Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

   KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

 

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, mis mõjutab tugevalt Eesti elu. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Meil tuleb hoida inimeste tervist ja leevendada majandusraskusi.

Peame käituma vastutustundlikult ja kaitsma iseend ja oma lähedasi. Eriti peame kaitsma eakaid, nõrgema tervise ja krooniliste haigustega inimesi, kellele viirus võib olla kõige ohtlikum.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes juhiseid täidavad ning riigile ja oma lähedastele abi pakuvad.

Tagasi üles »

 

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia distantsi inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.
  • Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Soovitus kanda siseruumides maski. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

  • Vaktsineeri end COVID-19 vastu. COVID-19 vastu vaktsineerimisega saame liikuda tagasi normaalse elukorralduse suunas. Rohkem infot vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee veebilehelt.

Tagasi üles »

 

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 10 päeva jooksul.

Kui Sul tekib palavik 38°C, köha või hingamisraskused, helista oma perearstile ja teavita teda sellest.

Tagasi üles »

 

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

  • Kui Sul on haigusnähud (peamiselt köha ja palavik) ja Sa kahtlustad, et oled nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.
  • Kui Sa ei saa perearsti kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
  • Haiguskahtluse korral tuleb 10 päeva oma tervist jälgida.
  • Raskes seisundis haigestunule kutsu kiirabi telefonil 112.

Tagasi üles »

 

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui Sind on testitud koroonaviiruse suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et Sul on koroonanakkus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist veel 10 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et Sul ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust.

Tagasi üles »

 

Millal pärast haigusnähtude möödumist võib inimene uuesti ühiskonnaellu tagasi tulla?

Inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad

  • palavik vähemalt 72 h,
  • hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Tagasi üles »

 

Mille poolest erineb COVID-19 viirus gripist?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

COVID-19

SÜMPTOMID
Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused.
COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt võivad sümptomid avalduda või kui paljudel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

NAKATUMINE
 Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest.

HAIGESTUMUS
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad.

SUREMUS
COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Kõige enam on ohustatud vanemaealised. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.

RAVI
COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heaks kiidetud viirusevastast ravimit. Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu on vaktsiinid olemas.


VÄLTIMINE
Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

HOOAJALISUS
Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

GRIPP

SÜMPTOMID
Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane. 

NAKATUMINE
Iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.


HAIGESTUMUS
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda.

SUREMUS
Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.



RAVI
Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse.

VÄLTIMINE
Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

HOOAJALISUS
Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes.

Tagasi üles »

 

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • peavalu
  • haistmismeelte kadu 
  • ninakinnisus
  • köha
  • väsimus ja nõrkustunne
  • lihasvalu
  • nohu 
  • maitsemeelte kadu
  • kurguvalu
  • palavik

Raskematel juhtudel võivad tekkida:

  • hingamisraskused
  • rindkere valud
  • häired kõnes ja liigutustes

    Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

    Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

    Tagasi üles »

     

    Mis on kaitsemask?

    Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

    Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

    • isikukaitsevahendid - maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
    • meditsiinilised kaitsemaskid - maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

    Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.

    Tagasi üles »

     

    Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?

    Kes tahab maski kanda, kuid seda ei õnnestu osta, see võib ise teha riidemaski. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

    NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.

    Tagasi üles »

     

    Kui palju kaitseb isetehtud mask?

    Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30-50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.

    Tagasi üles »

     

    Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

    Meditsiiniline mask ehk kirurgimask on ühekordne mask, mis on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

    Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

    Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada ainult üks inimene. Ka sellisel juhul, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

    Pärast maski eemaldamist peab käsi hoolega pesema, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas teha ise mask ja milliste nõuetega peaksin arvestama?

    Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et kuigi suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides on alati abiks, ei ole isetehtud mask samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

    Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab järgmised soovitused isetehtud maski valmistamiseks:

    • Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
    • Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
    • Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
    • Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Tuleb arvestada, et maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
    • Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks saab kasutada kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

    Tagasi üles »

     

    Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

    Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist:

    • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
    • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
    • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
    • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
    • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kusagile vedelema.

    Loe maskide kasutamisest täpsemalt siit »

    Vaata videot kaitsemaski õigest paigaldamisest »

    Tagasi üles »

     

    Kas isetehtud maski saab korduvalt kasutada?

    Jah, kuid riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures.
    NB! Kasutatud maskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema.

    Tagasi üles »

     

    Kui kasutan isetehtud maski, siis kuhu see visata?

    • Kui mask kannatab korduvat kasutamist, siis juhendi järgi tuleb seda pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures.
    • Kui soovid maski kohe pärast kasutamist ära visata, pane see kilekotti, sulge kott kindlalt ja viska segaolmejäätmete hulka.
    • Kui soovid maskist vabaneda pärast aega, mil nakkusoht on möödas, viska mask tekstiilijäätmete hulka.

    Tagasi üles »

     

    Kui kasutan poes käies ühekordseid kindaid ja maski, kuhu ma need pärast poeskäiku viskan?

    • Kui oled olnud avalikus ruumis, näiteks käinud toidupoes, pane kasutatud mask, kindad, taskurätt jt võimaliku nakkusohuga esemed eraldi kilekotti ja sõlmi see pealt kinni, et need ei ohustaks teisi. Osades poodides on selliste jäätmete jaoks eraldi prügikastid. Kui neid aga pole, viska kasutatud isikukaitsevahendid kilekotti suletult olmeprügi hulka.
    • Kindlasti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid panna prügikasti nii, et neile pääseks lihtsasti ligi inimesed, kes prügikastist midagi otsivad ja võivad seeläbi võimaliku nakkusega kokku puutuda. Samuti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid ega muid jäätmeid visata poe juurde ega loodusesse.

    Tagasi üles »

     

    Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

    Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

    Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid- ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

    Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest (PDF).

    Tagasi üles »

     

     Kas rasedad võivad kergemini nakatuda COVID-19-ga kui teised?

    Seniste piiratud teadmiste põhjal ei nakatu rasedad COVID-19-ga sagedamini kui tavaelanikkond. COVID-19 on uus viirusnakkus, mille osas teatakse veel vähe, kuidas see levib ja millised võivad olla nakatumise järgsed pikaajalised mõjud ema ja lapse tervisele. Raseduse ajal on alati oluline end nakkuste eest kaitsta.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas saab rase COVID-19 nakatumist ennetada?

    Viirustest hoidumisel on kõigil (sh rasedatel) oluline järgida järgmisi üldiseid põhimõtteid:

    • Pea hoolikalt kinni käte hügieenist – puhasta sageli käsi, pestes neid sooja vee ja seebiga või kasutades käte desinfitseerimisvahendit.
    • Väldi kontakte teiste inimestega – väldi kontakte inimestega, kellel on viirushaiguse sümptomid ja vähenda võimalusel muid lähikontakte (tööl käimine, koosviibimised, poes käimine jms). Ka rasedaga koos elavatel lähedastel on soovitav lähikontakte piirata.
    • Väldi silmade, nina ja suu katsumist.
    • Jälgi hingamisteede hügieeni – aevastades, köhides kata suu ja nina ühekordse salvrätiga ja viska see koheselt peale kasutamist prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
    • Väldi avalikes kohtades käimist, kui avalikku kohta on vajalik minna (näiteks poodi, tervishoiuasutusse, ühistransporti), siis kasuta näomaski ja puhasta regulaarselt käsi kasutades käte desinfitseerimisvahendit.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas toimub raseduse jälgimine Eestis COVID-19 pandeemia ajal?

    COVID-19 leviku olukorras, pidades silmas rasedate turvalisuse tagamist, uuendasid 15.01.2021 Eesti Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Perinatoloogia Selts soovitusi normaalse raseduse jälgimiseks.

    Normaalse raseduse jälgimisel toimub 4–5 kontaktvisiiti ja vähemalt 3 telefonivisiiti:

    • Kontaktvisiidid toimuvad raseduse arvele võtmisel, 6. rasedusnädalast; 10.–12. rasedusnädalal; 20.–21. rasedusnädalal; 28.–30. rasedusnädalal ja 38.–40. rasedusnädalal. Võta paar päeva enne planeeritud visiiti ühendust ämmaemandaga. Vastuvõtule ja analüüse andma mine võimalusel tervishoiuasutusse kohapeale üksi.
    • Telefonivisiidid viiakse läbi 15.–16. rasedusnädalal; 25.–26. rasedusnädalal ja alates 34. rasedusnädalast iga 2 nädala tagant. Telefonivisiitide puhul võtab rasedaga ühendust ämmaemand või naistearst.

    Kui teie raseduse jälgimiseks on kokku lepitud tihedam ajagraafik, siis võtab teie ämmaemand või naistearst teiega selles osas eraldi ühendust.

    Kui teil tekib raseduse ajal mõni probleem, siis palun võtke telefoni teel ühendust oma rasedust jälgiva arsti või ämmaemandaga.

    Kui teil tekivad COVID-19 sarnased haigusnähud, siis palun võtke ühendust oma perearstiga.

    Raskete haigusnähtude korral helistage telefonil 112.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas toimub testimine COVID-19 suhtes?

    Haigestumise korral toimub testimine vastavalt terviseameti juhistele. Positiivse testi korral palume sellest informeerida oma arsti või ämmaemandat. Lisaks testitakse naisi enne plaanilist keisrilõiget või plaanilist hospitaliseerimist sünnituse induktsiooniks.

    Tagasi üles »

     

    Kuhu saan pöörduda siis, kui tunnen praeguses olukorras muret ja ärevust?

    Vaimse tervise toetamine ja hoidmine praegusel teadmatusest ning määramatusest täidetud ajal on väga oluline. Erinevate inimeste kõrgemat ärevust võivad põhjustada erinevad asjaolud, näiteks teadmatus COVID-19 viiruse suhtes, muutunud elu- ja töökorraldus jpm. Kuigi rasedus on peamiselt seotud positiivse ootusärevusega, siis võib rasedatel olukorra erilisusest ja ebakindlusest tingituna esineda enam ärevust. On teada, et raseduse ajal kahjuks lähisuhtevägivald süveneb, abi otsimine COVID-19 leviku ajal võib olla raskendatud, kuna viibitakse vägivallatsejaga koos isolatsioonis.

    Ehkki eriolukorras soovitatakse lähikontakte piirata, siis on oluline, et teil on lähedasi, kellega oma rõõme ja muresid igapäevaselt telefoni või muul vahendusel lähikontaktita jagada. Mõnevõrra aitab ärevust leevendada raskuste teadvustamine ja tunnistamine. Samuti võib abi olla erinevatest eneseabinippidest, mille kohta leiate infot siit: www.peaasi.ee

    Paljud sünnitusmajad pakuvad raseduskriisinõustamist ja tasuta psühholoogilist (kaug)nõustamist. Sellekohane info on leitav kliinikute veebilehel.

    Kõigile sünnitajatele pakutakse tuge sünnitusel, teavet ja praktilist abi vastsündinu hooldamisel, rinnapiimaga toitmiseks ning vajadusel psühholoogilist nõustamist. Jätkub ka imetamisnõustamine.

    Konkreetsetes terviseküsimustes, sh vaimse tervise teemadel, on esimeseks kontaktisikuks rasedale tema ämmaemand või naistearst.

    Lisaks üleriigilisele kriisitelefonile 1247 (24h), perearsti infoliinile 1220 (24h) saab vaimse tervise teemade osas pöörduda abi saamiseks järgmistel kontaktidel:

    • E-nõustamine: www.peaasi.ee
    • Raseduskriisi nõustamine: 8002008 (24h)
    • Eluliin: eesti keeles 655 8088, vene keeles 655 5688  (igapäevaselt kl 19.00-07.00)
    • Ohvriabi ööpäevaringne kriisitelefon: 116 006 (24h), abi lähisuhte- ja seksuaalvägivalla korral: palunabi.ee
    • Lasteabi: 116 111 (24h), www.lasteabi.ee

    Tagasi üles »

     

    Kas COVID-19 nakkus võib raseduse ajal või sünnituse käigus lootele või lapsele levida?

    Rasedusaegse viiruse ülekandumise kohta emalt lapsele ei ole veel kindlaid andmeid. See tähendab, et me ei tea, kas rase naine, kellel on COVID-19, võib raseduse või sünnituse ajal COVID-19 põhjustavat viirust oma lootele või vastsündinule edasi anda. Piiratud uuringutes on välja toodud, et COVID-19 ja muude koroonaviirusnakkuste puhul ei ole viirust lootevedelikus tuvastatud.

    Tagasi üles »

     

    Kas haigestudes tuleb ämmaemanda/günekoloogi visiit vahele jätta?

    Kui teil tekivad COVID-19 sarnased haigusnähud perioodil, mil teil on planeeritud raseduse jälgimise kontaktvisiit, siis palun ärge minge vastuvõtule, vaid võtke ühendust oma ämmaemandaga. Planeeritud kontaktvisiit planeeritakse koos teiega ümber või leitakse turvaline aeg ja koht visiidi läbiviimiseks.

    Raseduse ajal ja sünnitusjärgselt on patsiendi COVID-19 diagnoosi korral eelistatud kaugvastuvõtt. Terviseprobleemide või kõrge riski raseduse korral kaalutakse kontaktvisiidi vajadust.

    Kui teil tekivad raskemad haigusnähud või taastumine viibib, võib see olla märk tõsisemast haigestumisest. Haigustunnuste korral võtke ühendust oma perearstida või helistage perearsti nõuandeliinile 1220. Raskete haigusnähtude korral kutsuge kiirabi 112, keda teavitage kindlasti oma rasedusest.

    Kaugvisiidiga ei asendata II trimestri ultraheliskriiningut ja kaksikraseduse aegseid vajalikke ultraheliuuringuid.

    I trimestri skriining on COVID-19 rasedatel ja COVID-19 lähikontaktsetel lubatud asendada NIPT testiga.

    Rasedusaegne glükoositolerantsustest (GTT) on lubatud asendada paastuveresuhkru analüüsiga. Esimesel kontaktvisiidil määratakse veresuhkur kõigil rasedatel. Kui paastusuhkur on =/>5,2 mmol/l, siis tuleks teha GTT esimesel trimestril. GTT 24-28 rasedusnädalal teostatakse eeldusel, et testi tegemise ajaks tagatakse võimalikult vähene kontakt teiste patsientidega. Juhul kui 2 + 2 reeglit ei ole seejures võimalik tagada, võib gestatsioonidiabeedi (GD) diagnoosida, kui paastuveresuhkur on 5,2 mmol/l või kõrgem COVID-19 diagnoosiga rasedad vajavad loote ultraheliuuringut loote kasvupeetuse riski tõttu 2-4 nädalat pärast akuutset haigust. Ultraheliaparatuur vajab eridesinfektsiooni siis, kui ultraheliuuring tehakse perioodil, mil rase on veel nakkusohtlik.

    Enneaegse sünnituse riski korral kasutatakse tavapärast loote kopsude ettevalmistamist glükokortikosteroididega (GKS) vastavalt enneaegse sünnituse juhendile.

    Vastsündinute ambulatoorsed visiidid nende järelkontrolliks on lubatud ühe saatjaga, kes täidab tervisedeklaratsiooni ja läbib triaaži.

    Tagasi üles »

     

    Kas COVID-19-ga naine peab sünnitama keisrilõikega?

    Sünnitusviisi valikul lähtutakse naise- ja lootepoolsetest näidustustest. Seniste piiratud andmete põhjal ei ole teada, et ema oleks lapsele sünnituse eel ja ajal COVID-19 viirust üle kandnud. Vettesünnitus ei ole COVID-19 korral lubatud. Naerugaasi soovitatakse koroonapositiivsel sünnitajal sünnituse valutustamiseks mitte kasutada, epiduraalanalgeesia on lubatud.

    Tagasi üles »

     

    Kas ema eraldatakse lapsest, kui tal on diagnoositud COVID-19?

    Kõigil COVID-19 kahtlusega rasedatel tehakse sünnitusele tulles COVID-19 test, osades sünnitusmajades tehakse test kõigile sünnitajatele olenemata haigusnähtude olemasolust.

    Juhul kui sünnitajal on kindlaks tehtud COVID-19 viirusnakkus, siis tehakse otsused ema seisundist lähtuvalt.

    SARS-CoV-2 positiivse/COVID-19 haige ema vastsündinu puhul toimitakse järgmiselt:

    • Ema isoleeritakse teistest sünnitajatest. Vastsündinu on emaga koos isoleeritud alal. Vastsündinu eraldatakse emast ja tema eest hoolitsetakse juhul, kui ema seisund ei võimalda lapse eest hoolt kanda.
    • Kui ema on asümptoomne või väheste haigustunnustega, aga SARC-CoV-2 test on positiivne, on pärast kõigi riskide (sh lapse sünnijärgse nakatumise võimalus) kaalumist võimalik ema ja lapse hooldus koos. Ema peab järgima kontakt- ja piisknakkuse ennetamise meetmeid. Kui ema seisund on raske, julgustatakse ema laktatsiooni säilitama ja võimalusel aidatakse sõõrutatud rinnapiimaga vastsündinut toita.
    • COVID-19 positiivse ema vastsündinuid testitakse SARS-CoV-2 suhtes vähemalt 2 korral (24 t ja 48 t pärast sünnitust), proov võetakse sama pulgaga vähemalt kahest paikmest (nina ja neel).
    • COVID-19 haigeid emasid ja nende lapsi ei kirjutata koju varem kui 48 tundi pärast sünnitust, et hinnata ema tervist ning vastsündinu kohanemist ja tervist ning teha esmased rutiinsed skriiningud ja protseduurid. Naiste- ja lastekliinikud tagavad vajadusel vastsündinute jälgimise ja hoolduse isolatsiooniperioodil. Eesmärgiks on vähendada kodust liikumist naistekliinikusse järelkontrolli ja sellega seotud võimalikke nakatumisi.

    Kõigile emadele antakse teavet ja praktilist abi rinnapiimaga toitmiseks, ning vajadusel psühholoogilist tuge. Emadele, kes ei alusta koheselt rinna(piima)ga toitmist, antakse nõuanded laktatsiooni säilitamiseks, et edaspidi oleks võimalik üle minna rinna(piima)ga toitmisele.

    Vastsündinu jälgimiseks kodus on raviasutused välja töötanud juhised ja jälgimislehe, mille vanemad saavad koju kaasa, ning hoiavad regulaarselt haiglaga telefonikontakti (haiglaspetsiifilised detailid).

    Kodus haigestunud rinnaga toitev ema peaks jätkama rinnapiimaga toitmist. Emale antakse haiglast kaasa kolm karpi kirurgilisi maske. Tuleks kasutada kõiki meetmeid, et minimeerida vastsündinu/imiku nakatumise võimalust – kätepesu ja desinfektsioon, lapse voodi paigutamine vähemalt 2 m kaugusel haige ema omast, lähikontakti ajal lapsega maski kasutamine, regulaarne kodukoristus, sh puhastus, soovitavalt desinfektsioonivahendiga. Kuna rinnale panekul on tõenäoliselt lapse nakatumise võimalus suurem, võib kaaluda toitmist välja lüpstud rinnapiimaga. Sellisel juhul peaks olema tagatud nii rinnapumba kui muude kasutatavate vahendite (topsid, pudelid, lutid jne) korralik puhastamine ja desinfektsioon.

    Kui ema on nii haige, et ei saa lapse eest hoolitseda, peaks lapse eest hoolitsema terve pereliige.

    Vajadusel saab sünnitanu pöörduda naistekliiniku nõuandetelefoni/ämmaemanda/naistearsti poole nõu ja abi küsimiseks. Kõigil haiglatel on kodulehel vastav informatsioon.

    Tagasi üles »

     

    Kas vastsündinud on COVID-19 osas suuremas ohus?

    Hetkel teadaoleva info põhjal peetakse laste nakatumise riski sama suureks nagu see on täiskasvanutel. Eesti Naistearstide Selts koos lastearstide ja ämmaemandate kutseliiduga on koostanud loetelu tunnustest, mida lapse tervise jälgimisel silmas pidada:

    Jälgige oma lapse terviseseisundit:

    Kehatemperatuur (norm: kaenla alt mõõdetuna (36,5–37,3 °C) – kui on alumisel või ülemisel piiril, siis kohendage riietust vastavalt ja kraadige 1–2 t pärast uuesti).

    Aktiivsus (ärkab toitmiseks enamasti ise, imeb endise aktiivsusega ja jõuab imeda pikalt).

    Seedesüsteemi nähud (ei oksenda suures koguses; roojamise sagedus ning roe on endine).

    Hingamissagedus (lugege 1 minuti vältel kõiki sisse hingamisi; enamasti hingab vastsündinu 30-50 korda minutis; pärast toitmist, kui kõht on täis, siis võib olla lühiajaliselt kuni 60).

    Hingamise iseloom (ei ole normaalne, kui rindkere või kõht liigub hingamise taktis tugevalt kaasa või laps teeb hingamisel ohkivat häält, mis ei ole seotud gaaside väljutamisega).

    Eritamine (normaalselt urineerib mitte harvem kui iga 3–4 t tagant, uriin ei ole tumekollane).

    Kui Teil tekivad kahtlused lapse tervisliku seisundi osas, siis võtke telefoni teel ühendust lapse perearstiga või helistada perearsti nõuandeliinil 1220, kriitliste seisundite korral helista 112. Arst annab parimat nõu lapse tervist puudutavate küsimuse korral.

    Tagasi üles »

     

    Mida teha, kui mõnel pereliikmel on COVID-19?

    Kui mõnel pereliikmel on COVID-19 või selle kahtlus, tuleks ta hoida teistest pereliikmetest võimalikult isoleeritult ning koos olles tuleks kanda näomaski. Haigestunud pereliige peaks hoolikalt järgima head kätehügieeni (PDF) pestes sagedasti käsi sooja vee ja seebiga. Kui pereliikme COVID-19 diagnoos leiab kinnitust ning ta on nakkusohtlikul perioodil lähikontaktis oma pereliikmetega, peavad kõik need pereliikmed samuti jääma karantiini.
    Köhides ja aevastades tuleb katta suu ja nina ühekordse pabertaskurätikuga, mis kohe peale kasutamist ära visatakse. Ruumides tuleks tavapärasest sagedamini viia läbi märgkoristus ja tuulutamine. Sagedasti katsutavaid pindu võib lisaks pesemisele ka desinfitseerida. Täpsemad juhised koduse isolatsiooni (PDF) ja koduse ravi (PDF) kohta leiad Terviseameti kodulehelt.

    Tagasi üles »

     

    Kas võib imetada, kui emal on kahtlus COVID-19le?

    Rinnaga toitmine on lubatud ka sümptomitega COVID-19 naistel koroonaviiruse ülekannet ennetavaid nakkustõrjereegleid rangelt järgides. Imetamise ajal võib nakkusohuks olla aga lähedane kontakt emaga ning ema hingamisteedest eralduvate viirusega saastunud piisakestega. Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Ämmaemandate Ühingu  soovitustele tuginedes on rinnaga toitmine näidustatud neile COVID-19-ga emadele, kellel selged sümptomid puuduvad või on need kerged. Kui rinnaga toitev ema haigestub COVID-19 rinnaga toitmise ajal, soovitatakse rinnaga toitmist jätkata, järgides hügieenireegleid. Kui ema on nii haige, et ei saa lapse eest hoolitseda, peaks lapse eest hoolitsema terve pereliige.

    Alternatiivseks meetmeks rinnapiimaga toitmisele on piima rinnast välja pumpamine ja sõrmedega välja sõõrutamine. Nakkushaiguste leviku vähendamiseks on eelistatum piima välja pumpamine. Enne rinnapiima välja pumpamist või sõõrutamist tuleks pesta käed sooja vee ja seebiga, samuti puhastada rinnanibud. Rinnapiima tootmise säilitamiseks ja parima nõu saamiseks pöörduge oma ämmaemanda, imetamisnõustaja, perearsti poole.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas toimub alla 1-aastase lapse tervisekontroll ja vaktsineerimine?

    Laste hea tervise ja arengu huvides tehakse lastele regulaarseid tervisekontrolle. Tervisekontrolle viivad perearstid läbi ka COVID-19 levikuperioodil. Neid viiakse läbi väikelastele järgmistes vanustes: 2n, 1k, 2k, 3k, 4,5k 6k, 9k, 12k. Samuti jätkatakse alla 1-aastaste (k.a) laste vaktsineerimistega vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale (loe vaktsineerimise kohta täpsemalt ta.vaktsineeri.ee). Lapsega tervisekontrolli ja/või vaktsineerima minnes peab temaga kaasas olema üks terve täiskasvanu. Konsulteeri oma lapse perearstiga, millal ja kuidas Sinu lapse tervisekontrolle ja vaktsineerimisi läbi viiakse. Võta lapse perearstiga ühendust kindlasti ka siis, kui Sinul või Sinu lapsel tekivad enne planeeritud tervisekontrolli nakkushaigusele viitavad sümptomid.

    Tagasi üles »

     

    Kas rutiinsed tervisekontrollid perearsti juures on ohutud?

    Perearstikeskused on oma töö korraldanud ümber nii, et keskuse külastamine oleks kõikidele patsientidele ohutu. Näiteks kasutatakse võimalikult palju telefoni-, e-posti- ja videoteel nõustamist, on korraldatud eraldi vastuvõtuperioodid (näiteks õhtuti) nakkushaigustele viitavate sümptomitega patsientidele. Samuti viiakse ruumides sagedasti läbi pindade märgkoristus ja vajadusel ka desinfitseerimine.

    Tagasi üles »

     

    Kust on võimalik saada abi, kui mul tekivad raseduse ja sünnitusega seotud küsimused?

    Enamuse suuremate haiglate juures on avatud ämmaemanda nõuandeliin ning nende kontaktid leiab siit:

    • Tartu Ülikooli Kliinikumi rasedatele ja sünnitajatele pakutava abi kohta saab infot ämmaemanda nõuandeliinil E−R 8−16 telefonil 5331 9976.
    • Lääne-Tallinna Keskhaigla raseduskeskuse registratuuri telefon 666 5307 E−R 8−16. Teie küsimustele vastavad raseduskeskuse ämmaemandad. Rohkem infot leiate SIIT (PDF).
    • Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemandate nõuandeliinile saab helistada E−R 8−16 telefonil 53977077. Ämmaemandad pakuvad telefoni teel nõu kõigile Ida-Tallinna Keskhaiglas arvel olevatele rasedatele.
    • Ida-Viru Keskhaigla rasedad saavad konsultatsiooniks pöörduda telefonil 3311092.
    • Rakvere Haiglas on kriisiajaks avatud ämmaemanda nõuandeliin E–R 8–16 telefonil 322 9748. Telefonil saab küsida nõu nii raseduse kui ka teiste günekoloogiliste murede korral.
    • Pärnu Haigla ämmaemandate nõuandeliin, kust saavad nõu kõik Pärnu Haiglas arvel olevad rasedad ja Pärnu Haiglasse sünnitama tulla planeerivad beebiootel emad. Ämmaemandaga saab ühendust telefonil 447 3510 E−R 8−16. Telefoni teel vastatakse küsimustele seoses eriolukorras kehtestatud piirangutega Pärnu Haiglas, samuti saab nõu küsida seoses peatse sünnitusega.
    • Kuressaare Haigla ämmaemanda nõuandeliin 452 0169, günekoloog Goar Kuldsaare nõuandeliin E−R 8−15 telefonil 452 0130.
    • Valga Haigla ämmaemanda nõuandeliin E−R 8−16 telefon 766 5162.
    • Põlva Haigla ämmaemanduskeskus E−R 8−16 telefonil 799 9129.
    • Järvamaa Haigla sünnitusosakonna telefon 384 8151.
    • Võru Haigla sünnitus- ja günekoloogia osakonna telefon 786 8540.
    • Viljandi Haigla sünnitusabi ja günekoloogia osakonna telefon 435 2113.
    • Narva Haigla sünnitusosakonna telefon 356 1241.

    Tagasi üles »

     

    Missugused on sammud testimisele pääsemiseks?

    • Kui Sul on avaldunud sümptomid, mis reeglina avalduvad 5-6 päeva pärast nakatumist, mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist, siis püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
    • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama või broneeri endale ise aeg e-registratuuri kaudu. Loe täpsemalt » 
      Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
    • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.
    • Oota vastust! 
      Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. 
    • Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi! Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.
    • COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis.

    Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus Terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, SYNLAB Eesti, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.

    TESTIMISPUNKTID
    Koroonaviiruse testimise proovivõtukohad leiab siit »

    Tagasi üles »

     

    Kui perearst on mulle kirjutanud saatekirja testimisele, siis mis saab edasi? Kas ma ootan, et keegi võtaks minuga ühendust, helistaks, kutsuks kuhugi proovi andma? Kas ma pean ise minema kuhugi laborisse proovi andma?

    Kui perearst on teile andnud digitaalse saatekirja testimiseks, siis oodake, kuni teile helistatakse testimiskeskusest ning lepitakse kokku täpne testimise aeg ja koht. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku. Kui teil ei ole võimalik ise sissesõidu-proovivõtupunkti minna, näiteks teil ei ole autot, siis korraldatakse proovivõtmine kodus. Selleks lepitakse taas telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.

    Kõige olulisemad sammud, kui olete haigestunud:

    • Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
    • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet või broneeri endale ise aeg e-registratuuri kaudu. Loe täpsemalt » 
      Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
    • Veendu, et perearstil on sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik ühendust võtta.
    • Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid.
    • Kui sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoniteel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.
    • Pärast prooviandmist oota vastust, püsi kodus, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
    • Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

    Tagasi üles »

     

    Kui kaua võtab testi tulemuse saamine aega?

    Testi tulemus saabub hiljemalt 48 tunni jooksul.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas pean käituma testi tulemust oodates?

    Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas saan testi tulemuse teada?

    Vastuse saab teada digilugu.ee lehelt, ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-IDga sisenedes.

    Positiivse proovi andnutele helistatakse.

    Tagasi üles »

     

    Miks on PCR diagnostika oluline?

    SARS-CoV-2 RNA määramine hingamisteede materjalist reaalaja polümeraasahelreaktsiooni (PCR) meetodil on nii Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kui ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustes ning kliinilises praktikas nn kuldne standard koroonaviiruse analüüsimiseks.

    PCR meetod on ka teiste hingamisteede viirusinfektsioonide (nt gripp) diagnoosimiseks juba aastaid arstidel igapäevases kasutuses.

    Tagasi üles »

     

    Kas PCR test suudab eristada nakkusohtlikke ja mittenakkusohtlikke patsiente?

    PCR test võimaldab määrata ainult viiruse geneetilise materjali olemasolu, mitte selle nakatamisvõimet. Eluvõimelise viiruse olemasolu saab määrata vaid viiruse kasvatamisega rakukultuuris, kuid see on kõrge hinna ja ajamahukuse (kulub mitu nädalat) tõttu tavadiagnostikasse sobimatu.

    SARS-CoV-2 PCR test ei võimalda täpset viiruse hulga määramist, kuid kaudselt saab viiruse hulka patsiendi proovimaterjalis hinnata Ct väärtuste kaudu.

    Tagasi üles »

     

    Mis on Ct väärtus ja kuidas see on seotud PCR testidega?

    • Ct (cycle threshold) on viiruse RNA paljundamistsüklite arv, millest alates loetakse konkreetse testi tulemust positiivseks. Ct väärtust aetakse segamini tsüklite arvuga, need on 2 erinevat väärtust. Madal Ct väärtus viitab viiruse suurele tasemele, mis seostub suurema nakkusohtlikkusega.
    • Kõrge Ct väärtus viitab viiruse madalale tasemele uuritavas materjalis, mis võib viidata:
      •   nakatumisfaasi algusele, kus viiruse hulk pole veel selgelt tuvastatav ja seetõttu on inimene juba potentsiaalselt nakkusohtlik;
      •   paranemisfaasile (infektsiooni lõpule), kus inimene on hiljuti olnud nakatunud ning tema nakkusohtlikkus võib olla juba vähenenud.

    Ct väärtus ei ole vastuse osa. See kuulub testi tehniliste andmete hulka, mitte ei ole vastuse osa ega valideeritud kliiniliseks kasutamiseks.

    Ct väärtused ei ole standardiseeritud ja laborites kasutatavate erinevate testidega võime saada samast proovimaterjalist erinevad väärtused.Seetõttu ei ole nende võrdlemine ja ainult selle alusel järelduste tegemine kliiniliselt põhjendatud.

    Laborid ei väljasta valetõlgenduste vältimiseks Ct väärtusi. See otsus põhineb erialaseltside (ELMÜ, EIS) ja Terviseameti konsensusotsusel.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas kommenteerida väiteid, et enamik PCR positiivsetest on jääkpositiivsed ning pole nakkusohtlikud?

    Patsiendi nakkusohtlikkus sõltub mitmest tegurist: kui suures koguses esineb viirust hingamisteedes, kui palju viirust ta eritab (kas hingab rahulikult või laulab/aevastab), kas kasutab ettevaatusabinõusid (mask, distants) jne. Laboris analüüsitakse viiruse olemasolu hingamisteedes. Nagu eelpool selgitatud, siis PCR nakkusohtlikkust otseselt ei määra. Nakkusohtlikkust on püütud ligikaudselt hinnata korreleerides Ct väärtusi viiruse kultiveerimisega rakukultuuris.

    Väide, et suur osa PCR positiivsetest on nn jääkpositiivsed ja pole nakkusohtlikud, võib kehtida vaid teatud piiratud patsiendigruppides (näiteks seires testides juhuslikke inimesi). Diagnostilisel eesmärkidel laborisse saadetud uuringutest on valdaval enamikul (ca 90%) väga kõrged viirusehulgad, mis viitavad nakkusohtlikusele. Vaid alla 5% juhtudest võiks oletada madalat nakkusohtlikkuse taset (kasutatud Jaafar al 2020 a uuringu andmeid ning SYNLAB Eesti proovide statistikat).

    Võimalus, et inimene on küll PCR positiivne, aga mingi tõenäosusega pole ehk nakkusohtlik, ei tohi olla argument isikukaitsevahenditest keeldumiseks või muude reeglite eiramiseks.

    Tagasi üles »

     

    Mida arvavad Ct väärtustest infektsioonhaiguste arstid ja laboriarstid?

    Nagu ka iga muu analüüsi korral, tuleb testi tulemust, sh Ct väärtust, hinnata kliinilises kontekstis (sümptomite olemasolu, nende tekkest möödunud aeg ning vajadusel lisauuringute, nt antikehade, tulemused) ja ei tohi automaatselt otsustada patsiendi nakkusohtlikkuse üle. Lõplik tulemuse tõlgendamine jääb raviarstile, kes eelnevat arvestades otsustab, kas patsient vajab isoleerimist või võib olla tegemist läbi põetud infektsiooniga.

    Oluline on märkida, et Ct väärtused ei erine sümptomaatilistel ja asümptomaatilistel patsientidel. Asümptomaatilistel patsientidel on keerukas hinnata täpset nakkusohtliku perioodi algust.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas suhtuda antigeeni kiirtesti?

    Antigeeni kiirtestid on juba aasta aega turul olnud ja nende tundlikkus ja täpsus on juba väga hea, kuid ei ole võrreldavad testimise kuldstandardi PCR- testiga. Oluline on teada, et antigeeni kiirtest tuvastab viirust ainult siis kui viiruse kogus organismis on väga kõrge - tavaliselt kuni 4-5 päeva peale sümptomite teket. Inimene võib aga olla nakkusohtlik juba enne sümptomite tekkimist ja ka veel mitu nädalat, peale sümptomite tekkimist, aga antigeeni test seda tuvastada ei suuda.

    Tagasi üles »

     

    Kas ma võin antigeeni kiirtesti ise kodus kasutada?

    Siiani on Eesti turul saada professionaalseks kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirtestid. See tähendab, et need testid on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötaja poolt või tervishoiutöötaja juhendamise all. Tavakasutajal ei ole keelatud neid teste enda testimiseks kasutada aga tuleb arvestada, et tegemist on sellisel juhul mittesihipärase kasutamisega. Testi teostamisel ja interpreteerimisel tehtavad võimalikud vead vähendavad testi usaldusväärsust ja tavakasutaja käes on suurem tõenäosus saada valepositiivset või valenegatiivset tulemust.

    Aprilli alguses on Euroopa Liidu turule  tulnud üks nõuetele vastav enesetestimiseks mõeldud antigeeni test. Teadaolevalt on nõuetekohaselt turule tulemas veel mitu enesetestimiseks mõeldud antigeenitesti. Seega me soovitame tavakasutajal (st mitte meditsiinitöötajal) eelistada testi, kus on märge „for self testing“ ja CE-märgise juures neljakohaline teavitatud asutuse tunnusnumber. Need testid on nõuetekohase vastavushindamise läbinud, kehtib tootja vastutus ja kasutusjuhend on koostatud tavakasutajat silmas pidades.

    Tagasi üles »

     

    Missuguseid antigeeni kiirteste kasutada?  

    Tavakasutaja peaks eelistama kodukasutamiseks (enesetestimiseks) mõeldud antigeeni teste. Eesti turule jõudmisega läheb veel aega, kuid eelduslikult teevad Eestis asuvad maaletoojad endast kõik, et need võimalikult kiiresti kättesaadavaks teha. Tervishoiuteenuse osutajal on soovitav valida Euroopa Liidu liikmesriikides testitud tõepärase tulemusega (verifitseeritud) antigeeni kiirteste. See garanteerib, et test töötab tootja poolt lubatud piirides.

    Health Security Commitee poolt koostatud loetelu testide kohta, mis vastavad miinimumnõuetele ja mida kasutatakse vähemalt kolmes EL-i riigis (seisuga 17.02.2021):

    • Abbott Rapid Diagnostics, Panbio™ COVID-19 Ag Rapid Test
    • AMEDA Labordiagnostik GmbH, AMP Rapid Test SARS-CoV-2 Ag
    • Becton Dickinson, BD Veritor System for Rapid Deteciton os SARS-CoV-2
    • Beijing Lepu Medical Technology, SARS-CoV-2 Antigen Rapid Test Kit (Colloidal
    • Gold immunochromatography)
    • BIOSYNEX SWISS SA, BIOSYNEX COVID-19 Ag BSS
    • CerTest Biotect S.L., CerTest SARS-CoV-2 CARD TEST
    • Hangzhou Clongene Biotech, Clungene COVID-19 Antigen Rapid Test Kit
    • Healgen Scientific Limited, Coronavirus Ag Rapid Test Cassette (Swab)
    • LumiraDX UK LTd, LumiraDx SARS-CoV-2 Ag Test
    • nal von minden GmbH, NADAL COVID -19 Ag Test
    • Quidel Corporation, Sofia 2 SARS Antigen FIA
    • SD BIOSENSOR, Inc.; Roche, STANDARD F COVID-19 Ag FIA
    • SD BIOSENSOR, Inc.; Roche, STANDARD Q COVID-19 Ag Test
    • Siemens Healthineers, CLINITEST Rapid COVID-19 Antigen Test
    • Xiamen Boson Biotech Co, Rapid SARS-CoV-2 Antigen Test card
    • Zhejiang Orient Gene Biotech Co.,Ltd, Coronavirus Ag Rapid Test Cassette (Swab)

    Teiste testide osas puudub samaväärne teadmine ja kindlus toimivuse kohta.

    Tagasi üles »

     

    Mida teha, kui otsustan kasutada antigeeni kiirtesti?

    Testi tegemisel jälgi hoolikalt pakendis olevat infolehte. Esiteks veenduge, et proov on võetud korralikult järgides täpselt kasutusjuhendis olevaid juhiseid. Ninaneelust proovivõtmine on ebamugav protseduur ja väga tihti kutsub esile ka pisarad. Ninasõõrmest on mugavam, aga oluline on kontakt ninasõõrme limaskestaga. Kui proov ei ole korralikult võetud, siis teie test ei näita õiget tulemust!

    Proovi võtmiseks vali ruum, kus ei toimu söömist, mis on ventileeritav, kus pinnad on puhastatavad ja desinfitseeritavad. Veendu, et ruumis ei viibi üleliigseid isikuid, sest proovivõtmine on nakkusohtlik protsess. Enne testi kasutamist puhasta oma käed ja need pinnad, mida kasutad. Kindlasti puhasta need pinnad ja oma käed ka peale proovi võtmist.

    Tagasi üles »

     

    Kui test tuleb positiivne?

    Positiivne test tähendab suure tõenäosusega, et olete nakkusohtlik ja peaksite koheselt jääma koju ja helistama oma perearstile või perearsti infoliinile 1220. Kui arst ei otsusta teisiti, siis on tarvis antigeeni kiirtesti tulemuse kinnitamine PCR testiga, et teie positiivne tulemus liiguks tervise infosüsteemi ja teil oleks ametlikult õigus võtta haigusleht ning teil tekiks tulevikus läbipõdemisjärgne õigus isolatsiooni vabastusele. Kindlasti teavitage ka oma lähikontakte, et ka nendel tuleb koju isolatsiooni jääda.

    Tagasi üles »

     

    Kui test tuleb negatiivne?

    Kui te olete veendunud, et proov oli võetud korralikult, teil ei ole COVID-19 haigusele iseloomulikke sümptomeid ja te ei ole endale teadaolevalt olnud kokkupuutes COVID-19 haigega, siis võite jätkata tavapärast tegevust. Endiselt tuleb järgida kõiki nakkkuse ennetamise põhimõtteid – maskide kandmist, kätehügieeni, ohutut distantsi teistest inimestest. Oluline on ka erapidude, erinevate kogunemiste ja rahvarohkete kohtade vältimine.

    Kui teil on kinnitatud kokkupuude COVID-19 haigega või teil tekivad COVID-19 iseloomulikud sümptomid (peavalu, väsimus, palavik, köha), siis teie test võib olla vale negatiivne ja te peaksite kindlasti helistama oma perearstile või perearsti infoliinile 1220 ja tegema PCR testi.

    Kui te kahtlustate, et võite olla nakatunud, siis on võimalik, et viiruse kogus organismis ei ole veel piisavalt suur, et antigeeni test seda suudaks tuvastada. Jälgige oma tervist ja korrake testi vajadusel järgnevate päevade jooksul.

    Tagasi üles »

     

    Millistel juhtudel on mõistlik antigeeni kiirtesti kasutada?

    Enne riskigrupi isikute külastamist (enne arsti juurde minekut, enne hoolekande asutuse külastamist). Ka negatiivne test ei vabasta kohustusest hoida distantsi ja kanda isikukaitsevahendeid. Mõnedel juhtudel on mõistlik testida enne tööle minekut ja teste kasutada varajaseks haigestumise tuvastamiseks töökollektiivides. Testida on mõistlik ka lähikontaktsetel, et jälgida kas nad on ise nakatunud (enne kui peavad külastama toidupoodi või apteeki).

    Kindlasti ei anna negatiivne antigeenikiirtest õigust nakatununa või lähikontaktsena isolatsiooni enneaegselt lõpetada! Sest inimene püsib nakkusohtlik ka veel siis, kui antigeeni kiirtest seda enam ei tuvasta. Antigeeni kiirtesti kasutamine annab parima tulemuse, kui korrata kiirtesti regulaarselt mõne päeva tagant samades tingimustes. Korduvalt samades tingimustes saadud negatiivne kiirtesti tulemus, haigusnähtude ja nakatunutega lähikontaktide puudumine ning vastutustundlik sotsiaalne distants koos isikukaitsevahendite kasutamisega, võimaldab vähendada nii nakatumise kui kaaskodanike nakatamise ohtu.

    Tagasi üles »

     

    Kus saavad reisilt tulnud välisriikide kodanikud testi teha?

    Välismaalastele on testimine tasuline. Tallinna sadamas ja Narva piiripunktis maksab välismaalastele test 52 €, alates 1.02.2021 Tallinna lennujaamas 60 €, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale. Testida saab näiteks järgmiste teenuseosutajate juures:

    Täpsem info on leitav aadressilt www.koroonatestimine.ee

    Tagasi üles »

     

    Kas ma pean Eestisse saabudes minema testima?

    Tegemist on vabatahtliku testimisega.

    Tagasi üles »

     

    Kes saavad reisilt naastes testida?

    • Riskiriikidest saabujad, kes omavad Eesti kodaniku või välismaalase passi, Eesti ID-kaarti või elamisloa kaarti saavad tasuta testida.
    • Proovi saab anda isikut tõendava dokumendi alusel.
    • See on vabatahtlik ja lühendab eneseisolatsiooni kohustust.
    • Maismaad pidi reisijärgsele tasuta testimisele on vajalik eelnevalt aja broneerimine testimise kõnekeskuses telefonil +372 678 0000 (E-R 9-17).
    • Eesti isikukoodiga lapsed võivad testida, aga see ei vabasta neid isolatsioonikohustusest.
    • Välismaalastele on koroonaproov tasuline (Tallinna sadamas ja Narva piiripunktis 52 €, alates 1.02.2021 Tallinna lennujaamas 60 €) ja selle eest saab kohapeal tasuda kaardimaksega. Mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale. 

    Täpsema info testimise kohta leiab veebiaadressilt: www.koroonatestimine.ee

    Tagasi üles »

     

    Kus saab reisilt tulles testida?

    Testida saab Tallinna lennujaamas, Tallinna sadamas, Narva piiripunktis. Rongiga, laevaga Paldiskisse vm transpordivahendiga maismaad pidi saabujad avalikus testimispunktis eelbroneeringu alusel ning erinevates punktides üle Eesti. Testimise kõnekeskusest 678 0000 (E-R 9-17) juhendatakse, kuhu tuleb testi tegemiseks minna.

    Tagasi üles »

     

    Millistel tingimustel saab reisilt tulles tasuta testida?

    Tasuta testitakse kõiki isikuid, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.

    Test on tasuta kõikidele Eesti inimestele, vaatamata sellele, kas nad naasevad töö- või puhkusereisilt.

    Tagasi üles »

     

    Kui kiiresti saan reisilt tulles testima minna?

    Tallinna sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Maismaad mööda saabudes võib testimisele järjekord olla 1-2 päeva, mistõttu on Eestisse saabumise aja teadmisel soovituslik aeg testimisele ette broneerida testimise kõnekeskuse numbril 678 0000 (E-R 9-17).

    Tagasi üles »

     

    Kas reisilt tulnud välismaalased saavad samuti tasuta testi teha?

    Välismaalastele on testi tegemine tasuline. Tallinna sadamas ja ja Narva piiripunktis 52 €, alates 1.02.2021 Tallinna lennujaamas 60 €, testi eest saab kohapeal tasuda kaardimaksega.

    Tagasi üles »

     

    Kus ja kuidas tuleb reisilt tulles teha teine test? Kas ka see on tasuta?

    Mitte varem, kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine PCR test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes kahte testi ei tee.
    NB! Lugeda tuleb selliselt, et testi tegemise päev on 0-päev ehk esmaspäeval testi teinud isik saab teise testi teha mitte varem kui pühapäeval.
    Täpsema info leiab veebiaadressilt: www.koroonatestimine.ee/patsiendile/reisilt-naasmine 

    Tagasi üles »

     

    Kas reisilt tulles saavad ennast testida ka lapsed ja vanemaealised?

    Testimisel vanusepiirangut ei ole.

    Tagasi üles »

     

    Kas ja kuidas peab reisilt tulnud isik testimispunktis tõendama, millisest riigist ta on saabunud?

    Testimispunktis reisi tõendavat dokumenti ei küsita, küsitakse ainult lähteriiki ja saabumise aega.

    Riskiriikide nimekirja uuendab Välisministeerium igal reedel ja see hakkab kehtima uue nädala esmaspäevast. Ajakohane info on leitav: www.vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-euroopast-saabujatele.

    Tagasi üles »

     

    Mida teha, kui töötaja haigestub respiratoorsetesse haigustesse (sümptomid: palavik, köha, väsimus jt)?

    KUI TÖÖTAJA HAIGESTUB:

    • Töövälisel ajal (mitte töökohal olles):
      •  Töötaja peab jääma koju ja võtma ühendust perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe (TVL) osas. NB! Töötaja COVID-19 suhtes testimise vajaduse üle otsustab perearst.
      •  Kolleegid, kes pole töötajaga sümptomaatilisel perioodil kokku puutunud, võivad jätkata töölkäimist, kuid jälgima 10 päeva jooksul tähelepanelikult oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb jääda koju ja võtta ühendust oma perearstiga.
      •  Haigestunud töötaja võib tööle naasta 10 päeva möödudes tingimusel, et tal ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. Lõpliku otsuse teeb perearst. Tööandjal ei ole õigust nõuda töötaja tööle naasmiseks COVID-19 testi tulemusi.
         
    • Tööajal (töökohal olles):
      •  Haigestunud töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja võib tööle naasta 10 päeva möödudes tingimusel, et ta on täielikult terve – st ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku.
      •  Töökohal tuleks esimesel võimalusel pesta ja desinfitseerida ruumid, mida haigestunud töötaja puudutas.
      •  Haigestunud töötaja peab võtma ühendust oma perearstiga. Perearst hindab COVID-19 võimalikkust sümptomite, epidemioloogilise seose või laboratoorse testimise alusel (laboratoorse testimise vajaduse üle otsustab perearst).
      •  Töötaja teavitab tööandjat, kas COVID-19 kahtlus leidis kinnitust.
      •  COVID-19 diagnoosi kinnitumisel tuleks töökohal selgitada välja inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis*. Tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist palume Teil viibida kodus 10 päeva alates lähikontaktist (soovi korral saate minna 10. päeval testima) ning jälgida oma tervislikku seisundit. Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti enda kokkupuutest COVID-19 haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel teavitage taaskord oma perearsti ning järgige edasisi perearsti juhiseid. Loe täpsemalt lähikontaktse juhisest »
      •  Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 10 päeva jooksul oma tervist.

    *Lähikontaktseks loetakse isikut, kes on olnud kontaktis vähemalt 15 minutit (kokku viimase 24 h jooksul) ja vähem kui kahe meetri kaugusel COVID-19 haigega. COVID-19 haige loetakse nakkusohtlikuks 2 päeva enne ja ca 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni, va juhul kui olete viimase 6 kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud või läbinud mitte rohkem kui kuus kuud tagasi COVID-19 vastase vaktsineerimise kuuri.  

    Tagasi üles »

     

    Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknad ei ole avatavad?

    Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

    Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

    Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

    Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

    See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

    Vaata Terviseameti soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks » (PDF)

    Tagasi üles »

     

    Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

    Töötajatel tuleb järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

    • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
    • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
    • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

    Vaata juhiseid »

    Tagasi üles »

     

    Kas välismaalt võib postipakke tellida või saan niimoodi nakkuse?

    Tellitud postipakke võib ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

    Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi saabuvate kaupadega.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas liigelda? Kas ühistranspordis on ohutu sõita?

    Eelista liikumisviisi, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega.

    Ühissõiduki kasutamisel toimi järgmiselt:

    • Kanna maski!
    • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
    • Ära puuduta enda nägu.
    • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
    • Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega distantsi.
    • Laadi alla HOIA mobiilirakendus ning hoia see töös.

    Tagasi üles »

     

    Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

    • Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.
    • Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast.
    • Enda ja teiste kaitsmiseks tuleb ühistranspordis kanda maski või katta nina ja suu.
    • Ära puuduta enda nägu.
    • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
    • Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega distantsi.

    Tagasi üles »

     

    Mida peab minu tööandja praegusel ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

    Esmatähtis on töökohal kasutada desinfitseerimisvahendeid.

    Kontoris on tähtis

    • haigussümptomitega inimestega hoida distantsi,
    • pidevalt ruume tuulutada,
    • korrapäraselt ruume puhastada.

    Vaata Terviseameti soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).

    Töölt tuleks koju saata kõik, kes

    • on haiged,
    • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
    • kuuluvad riskirühma.

    Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.

    Tagasi üles »

     

    Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

    • Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.
    • Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.
    • Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.
    • Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik. Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.
    • Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.
    • Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning külastamisel tagada ohutus: kanda maski, hoida distantsi ning puhastada käsi ja pindasid.

    Tagasi üles »

     

    Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

    Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

    Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

    Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

    Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

    Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

    Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

     Tagasi üles »

     

    Kas pidude ja muude ürituste pidamine on lubatud?

    Jätke ära kõik ühisüritused, kus osalevad inimesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu. 

    Kui üritus on täiesti vältimatu, tehke seda võimalikult väikeses seltskonnas, järgides kõiki terviseameti välja antud turva- ja ohutusnõudeid. Vajadusel saab konsulteerida mõne terviseameti spetsialistiga.

     Tagasi üles »