Siseõhku mõjutavad tegurid võib jagada järgmiselt:

• Füüsikalised – õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, müra, vibratsioon, kiirgus jne.
• Keemilised – tolm, orgaanilised  ja mitteorgaanilised keemilised ühendid.
• Bioloogilised – viirused, mikroobid, hallitusseened, puugid, loomade ja inimeste eritised, õietolm, jm.

Vastavalt keskkonnaoludele (ilmastikutingimused, hoone asukoht, ruumiõhu temperatuur ja niiskus, ventilatsioon) võib hoones ja sellest väljaspool toimuva tegevuse tagajärjel keemiliste saasteainete sisaldus siseõhus muutuda. Õhus samaaegselt esineval mitmel ühendil võivad olla üksteist võimendavad mõjud.

Elamute ja avalike hoonete siseõhu keemiliste ainete lubatud sisalduste kohta pole veel kasutusel kohalikku seadusandlust. Küll aga on Vabariigi Valitsus kehtestanud tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule.
Samuti on kehtestatud tervisekaitsenõuded koolidele.

• Ruumides tuleb tagada tervisele ohutu sisekliima.
• Siseõhus tohib süsihappegaasi-ehk süsinikdioksiidi sisaldus olla kuni 1000 mikroliitrit (ppm).
• Siseõhu suhteline õhuniiskus peab jääma vahemikku 40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline niiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70%-ni.
• Koolieelsetes lasteasutustes peab rühmaruumi õhutemperatuur olema vähemalt 21 °C. Koolides peab olema õpperuumis vähemalt 19 ºC.
• Ruumides ei tohi olla tuuletõmbust.
• Ruumides peavad aknad olema avatavad ja vajaduse korral võimaldama tuulutamist.

Eestis reguleerib tubaka tarvitamist 2005. aastal vastu võetud tubakaseadus.
2012. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi juhtimisel ning ekspertide ja huvigruppide koostöös Tubakapoliitika roheline raamat (PDF). Raamat keskendub tubakatoodete atraktiivsuse vähendamisele, alaealistele kättesaadavuse piiramisele, tubaka alternatiivtoodete turustamise reguleerimisele, suitsuvaba keskkonna edendamisele ja salaturu piiramisele.

22. märtsist 2015 ja 8. juulist 2016 hakkasid kehtima tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused.

Esimesel seaduse muudatuse ringil laiendati tubakaseaduse reguleerimisala ka tubakatoodetega seonduvatele toodetele, mille  alla kuuluvad tubakatoodetega sarnaselt kasutatavad tooted (kõik tooted, mis imiteerivad tubakatoote tarvitamist, sh e-sigaretid nii nikotiiniga kui ilma, taimselt suitsetatavad tooted ja tubakatarvitamiseks mõeldud tooted – piibud, vesipiibud jm piibu- ja sigaretitarvikud).

Teise seaduse muudatuse ringil täiendati tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti täitevedeliku turustamise nõuetega. Nõuded kehtestati elektroonilise sigareti pakendamisele, märgistamisele, pakendile lisatavale infolehele ja koostisele ning lisandus enne toote turustamist pädeva asutuse, kelleks on terviseamet (kui ei ole seaduses sätestatud teisiti), teavitamise ja iga-aastase aruandluse kohustus. Täiendati tubakatoodete koostisosadest teavitamise nõudeid, lisati teatud lisaainete, uudsest tubakatootest ja taimsest tubakatootest teavitamise nõue. Samuti kehtestati tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülene kaugmüügi keeld. Tubakaseaduse muudatused tehti seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega.

Suitsuvaba keskkonna tagamiseks ja rahvatervise kaitseks on alates 2017. aastast kaotatud hoonetes suitsetamisalad. Edaspidi on plaanis ka suitsuruumide keelamine hoonetes. Üheks eesmärgiks on muuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused suitsuvabaks.

Kavas on rajada üldkasutatavate hoonete ukseavade ette suitsuvaba kaitsevöönd vähemalt 3 meetri raadiuses uksest. Samuti piirata suitsetamist avalikes randades, kontserdi- ja peopaikades ning vabaõhuüritustel. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO – World Health Organization) soovitab suitsetamise keelata kõikjal.

Populaarseks on tänapäeval saanud nn vesipiibukohvikud. Tubakaseaduse järgi võib toitlustusettevõttes vesipiipu tarvitada ainult suitsuruumis või siis väljaspool siseruume müügikoha vahetus läheduses asuvas hooajalises laienduses (§ 31 lg 1). Ehk siis sees tohib vesipiipu tarbida suitsuruumis, aga suvel ka väliterrassil. Suitsuruumis ei tohi toimuda tubakaseaduse järgi (§ 31 lg 3) toitlustamist.

Terviseameti pädevus tubakaseadusest tulenevalt on järgmine:

1) Vastavalt Tubakaseaduse § 10 peab tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitama terviseametile enne uue või muudetud tubakatoote turule viimist tootemarkide ja -liikide kaupa elektroonilises vormis aruande. Terviseametile tuleb esitada teave ja aruanne Euroopa Liidu ühise portaali kaudu. Uudsest tubakatootest, elektrooniliste sigarettide ja täitepakendite koostisest ning taimse suitsetatava toote koostisest teatamine on toodud sama seaduse § 101, 102 ja 103(Tubakatoodete turule viimisest);

2) Vastavalt Tubakaseaduse § 32 teostab terviseamet järelevalvet tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote koostisest teavitamise, teatavatest erinimekirja kantud lisaainetest teavitamise ja uudsest tubakatootest teavitamise kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ning suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele.

Hallitus on meie looduskeskkonna tavaline osa. Kui looduskeskkonnas on hallitused soovitud, sest nad lagundavad orgaanilist materjali nagu puudelt langenud lehti, siis hoonete konstruktsioonidel ja sisekeskkonnas tuleks hallitusseente kasvu just vältida. Väliskeskkonnast kandub hallitus tuppa meie endiga ehk riiete ja jalanõudega või õhu teel läbi avatud uste ja akende ning läbi ventilatsioonisüsteemide.

Hallituse all mõeldakse üldiselt seente nähtavat kasvu. Enamus seeni on saprofüüdid ja nad eritavad ensüüme, mis lõhustavad surnud materjali. Seeläbi omandavad nad enda kasvuks vajalike toitaineid. Seened paljunevad moodustades kasvuks ebasobivaid aegu üle elavaid spoore meioosi või mitoosi teel. Kõik seente spoorid ehk eosed lenduvad kergesti, isegi need mis on limased. Enamus seente spoore on piisavalt väikesed (diameetriga 2-10 µm), et need sisse hingamisel liiguksid nii ülemistesse kui ka alumistesse hingamisteedesse.

Hallitusi on mitut erinevat liiki ja värvi (nt must, hall, roheline või valge), kuid mitte ükski neist ei kasva ilma toitainete, vee või niiskuseta. Samas päikesevalgust nad oma elutegevuseks ei vaja. Erinevad seeneliigid mõjutavad inimese tervist erinevalt, mõne liigi puhul tervisemõju ei avaldu ka väga suure spooride hulga juures, kuid teise liigi juures piisab mõnest sajast eosest, et inimesel tekiks tugevad allergianähud või muud vaevused.

Loe lisaks hallituse kohta siit (PDF).