask tekstiilijäätmete hulka.

Tagasi üles »

 

Kui kasutan poes käies ühekordseid kindaid ja maski, kuhu ma need pärast poeskäiku viskan?

  • Kui oled olnud avalikus ruumis, näiteks käinud toidupoes, pane kasutatud mask, kindad, taskurätt jt võimaliku nakkusohuga esemed eraldi kilekotti ja sõlmi see pealt kinni, et need ei ohustaks teisi. Osades poodides on selliste jäätmete jaoks eraldi prügikastid. Kui neid aga pole, viska kasutatud isikukaitsevahendid kilekotti suletult olmeprügi hulka.
  • Kindlasti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid panna prügikasti nii, et neile pääseks lihtsasti ligi inimesed, kes prügikastist midagi otsivad ja võivad seeläbi võimaliku nakkusega kokku puutuda. Samuti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid ega muid jäätmeid visata poe juurde ega loodusesse.

Tagasi üles »

 

Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid- ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest (PDF).

Tagasi üles »

 

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse proovide tulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul kui vastus oli positiivne või igal juhul? Kas see info lisatakse inimese digiloole?

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti või Mobiil-IDd.

Tagasi üles »

 

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info täna puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle lehele digilugu.ee. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse lisaks ka telefoni teel. Digilukku jõudmise aeg sõltub arstide töökoormusest, kuid üldjuhul püütakse vastused sisestada paari tööpäeva jooksul.

Tagasi üles »

 

Kuidas, keda ja miks testitakse COVID-19 suhtes?

Koroonatest tehakse ennekõike:

  • vanemaealistele inimestele,
  • krooniliste haigustega inimestele,
  • igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
  • igas vanuses mis tahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
  • kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Juhuvalimi alusel testitakse ka:

  • haigusnähtudeta tervishoiutöötajaid,
  • sotsiaal- ja hoolekandeasutuste töötajaid,
  • Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajaid,
  • teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele. Inimese riskirühma paigutamine ning otsuse tegemine on arsti kohus ja vastutus, mida ei saa ega pea tegema inimene ise.

Testimise põhimõtete järgimine on vajalik selleks, et kasutada säästlikult isikukaitse- ja laborivahendeid ning mitte liigselt koormata tervishoiutöötajaid. Peame hoolitsema, et tervishoiusüsteem saaks toimida ka kaugemas tulevikus. Selleks peame vältima olukorda, kus kõik kaitsemaskid ja kaitseriietus on ära kasutatud testimisteks ning neid ei jätku enam eesliinil töötavatele arstidele ja õdedele või operatsioonipersonalile.

Testimise korraldus on praegu muutumas, anname selle kohta infot järk-järgult. Samuti vaadatakse olukorra muutudes üle arstidele antud juhised.

Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

Tagasi üles »

 

Missugused on sammud testimisele pääsemiseks?

  1. Eduka testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.
  2. Kui sul on avaldunud sümptomid, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  3. Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse (saatekiri on näha digilugu.ee) ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama! Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
  4. Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi, ilma kaassõitjateta.
  5. Oota vastust! Sulle helistatakse kahe tööpäeva jooksul. Vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda.
  6. Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi! Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Tagasi üles »

 

Kui perearst on mulle kirjutanud saatekirja testimisele, siis mis saab edasi? Kas ma ootan, et keegi võtaks minuga ühendust, helistaks, kutsuks kuhugi proovi andma? Kas ma pean ise minema kuhugi laborisse proovi andma?

Kui perearst on teile andnud digitaalse saatekirja testimiseks, siis oodake, kuni teile helistatakse testimiskeskusest ning lepitakse kokku täpne testimise aeg ja koht. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku. Kui teil ei ole võimalik ise sissesõidu-proovivõtupunkti minna, näiteks teil ei ole autot, siis korraldatakse proovivõtmine kodus. Selleks lepitakse taas telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.

Kõige olulisemad sammud, kui olete haigestunud:

  • Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Veendu, et perearstil on sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik ühendust võtta.
  • Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid.
  • Kui sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoniteel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.
  • Pärast prooviandmist oota vastust, püsi kodus, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Tagasi üles »

 

Mis on koroonaviiruse kiirtest ja miks seda Eestis ei kasutata?

Praeguste teadmiste ja tehnoloogia juures on ainus usaldusväärne viis uue koroonaviiruse nakkusjuhtumite varaseks avastamiseks koroonaviiruse RNA (ribonukleiinhappe) määramise uuring. Selleks võetakse patsiendi ninaneelust vatitikuga proov. RNA määramise uuringuid teevad Eestis suuremad haiglalaborid, Terviseameti labor ja SYNLAB Eesti OÜ.

Müügil olevad nn seroloogilised kiirtestid põhinevad veres sisalduvate antigeeni või antikehade määramisel, kuid need testid ei ole usaldusväärsed ega võimalda hinnata patsiendi nakkusohtlikkust. Nimelt kulub viimaste uuringute kohaselt koroonaviiruse vastaste esimeste antikehade tekkeks 5–10 päeva alates haigusnähtude avaldumisest. Seetõttu annavad niisugused kiirtestid palju valenegatiivseid vastuseid, kuigi tegelikult on patsient ka kogu antikehade tekkimisele eelneval ajal väga nakkusohtlik.

Neid asjaolusid arvestades ei soovita Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) antikehi määravaid kiirteste koroona diagnoosimiseks kasutada. Mõlema asutuse hinnangul võivad sellised testid osutuda kasulikuks aga hilisemate sero-epidemioloogiliste (veres leiduvate viirusevastaste antikehade) uuringute tegemiseks, et hinnata elanikkonna immuunsust. Praeguse seisuga on erialaspetsialistid ja teadlased siiski seisukohal, et usaldusväärseid sero-epidemioloogilisi uuringuid saab teha üksnes laboritingimustes.

Ka Eesti Terviseamet on hoiatanud, et kõik testid on tegelikult meditsiiniseadmed ja kodus kasutamiseks sobivaid teste praeguseks veel olemas ei ole. Lisateavet vaata Terviseameti kodulehelt.

Kui kiirtesti tootja või tema volitatud esindaja asub Eestis, siis peab ta testi müügile paiskamisest Eesti Terviseametit teavitama. Kui tootja asub mõnes muus riigis, siis on levitajal kohustus veenduda, et testi tootja oleks kõik nõuded täitnud. Teavitamiskohustust levitajal ega ka müüjal pole. Sellest hoolimata soovitab Terviseamet kõigil sissevedajatel Terviseametit sellistest testidest teavitada, kuna liikvel on väga palju võltsinguid.

Tagasi üles »

 

Mida teha, kui töötaja haigestub respiratoorsetesse haigustesse (sümptomid: palavik, köha, väsimus jt)?

KUI TÖÖTAJA HAIGESTUB:

  • Töövälisel ajal (mitte töökohal olles):
    •  Töötaja peab jääma koju ja võtma ühendust perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe (TVL) osas. NB! Töötaja COVID-19 suhtes testimise vajaduse üle otsustab perearst.
    •  Kolleegid, kes pole töötajaga sümptomaatilisel perioodil kokku puutunud, võivad jätkata töölkäimist, kuid jälgima 14 päeva jooksul tähelepanelikult oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb jääda koju ja võtta ühendust oma perearstiga.
    •  Haigestunud töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et tal ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. Lõpliku otsuse teeb perearst. Tööandjal ei ole õigust nõuda töötaja tööle naasmiseks COVID-19 testi tulemusi.
       
  • Tööajal (töökohal olles):
    •  Haigestunud töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et ta on täielikult terve – st ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku.
    •  Töökohal tuleks esimesel võimalusel pesta ja desinfitseerida ruumid, mida haigestunud töötaja puudutas.
    •  Haigestunud töötaja peab võtma ühendust oma perearstiga. Perearst hindab COVID-19 võimalikkust sümptomite, epidemioloogilise seose või laboratoorse testimise alusel (laboratoorse testimise vajaduse üle otsustab perearst).
    •  Töötaja teavitab tööandjat, kas COVID-19 kahtlus leidis kinnitust.
    •  COVID-19 diagnoosi kinnitumisel tuleks töökohal selgitada välja inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis*. Lähikontaktsed peavad jääma koju 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
    •  Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 14 päeva jooksul oma tervist.

*Lähikontakt on isik, kes:

  • elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhinud, aevastatud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (sh söögiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh
    •  isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,
    •  COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

Tagasi üles »

 

Viiruseleviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknad ei ole avatavad?

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Tagasi üles »

 

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Töötajatel tuleb järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

  • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Tagasi üles »

 

Kas välismaalt võib postipakke tellida või saan niimoodi nakkuse?

Internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega.

Tagasi üles »

 

Kuidas liigelda? Kas ühistranspordis on ohutu sõita?

Eelista liikumisviisi, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige parem on liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kui ühissõiduki kasutamisel toimi järgmiselt:

  • Võimaluse korral kanna maski.
  • Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
  • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
  • Ära puuduta enda nägu.
  • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
  • Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega distantsi.

Tagasi üles »

 

Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.

Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast.

Tagasi üles »

 

Mida peab minu tööandja praeguses olukorras ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

Esmatähtis on töökohal kasutada desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

  • haigussümptomitega inimestega hoida distantsi,
  • pidevalt ruume tuulutada,
  • korrapäraselt ruume puhastada.

Vaata SIIT (PDF) Terviseameti soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

  • on haiged,
  • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
  • kuuluvad riskirühma.

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.

Tagasi üles »

 

Kas töötajaid tuleks enne tööle asumist COVID-19 osas testida?

COVID-19 näol on tegu ägeda respiratoorse nakkusega, mille puhul puudub igasugune kahtlus, et see võiks kulgeda krooniliselt või põhjustada nakkuslikku kandlust. Seetõttu ei ole otstarbekas teostada testimist SARS-CoV-2 suhtes ega muude ägedate ülemiste hingamisteede haiguste suhtes (nt gripp, adenoviirused, RS-viirus vms) enne tööle asumist või täiendava tervisekontrolli raames NETS §13 tähenduses.

Ägedate respiratoorsete nakkuste osas peab kehtima universaalne põhimõte, et haigustunnustega isik ei käi tööl kuniks haigusest paranemiseni.

COVID-19 haigestumise korral tegeleb töökollektiivis nakkuskontaktsete väljaselgitamisega terviseamet ning annab vajadusel inimestele korraldusi/soovitusi töölt eemal püsida nakkuse peiteperioodi jooksul.

Lähtume järgmistest põhimõtetest:

  • Tervenemise otsuse teeb arst;
  • Arst lähtub tervenemise otsuse tegemisel parimatest teadaolevatest tõenduspõhistest kriteeriumidest;
  • Tööandjal ei ole õigust otsustada töötaja tervenemise või tervenemise eritingimuste üle;
  • Tööandjal peaks olema õigus teada, kas arst on tervenemise otsuse teinud;
  • Arsti poolt tervenenuks tunnistatud inimese tööle mitte lubamine ei ole põhjendatud ja on diskrimineeriv.

Tagasi üles »

 

Millistel kaalutlustel lubas Terviseamet erameditsiiniasutustes taastada plaanilise ravi?

21. aprillil andis Terviseamet loa plaanilise ravi järk-järguliseks taastamiseks, kuna haigestumine COVID-19 viirusesse on Eestis langustrendis ja vajadus plaanilise ravi jätkamise järele suur.

Siiski on oluline arvestada, et plaaniliste ravi taastamine toimub järk-järgult, esmatähtis on nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ohutus - selle tagamise eest vastutab iga raviasutus ise. Vastav juhend haiglatele ja teistele tervishoiuasutustele plaanilise ravi taasalustamiseks on siin (PDF).

Erameditsiiniasutustes peatati plaaniline ravi Terviseameti otsusega 26. märtsil. Selle otsuse eesmärk oli piirata nakkusohtlikke kontakte, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja tagada isikukaitsevahendite võimalikult kokkuhoidlik kasutamine. Ühtlasi tuli olla valmis juhuks, kus võis vaja olla ka erasektori tervishoiutöötajate töökäsi ja erakliinikute pinda. Tegemist oli erakorralise otsusega, mis lähtus kriisiolukorra tingimustest.

Tagasi üles »

 

Kas saan juba alustada plaanilisele ravile registreerimist?

Jah, sest haiglad ja polikliinikud on samm-sammult alustanud plaanilist ravi.

Soovitame pöörduda enda perearsti poole või helistada perearsti nõuandeliinile 1220. Seal osatakse anda raviasutuste kohta täpsemat nõu.

Tagasi üles »

 

Kuidas saavad eratervishoiu asutused oma töötajaid haiglatesse appi saata? Kuidas eratervishoiust haiglatele appi pöörduvat meditsiinipersonali tasustatakse?

Kõige lihtsam võimalus on registreerida end vabatahtlike veebisaidi kaudu (VAAB) või pöörduda konkreetse haigla poole. Kõik tervishoiutöötajad, kes suurenenud vajaduse tõttu abi osutavad, peavad saama tasu sarnastel alustel. Tasustamine lepitakse kokku vastavalt olukorrale kas haigla-, üldarstiabi osutamise lepingu või muu lahenduse alusel.

Tagasi üles »

 

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

Tagasi üles »

 

Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

 Tagasi üles »

 

 Kas rasedad võivad kergemini nakatuda COVID-19-ga kui teised?

Seniste piiratud teadmiste põhjal ei nakatu rasedad COVID-19-ga sagedamini kui tavaelanikkond. COVID-19 on väga uus viirusnakkus, mille osas teatakse veel vähe, kuidas see levib ja millised võivad olla nakatumise järgsed pikaajalised mõjud ema ja lapse tervisele. Raseduse ajal on alati oluline end nakkuste eest kaitsta.

 Tagasi üles »

 

Kuidas saab rase COVID-19 nakatumist ennetada?

Viirustest hoidumisel on kõigil sh rasedatel oluline järgida järgmisi üldiseid põhimõtteid:

  • Pea hoolikalt kinni käte hügieenist - puhasta sageli käsi kas pestes sooja vee ja seebiga või kasutades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakte teiste inimestega – väldi kontakte inimestega, kellel on viirushaiguse sümptomid ja vähenda võimalusel muid lähikontakte (tööl käimine, koosviibimised, poes käimine jms). Ka rasedaga koos elavatel lähedastel on soovitav lähikontakte piirata.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist
  • Jälgi hingamisteede hügieeni – aevastades, köhides kata suu ja nina ühekordse salvrätiga ja viska see koheselt peale kasutamist prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Väldi avalikes kohtades käimist, kui avalikku kohta on vajalik minna (näiteks poodi, tervishoiuasutusse, ühistransporti), siis kasuta võimalusel näomaski ja puhasta regulaarselt käsi kasutades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.

 Tagasi üles »

 

Kuidas toimub raseduse jälgimine Eestis COVID-19 pandeemia ajal?

COVID-19 leviku olukorras pidades silmas rasedate turvalisuse tagamist uuendasid 11.05.2020. Eesti Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Perinatoloogia Selts soovitusi normaalse raseduse jälgimiseks.

Normaalse raseduse jälgimisel toimub 4–5  kontaktvisiiti ja vähemalt 3 telefonivisiiti:

  • Kontaktvisiidid toimuvad raseduse arvele võtmisel, 6. rasedusnädalast; 10.–12. rasedusnädalal; 20.–21. rasedusnädalal; 28.–30. rasedusnädalal ja 38.–40. rasedusnädalal. Võta paar päeva enne planeeritud visiiti ühendust ämmaemandaga. Vastuvõtule ja analüüse andma mine võimalusel tervishoiuasutusse kohapeale üksi.
  • Telefonivisiidid viiakse läbi 15.–16. rasedusnädalal; 25.–26. rasedusnädalal ja alates 34. rasedusnädalast iga 2 nädala tagant. Telefonivisiitide puhul võtab rasedaga ühendust ämmaemand või naistearst.

Kui teie raseduse jälgimiseks on kokku lepitud tihedam ajagraafik, siis võtab teie ämmaemand või naistearst teiega selles osas eraldi ühendust.

Kui teil tekib raseduse ajal mõni probleem, siis palun võtke telefoni teel ühendust oma rasedust jälgiva arsti või ämmaemandaga.

Kui teil tekivad COVID-19 sarnased haigusnähud, siis palun võtke ühendust oma perearstiga.

Raskete haigusnähtude korral helistage telefonil 112.

Sellesse perioodi planeeritud raseduse jälgimise visiit palume tühistada ja kokku leppida uus vastuvõtuaeg.

 Tagasi üles »

 

Kuidas toimub testimine COVID-19 suhtes?

Haigestumise korral toimub testimine vastavalt terviseameti juhistele. Positiivse testi korral palume sellest informeerida oma arsti või ämmaemandat. Lisaks testitakse naisi enne plaanilist keisrilõiget või plaanilist hospitaliseerimist sünnituse induktsiooniks.

 Tagasi üles »

 

Kuhu saan pöörduda siis, kui tunnen praeguses olukorras muret ja ärevust?

Vaimse tervise toetamine ja hoidmine praegusel teadmatusest ja määramatusest täidetud ajal on väga oluline. Erinevate inimeste kõrgemat ärevust võivad põhjustada erinevad asjaolud, näiteks teadmatus COVID-19 viiruse suhtes, muutunud elu- ja töökorraldus jpm. Kuigi rasedus on peamiselt seotud positiivse ootusärevusega, siis võib rasedatel olukorra erilisusest ja ebakindlusest tingituna esineda enam ärevust.

Ehkki eriolukorras soovitatakse lähikontakte piirata, siis on oluline, et teil on lähedasi, kellega oma rõõme ja muresid igapäevaselt telefoni või muul vahendusel lähikontaktita jagada. Mõnevõrra aitab ärevust leevendada raskuste teadvustamine ja tunnistamine. Samuti võib abi olla erinevatest eneseabinippidest, mille kohta leiate infot siit: www.peaasi.ee

Paljud sünnitusmajad pakuvad raseduskriisinõustamist ja tasuta psühholoogilist kaugnõustamist. Sellekohane info on leitav kliinikute veebilehel.

Konkreetsetes terviseküsimustes, sh vaimse tervise teemadel, on esimeseks kontaktisikuks rasedale tema ämmaemand või naistearst.

Lisaks üleriigilisele kriisitelefonile 1247 (24h), perearsti infoliinile 1220 (24h) saab vaimse tervise teemade osas pöörduda abi saamiseks järgmistel kontaktidel:

  • E-nõustamine: www.peaasi.ee
  • Raseduskriisi nõustamine: 8002008 (24h)
  • Eluliin: eesti keeles 655 8088, vene keeles 655 5688  (igapäevaselt kl 19.00-07.00)
  • Ohvriabi: 116 006 (24h)
  • Lasteabi: 116 111 (24h), www.lasteabi.ee

  Tagasi üles »

 

Kas COVID-19 nakkus võib raseduse ajal või sünnituse käigus lootele või lapsele levida?

Rasedusaegse viiruse ülekandumise kohta emalt lapsele ei ole veel kindlaid andmeid. See tähendab, et me ei tea, kas rase naine, kellel on COVID-19, võib raseduse või sünnituse ajal COVID-19 põhjustavat viirust oma lootele või vastsündinule edasi anda. Piiratud uuringutes on välja toodud, et COVID-19 ja muude koroonaviirusnakkuste puhul ei ole viirust lootevedelikus tuvastatud. Samuti ei tea me veel kindlalt, kas COVID-19 nakkusega emad võivad viirust rinnapiima kaudu lapsele edasi anda.

  Tagasi üles »

 

Kas haigestudes tuleb ämmaemanda/günekoloogi visiit vahele jätta?

Kui teil tekivad COVID-19 sarnased haigusnähud perioodil, mil teil on planeeritud raseduse jälgimise kontaktvisiit, siis palun ärge minge vastuvõtule, vaid võtke ühendust oma ämmaemandaga. Planeeritud kontaktvisiit planeeritakse koos teiega ümber või leitakse turvaline aeg ja koht visiidi läbiviimiseks.

Kui teil tekivad raskemad haigusnähud või taastumine viibib, võib see olla märk tõsisemast haigestumisest. Haigustunnuste korral võtke ühendust oma perearstida või helistage perearsti nõuandeliinile 1220. Raskete haigusnähtude korral kutsuge kiirabi 112, keda teavitage kindlasti oma rasedusest.

  Tagasi üles »

 

Kas lähedane võib olla sünnituse juures?

Lähikontaktide vähendamiseks lubatakse sünnitusele haiglasse üks terve tugiisik, kelleks võib olla lapse isa või muu lähedane pereliige, kes on täitnud tervisedeklaratsiooni ja läbinud kehatemperatuuri kontrolli. Sünnitaja pereliige peab kogu haiglas viibimise aja jooksul kandma kirurgilist näomaski ja tal ei ole lubatud vahepealsel ajal haiglast lahkuda. Pereliige peab lahkuma haiglast, kui sünnitaja viiakse sünnitusosakonnast üle sünnitusjärgsesse palatisse. Soovitav on lapse koju viimiseks vajalikud riided kohe kaasa võtta. Transpordiks sünnitusmajja palun kasutage kiirabi või oma autot (kindlasti mitte ühistransporti sh taksot).

Sünnitoetajaid (doulad) ja teisi alternatiivseid tugiisikuid sünnitusosakonda ei lubata. Mida suurem on inimeste hulk, seda raskem on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida juhuslikke kontakte kõikide osapoolte jaoks.

  Tagasi üles »

 

Kas COVID-19-ga naine peab sünnitama keisrilõikega?

Sünnitusviisi valikul lähtutakse naise- ja lootepoolsetest näidustustest. Seniste piiratud andmete põhjal ei ole teada, et ema oleks lapsele sünnituse eel ja ajal COVID-19 viirust üle kandnud. Keisrilõike juurde isa ega teisi pereliikmeid ei lubata.

  Tagasi üles »

 

Kas ema eraldatakse lapsest, kui tal on diagnoositud COVID-19?

Kõigil COVID-19 kahtlusega rasedatel tehakse sünnitusele tulles COVID-19 test, osades sünnitusmajades tehakse test kõigile sünnitajatele olenemata haigusnähtude olemasolust.

Juhul, kui sünnitajal on kindlaks tehtud COVID-19 viirusnakkus, siis tehakse otsused ema seisundist lähtuvalt:

  • Kui emal ei ole haigusnähtusid, siis viiakse läbi riskide hindamine ning ema ja laps on koos isolatsioonis. Ema peab järgima hoolikalt kõiki viirusnakkuste ennetamise põhimõtteid, et vältida vastsündinu nakatamist.
  • Kui emal on COVID-19 haigusnähud, siis soovitatakse ema ja laps üksteisest eraldada kaheks nädalaks. Emal on lubatud sellest soovitusest keelduda ja rinnaga toita kõiki hügieenireegleid järgides. Sünnitanuid, kes rinnaga kaks nädalat last ei toida, õpetatakse rindu sõõrutama, et pärast alustada rinnaga toitmist. COVID-19 haigusega ema on haiglas teistest patsientidest isoleeritud. COVID-19 positiivse ema vastsündinuid testitakse SARS-CoV-2 suhtes vähemalt kahel korral (24 t ja 48 t pärast sünnitust), proov võetakse sama pulgaga vähemalt kahest paikmest (nina ja neel).
  • COVID-19 haigeid emasid ja nende vastsündinuid ei kirjutata koju varem kui 48 tundi pärast sünnitust, et hinnata ema tervist ning vastsündinu kohanemist ja tervist ning teha esmased rutiinsed skriiningud ja protseduurid. Naiste- ja lastekliinikud tagavad vajadusel vastsündinute jälgimise ja hoolduse isolatsiooniperioodil. Eesmärgiks on vähendada kodust liikumist naistekliinikusse järelkontrolli ja sellega seotud võimalikke nakatumisi. Heas seisundis vastsündinut, kes ei vaja haiglaravi, võib võimalusel kodus hooldada terve pereliige.

  Tagasi üles »

 

Kas vastsündinud on COVID-19 osas suuremas ohus?

Hetkel teadaoleva info põhjal peetakse laste nakatumise riski sama suureks nagu see on täiskasvanutel. Eesti Naistearstide Selts koos lastearstide ja ämmaemandate kutseliiduga on koostanud loetelu tunnustest, mida lapse tervise jälgimisel silmas pidada:

  • Kehatemperatuur (norm: kaenla alt mõõdetuna (36,5–37,3 °C) – kui on alumisel või ülemisel piiril, siis kohendage riietust vastavalt ja kraadige 1–2 tunni pärast uuesti).
  • Aktiivsus (ärkab toitmiseks enamasti ise, imeb endise aktiivsusega ja jõuab imeda pikalt).
  • Seedesüsteemi nähud (ei oksenda suures koguses; roojamise sagedus ning roe on tavapärane).
  • Hingamissagedus (lugege 1 minuti vältel kõiki sisse hingamisi; enamasti hingab vastsündinu 30–50 korda minutis; pärast toitmist, kui kõht on täis, siis võib olla lühiajaliselt kuni 60).
  • Hingamise iseloom (ei ole normaalne, kui rindkere või kõht liigub hingamise taktis tugevalt kaasa või laps teeb hingamisel ohkivat häält, mis ei ole seotud gaaside väljutamisega).
  • Eritamine (normaalselt urineerib mitte harvem kui iga 3-4 tunni tagant, uriin ei ole tumekollane).

Kui Teil tekivad kahtlused lapse tervisliku seisundi osas, siis võtke telefoni teel ühendust lapse perearstiga või helistada perearsti nõuandeliinil 1220, kriitliste seisundite korral helista 112. Arst annab parimat nõu lapse tervist puudutavate küsimuse korral.

  Tagasi üles »

 

Mida teha, kui mõnel pereliikmel on COVID-19?

Kui mõnel pereliikmel on COVID-19 või selle kahtlus, tuleks ta hoida teistest pereliikmetest võimalikult isoleeritult. Haigestunud pereliige peaks hoolikalt järgima head kätehügieeni (PDF) pestes sagedasti käsi sooja vee ja seebiga.  Köhides ja aevastades tuleb katta suu ja nina ühekordse pabertaskurätikuga, mis kohe peale kasutamist ära visatakse. Ruumides tuleks tavapärasest sagedamini viia läbi märgkoristus ja tuulutamine. Sagedasti katsutavaid pindu võib lisaks pesemisele ka desinfitseerida. Täpsemad juhised koduse isolatsiooni (PDF) ja koduse ravi (PDF) kohta leiad Terviseameti kodulehelt.

Kui mõnel pereliikmel on COVID-19 või selle kahtlus, tuleks teda hoida teistest pereliikmetest võimalikult isoleeritult.

Haigestunud pereliige peaks hoolikalt järgima head kätehügieeni (PDF) pestes sagedasti käsi sooja vee ja seebiga. Köhides ja aevastades tuleb katta suu ja nina pabertaskurätikuga, mis kohe peale kasutamist ära visatakse. Ruumides tuleks tavapärasest sagedamini teha märgkoristust ja tuulutamist. Sagedasti katsutavaid pindu võib lisaks pesemisele ka desinfitseerida. Täpsemad juhised koduse isolatsiooni (PDF) ja koduse ravi (PDF) kohta leiad Terviseameti kodulehelt.

  Tagasi üles »

 

Kas võib imetada, kui emal on kahtlus COVID-19le?

Seni pole leitud tõendeid, et SARS-CoV-2 viirus eralduks COVID-19 positiivse ema rinnapiimast ning nakataks seeläbi last. Imetamise ajal võib nakkusohuks olla aga lähedane kontakt emaga ning ema hingamisteedest eralduvate viirusega saastunud piisakestega. Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Ämmaemandate Ühingu  soovitustele tuginedes on rinnaga toitmine näidustatud neile COVID-19-ga emadele, kellel selged sümptomid puuduvad või on need kerged. Kui rinnaga toitev ema haigestub COVID-19 rinnaga toitmise ajal, soovitatakse rinnaga toitmist jätkata, järgides hügieenireegleid. Kui ema on nii haige, et ei saa lapse eest hoolitseda, peaks lapse eest hoolitsema terve pereliige.

Alternatiivseks meetmeks rinnapiimaga toitmisele on piima rinnast välja pumpamine ja sõrmedega välja sõõrutamine. Nakkushaiguste leviku vähendamiseks on eelistatum piima välja pumpamine. Enne rinnapiima välja pumpamist või sõõrutamist tuleks pesta käed sooja vee ja seebiga, samuti puhastada rinnanibud. Rinnapiima tootmise säilitamiseks ja parima nõu saamiseks pöörduge oma ämmaemanda, imetamisnõustaja, perearsti poole.

  Tagasi üles »

 

Kuidas toimub alla 1-aastase lapse tervisekontroll ja vaktsineerimine?

Laste hea tervise ja arengu huvides tehakse lastele regulaarseid tervisekontrolle. Tervisekontrolle viivad perearstid läbi ka COVID-19 levikuperioodil. Neid viiakse läbi väikelastele järgmistes vanustes: 2n, 1k, 2k, 3k, 4,5k 6k, 9k, 12k. Samuti jätkatakse alla 1-aastaste (k.a) laste vaktsineerimistega vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale (loe vaktsineerimise kohta täpsemalt www.vaktsineeri.ee). Lapsega tervisekontrolli ja/või vaktsineerima minnes peab temaga kaasas olema üks terve täiskasvanu. Konsulteeri oma lapse perearstiga, millal ja kuidas Sinu lapse tervisekontrolle ja vaktsineerimisi läbi viiakse. Võta lapse perearstiga ühendust kindlasti ka siis, kui Sinul või Sinu lapsel tekivad enne planeeritud tervisekontrolli nakkushaigusele viitavad sümptomid.

  Tagasi üles »

 

Kas rutiinsed tervisekontrollid perearsti juures on ohutud?

Perearstikeskused on oma töö korraldanud ümber nii, et keskuse külastamine oleks kõikidele patsientidele ohutu. Näiteks kasutatakse võimalikult palju telefoni-, e-posti- ja videoteel nõustamist, on korraldatud eraldi vastuvõtuperioodid (näiteks õhtuti) nakkushaigustele viitavate sümptomitega patsientidele. Samuti viiakse ruumides sagedasti läbi pindade märgkoristus ja vajadusel ka desinfitseerimine.

  Tagasi üles »

 

Kust on võimalik saada abi, kui mul tekivad raseduse ja sünnitusega seotud küsimused?

Enamuse suuremate haiglate juures on avatud ämmaemanda nõuandeliin ning nende kontaktid leiab siit:

  • Tartu Ülikooli Kliinikumi rasedatele ja sünnitajatele pakutava abi kohta saab infot ämmaemanda nõuandeliinil E−R 8−16 telefonil 5331 9976.
  • Lääne-Tallinna Keskhaigla raseduskeskuse registratuuri telefon 666 5307 või 5625 4598 E−R 8−16. Teie küsimustele vastavad raseduskeskuse ämmaemandad. Rohkem infot leiate siit: https://www.synnitusmaja.ee/alates-18-maist-saab-sunnitama-tulla-koos-ka... https://www.keskhaigla.ee/plaanilise-ravitoo-taastamine-ltkh-naistekliin...
  • Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemandate nõuandeliinile saab helistada E−R 8−16 telefonil 53977077. Ämmaemandad pakuvad telefoni teel nõu kõigile Ida-Tallinna Keskhaiglas arvel olevatele rasedatele.
  • Ida-Viru Keskhaigla rasedad saavad konsultatsiooniks pöörduda telefonil 3311092.
  • Rakvere Haiglas on kriisiajaks avatud ämmaemanda nõuandeliin E–R 8–16 telefonil 322 9748. Telefonil saab küsida nõu nii raseduse kui ka teiste günekoloogiliste murede korral.
  • Pärnu Haigla ämmaemandate nõuandeliin, kust saavad nõu kõik Pärnu Haiglas arvel olevad rasedad ja Pärnu Haiglasse sünnitama tulla planeerivad beebiootel emad. Ämmaemandaga saab ühendust telefonil 447 3510 E−R 8−16. Telefoni teel vastatakse küsimustele seoses eriolukorras kehtestatud piirangutega Pärnu Haiglas, samuti saab nõu küsida seoses peatse sünnitusega.
  • Kuressaare Haigla ämmaemanda nõuandeliin 452 0169, günekoloog Goar Kuldsaare nõuandeliin E−R 8−15 telefonil 452 0130.
  • Valga Haigla ämmaemanda nõuandeliin E−R 8−16 telefon 766 5162.
  • Põlva Haigla ämmaemanduskeskus E−R 8−16 telefonil 799 9129.
  • Järvamaa Haigla sünnitusosakonna telefon 384 8151.
  • Võru Haigla sünnitus- ja günekoloogia osakonna telefon 786 8540.
  • Viljandi Haigla sünnitusabi ja günekoloogia osakonna telefon 435 2113.
  • Narva Haigla sünnitusosakonna telefon 356 1241.

 Tagasi üles »

 

Kas 2020. aasta suvel on ohutu ujuda?

Covid-19 pandeemia tõttu on paljudel tekkinud küsimus, kas sellel suvel supelrandade külastamine võib kaasa tuua haigestumise. Siin on tehtud kokkuvõte rahvusvaheliste teadusringkondade praegustest seisukohtadest koroonaviiruse ülekandumise kohta ning ühtlasi on toodud ka mõned näpunäited, mida peaks arvestama siseveekogudes ja meres suplemisel.

2020. aasta märtsikuu seisuga ei ole veel piisavalt uuringuid, et väita kindlalt, kas koroonaviirus võib kanduda edasi suplusvee kaudu või mitte. On teada, et viiruse RNA-d sisaldavate väljaheidetega kokkupuutumine võib olla riskiteguriks. Uuringud aga käivad ning ootame lähitulevikus selgemaid vastuseid suplusvee ohutuse kohta.

Koroonaviirus. Koroonaviirused pole teadlastele ja tervishoiutöötajatele võõrad, mis tähendab, et teadlastel on juba varasemalt olnud võimalus neid pisut lähemalt uurida. Tegelikult on teada olevaid koroonaviiruseid kokku seitse.

Koroonaviirust, mis põhjustab praegust 2020 a. pandeemiat, nimetatakse raskekujuliseks ägeda respiratoorse sündroomiga koroonaviiruseks SARS-CoV-2.

SARS-CoV-2 põhjustab haigust COVID-19. SARS-CoV-2 kuulub samasse perekonda teiste koroonaviirustega, nagu raske äge respiratoorne sündroom SARS ja Lähis-Ida respiratoorne sündroom MERS.

Varasemate SARS-i ja MERS-i puhangute ajal saadud andmete põhjal on teadlaste hinnangul Covid-19 põhjustava viiruse ülekandumise oht vee kaudu väike. Samuti on hinnanguliselt väike kanalisatsioonisüsteemi või suplusveekogude kaudu levimise oht.

Tagasi üles »

 

Kas rannavees võib esineda koroonaviirust?

Viiruse ribonukleiinhapet (RNA-d) on leitud Covid-19 põhjustava viirusega nakatunud inimeste väljaheidetest. Praegu on vähe tõendeid, mille põhjal saaks hinnata, kas SARS-CoV-2 säilitab oma nakatamisvõime ka pärast inimese seedesüsteemi läbimist.

Mõned uuringud on näidanud, et SARS-CoV-2 ei suuda säilitada oma nakatamisvõimet pärast vee või reovee tavapärast desinfitseerimist. Puhastamata reovesi võib aga jõuda meie veekogudesse kanalisatsiooni kombineeritud ülevoolu, kanalisatsiooni möödavoolu või septilistest süsteemidest lekkimise ajal.

Uuemad ja mitte väga põhjalikumad uuringud näitavad, et koroonaviirus võib magevees ellu jääda, eriti kui ta jõuab vette töötlemata (toore) reoveena. Selle kohta, kas koroonaviirus suudab ka merevees ellu jääda, on vähe teada.  Teiste koroonaviiruste uurimisel saadud järelduste põhjal võib aga eeldada, et SARS-CoV-2 ei pruugi soolases vees pikka aega püsida.

Tagasi üles »

 

Kas mina ja minu pere võime randa minnes nakatuda Covid-19-ga?

Randa minnes on võimalik nakatuda Covid-19-ga. Peamiseks ohuks ei ole siinjuures aga nakkuse saamine veest, vaid kokkupuude teiste inimestega. Kuna viirus kandub inimeselt inimesele ligikaudu 2 m raadiuses, peamiselt köhimisel ja aevastamise, siis on mõistlik vältida tihedalt asustatud kohti (nagu avalikud supelrannad kuumadel suvepäevadel). Seetõttu on ka USA-s, Euroopas, Lähis-Idas ja kogu maailmas suurem enamus supelrandu viiruse leviku peatamiseks üldsusele suletud või on juurdepääs nendele piiratud.

Teadlased on avastanud, et SARS-CoV-2 saab õhupiiskades tuvastada kuni kolme tunni jooksul ning viirus võib plastist ja roostevabast terasest pindadel püsida kuni kolm päeva.

Seega on oht viirusega nakatumiseks või viiruse levitamiseks olemas kõikjal, kus olete teiste inimeste läheduses. Supelrand ei ole siinjuures erand.

Kuigi kõik teaduslikud tõendid ja meditsiinilised uuringud viitavad sellele, et SARS-CoV-2-ga nakatumise oht on merevees suplemisel äärmiselt väike ning puuduvad ka tõendid, et keegi oleks selle viirusega joogivee, suplusvee või reovee kaudu nakatunud, ei saa seda võimalust siiski täielikult välistada. Pigem võib aga lugeda vee kaudu nakatumise ebatõenäoliseks. Seega, nagu eespool öeldud, võib lugeda endiselt suurimaks ohuks kokkupuute teiste inimestega.

Tagasi üles »

 

Kas tavapärase suplusvee seire käigus tuvastatakse koroonaviirust?

Suplusvee seire käigus jälgitakse regulaarselt mikroobseid näitajaid, mis näitavad- võivad näidata fekaalse päritoluga reostuse esinemist ja väljaheidetega levivate soolenakkuste tekitajatega suplusvette sattumise võimalikkust. Sellisteks mikroobideks on Escherichia Coli ja Enterococcide perekonda kuuluvad bakterid. Nende kogus võimaldab tuvastada randade saastumise reoveega ja selle põhjal hinnata võimalikku ohtu inimeste tervisele. Hetkeseisuga ei plaanita lisada täiendavat koroonaviiruse tuvastamist sellesse seireprogrammi, kuna võimalikuks nakkusallikaks oleva reovee tuvastamise indikaatorid on juba olemas ja neid jälgitakse pidevalt.

Tagasi üles »

 

Kuidas kaitsta randa suplema minnes oma tervist Covid-19 eest?

1. Viirusega nakatumise ja nakkuse leviku takistamiseks kogukonnas tuleb järgida kohalike tervishoiuüksuste ja Valitsuste juhiseid sotsiaalse distantseerumise meetmete kohta. Kui rand on suletud, siis sinna minna ei tohi.

2. Kui randa saab minna, siis järgige sotsiaalse distantseerumise juhiseid ning kaitske end vastavalt Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti poolt antud juhistele.

3. Enne randa minekut tutvuge vee kvaliteedi kohta tehtud testimiste tulemustega (http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=SV ) ning konkreetse ranna kohta antud soovitustega (milline lipp, kas vesi on supluseks sobiv jne).

Tagasi üles »

 

Milliseid riske kujutab saastunud veega kokkupuude tervisele?

Kokkupuude roojabakteritega saastunud veega võib põhjustada haigusi, nakkusi ja lööbeid.

Saastunud vee sattumine hingamisteedesse võib põhjustada hingamisteede haigusi ning silmade, kõrvade ja ninapõletikku. Bakterid võivad siseneda kehasse kõikide avavuste kaudu, näiteks kõrva, nina ja silmade kaudu aga samuti ka naha sisselõigete ja kriimustuste kaudu. Saastunud vee kokkupuude nahaga võib põhjustada lööbeid ja muid nahaprobleeme.

Seedetrakti infektsioonid on tavaliselt põhjustatud saastunud vee neelamisest ja võivad väljenduda iivelduse, kõhulahtisuse ja oksendamisena.

Reostunud vees võib esineda ka raskemaid haigusi, sealhulgas kõhutüüfust, hepatiiti, gastroenteriiti ja düsenteeriat.

Tagasi üles »

 

Kust leida teavet vee kvaliteedi kohta?

Vee kvaliteedi seireprogramme haldavad valitsusasutused, tervishoiuüksused, kohalikud omavalitsused ja keskkonnaorganisatsioonid.

Esimese asjana tehke kindlaks, kas rand mida plaanite külastada kuulub supluskohtade või avalike veekogude hulka. Kui jah, siis on võimalik, et info vee kvaliteedi kohta on kättesaadav. Enne randa suundumist kontrollige, kas vee kvaliteet vastab nõuetele või on väljastatud teave ranna sulgemise kohta. Teavet vee kvaliteedi kohta võib leida Terviseameti kodulehelt (http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=SV). Kui tegemist on rannaga, kus on olemas vetelpääste, siis on info vee kvaliteedi ja ujumise lubatavust või piirangute kohta olemas ka nendel. Samuti võiks jälgida rannas olevat lippu (punane – ujumine keelatud, kollane – ujumine võib olla ohtlik, vette minek omal vastutuse, roheline – ujumine lubatud) ja muud välja pandud infot.

Tagasi üles »

 

Kus on parim koht vette siseneda või kaldal istuda?

Rannas koha valimiseks vaadake, kas vee läheduses on torusid, kust midagi vette voolab või on läheduses reoveepuhasti või tööstus, kus lekib reovett. Kui jah, siis oleks mõistlik selliseid kohti pigem vältida või leida koht, mis asub saasteallikatest võimalikult kaugem. Hea oleks siinjuures jälgida ka tuule suunda ning vältida alla tuult asuvaid kohti. Kindlasti tasub hoida distantsi nii suplusvees kui ka rannas istudes.

Tagasi üles »

 

Mis terviseprobleemid võivad veel 2020 a. esineda suplusrandades?

Veekogude külastamisel võib erand juhtudel esineda ka teisi all toodud tervisprobleeme.

Karstiaalne dermatiit, mida nimetatakse ka “ujuja sügeluseks“, on nahalööve, mille põhjustab allergiline reaktsioon teatud mikroskoopilistele parasiitidele, nn skistosoomidele, mis vabanevad nakatunud tigudest magedasse ja soolasesse vette.

Osadel sinivetikatel on potentsiaali toksiinide või nahka ärritavate ainete tootmiseks. Toime võib põhjustada peavalu, palavikku, kõhulahtisust, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, nahalööbeid ja limaskestade ärritust.

Seega veekogu äärde saabudes vaadake, kas on näha vetikate õitsemist, ujuja sügeluse või muude veest põhjustatud terviseprobleemide esinemise osas konkreetses rannas Infosilte. Nõu saab küsida ka selle ranna vetelpäästjatelt, nende olemasolul.

Tagasi üles »

 

Põhireeglid 2020. aasta suvel suplemiseks

1. Kontrollige ujumissoovitusi. Enne supelranda minekut  vaadake  Terviseameti  kodulehelt supluskohtade ja avalike veekogude veekvaliteedi kohta toodud andmeid. Vetelpäästega randades usaldage supluse ohutusest/ohtlikkusest teavitavat lippu ning järgige infotahvlitel toodud hoiatusi ja juhiseid.

2. Vältige randu, mille puhul on teatatud suplusvee saastumisest. Saastunud rannas tuleb eeldada, et ka liiv võib olla saastunud – seda eriti vee ääres ja tõusuperioodidel. Patogeenid võivad püsida liivas kauem kui vees. Seega, isegi kui vesi on tunnistatud ohutuks, võib liiv siiski sisaldada patogeene.

3. Vältige supelrannas vette minekut kolme päeva jooksul pärast väga tugevat vihma või tormi. Pärast tugevat vihma võib seoses lisakoormusega kanalisatsioonisüsteemidele reovesi sattuda sinna, kuhu ta sattuma ei peaks - näiteks suplusvette. Seega oleks mõistlik mõne päeva jooksul pärast tugevaid sademeid vältida randa minekut. Lisaks võiks pöörata erilist tähelepanu Terviseameti kodulehel (http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=SV) avaldatud suplusvee näitajatele.

4. Tehke kindlaks, kus asuvad kanalisatsiooni väljavoolu torude otsad. Vältige ujumiskohtades kraave ja kanalisatsioone, kanalisatsiooni väljavoolu ning jõgede suudmete läheduses ujumist, vees istumist või veega pritsimist. Seal on saasteainete kontsentratsioon kõige suurem.

5. Usaldage oma nina. Ärge minge ujuma, kui vesi on ebameeldivat värvi või lõhnab halvasti. Samuti tuleks olla ettevaatlik, kui vesi on piimjas või hägune, kaetud saasta või õlilaikudega, lõhnab reovee järele või sisaldab suures koguses vetikaid.

6. Otsige oma varbad üles. Kui Te ei näe oma varbaid madalas vees siis võib see tähendada seda, et vesi võib olla reostunud. Lisaks on läbipaistmatus vees oht astuda millegi terava peale ja jalga vigastada. 

7. Ärge tehke seda, mis teised ees teevad. See, et teised inimesed ujuvad, ei tähenda veel seda, et vesi oleks puhas.

8. Loputage. Paljudes supelrandades on duširuumid. Pärast ujumist tuleks ennast ja ka lapsed duši all üle loputada. Selliselt vähendate lööbe või nakkuse saamise ohtu.

Tagasi üles »