Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

 
Toitlustamise korraldamine haridus- ja sotsiaalasutustes

 

Terviseamet teostab järelevalvet institutsionaalse toitlustamise korraldamise üle haridus- ja sotsiaalasutustes (koolid ja lasteaiad, tervishoiuasutused, hoolekandeasutused, noortelaagrid, kinnipidamisasutused).

Toidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs. See eeldab toiduainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 50-60%, toidurasvad 25-35% ja toiduvalgud 10-20%.

Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäosem on vajalike toitainete saamine. Toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, kusjuures toit võib olla päeviti erinev.

 

KAALUTUD KESKMISE ARVUTUSKÄIK

  SÕIMERÜHM NOOREM RÜHM KESKMINE RÜHM VANEM RÜHM
Toiduenergia vajadus, kcal 1060 1350 1590 1760
Laste arv 30 20 25 35

Päevase toiduenergia kaalutud keskmine soovitus arvutatakse järgmiselt:
1) Korrutatakse iga vanuserühma energia soovitus lasteasutuse vastavas rühmas söövate laste arvuga.
2) Jagatakse saadud korrutis kogu laste arvuga.

 

Söögivahetunnid koolides

 

Sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ (edaspidi toitlustamise määrus) § 4 lõige 1 järgi võib õpilastele pakkuda koolilõunat kõige varem pärast teist õppetundi, soovitavalt aga pärast kolmandat või neljandat õppetundi. See võib tekitada mõnikord lapsevanematel küsimusi või lausa pahameelt, kuna selle sätte järgi võib õpilastele pakkuda koolilõunat juba kella kümne paiku.

On oluline aru saada, et koolilõunatoetuse üks olulisematest eesmärkidest perede toimetuleku toetamise kõrval on tagada igale lapsele vähemalt üks soe toidukord päevas. Kool peab söögivahetunniks leidma aja, mis on selle kooli laste huve silmas pidades parim ning arvestama selle otsuse tegemisel mitmete nõuete ja asjaoludega, mis söögivahetunni aega võivad mõjutada. Kooli päevakava koostamisel, sh sobivaima söögivahetunni aja määramisel, on koolidele antud õigusaktidega kaalutlusruum.

Õigusaktidega on riik näinud ette raamistiku, mille järgi saab koostada laste huve arvestava päevakava. Söögivahetundide aegu valides tuleb koolil arvestada tervisekaitse põhinõuetega. Päevakava koostades peab kool arvestama õpilaste vanust ja füsioloogilistest iseärasustest tulenevat terviseseisundit ja tagama, et lastel oleks koolipäeval piisavalt aega süüa ning et koolilõunat pakutakse lapsele sobival ajal. Kool peab veel jälgima, et õppetunnid ei algaks enne kella kaheksat, et õpitegevus õppepäevade vahel oleks jagatud ühtlaselt ning et igas konkreetses klassiastmes ei oleks nädalas rohkem õppetunde kui õigusruum lubab. Kõiki neid nõudeid ja põhimõtteid rakendades tuleb koolil lähtuda ka laste parimatest huvidest. Koolil tuleks välja selgitada, hinnata ja kaaluda, kuidas on võimalik laste huve tasakaalustades ja mõistlikke lahendusi silmas pidades söögivahetunnid kõige paremini korraldada. Koolid ei pea niisama valima varaseimat lubatud söögivahetunni aega, vaid see valik peab olema põhjendatud. Oma osa sobivaima söögivahetunni aja leidmisel on ka kohalikul omavalitsusel, kes korraldab toitlustamist koolis õppetöö ajal.

Sõltuvalt asjaoludest võib olla mõnikord põhjendatud pakkuda koolilõunat juba pärast teise õppetunni lõppu. Näiteks 1. klassi õpilaste nädalakoormus ei tohi ületada 20 tundi ehk keskmiselt neli tundi päevas. Kell 8 algava koolipäeva puhul on pärast teist õppetundi pakutav koolilõuna kui koolipäeva peamine söök nende laste jaoks koolipäeva keskel. Arvestades veel nooremate laste unevajadust ja hommikust ärkamisaega, kooliminekuks kuluvat aega, soovituslikku toidukordade vaheaega (3,5−4 tundi) ning kooli kohustust pakkuda pikapäevarühma lastele 3−4 tunni pärast lisaeinet või lõunasööki, on mõistlik koolilõunat pakkuda juba pärast teise õppetunni lõppemist. Kui mõnes klassis algab koolipäev teise tunniga ja lapsed saavad juba pärast esimest koolis oldud tundi süüa, tuleb esmajoones koolil endal hinnata, kas koolilõunaks valitud kellaaeg on selle vanusegrupi laste huvides. Kui see on nii, saavad vanemad sellega arvestada ja anda vajaduse korral lapsele kaasa lisavahepala koolipäeva lõpus või pärast koolipäeva.

Kui koolis pakutud lahendus ei arvesta lapsevanemate hinnangul laste parimaid huve ning lastele võiks koolilõunat pakkuda eelduslikult hiljem, saab selle küsimuse esitada kooli hoolekogus. Sobivad lahendused tuleks koolis ühiselt läbi arutada koostöös kooli pidajaga ning kooli hoolekoguga.

 

Tervislikel põhjustel teisiti toituvate laste toitlustamine haridusasutustes

 
  • Kas eridieeti vajavate laste toitlustamine haridusasutustes on reguleeritud?

    Erinevatel meditsiinilistel põhjustel teisiti toituvate laste toitlustamine on reguleeritud sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 8 nõudega, mille kohaselt korraldatakse tervislikel põhjustel teisiti toituva lapse toitlustamine tulenevalt tervishoiutöötaja soovitustest ning koostöös lapsevanema ja lasteasutuse pidajaga.

  • Mis on oluline eridieeti vajavate laste toitlustamise korraldamisel?

    Menüü koostamine ja toitude valmistamine meditsiinilistel põhjustel teisiti toituvate laste jaoks nõuab toitlustajalt erilist tähelepanu ja oskusi. Oluline on hoolikalt jälgida toiduratsiooni, et vältida võimalikke ebasoovitavaid reaktsioone, mille võivad esile kutsuda vastunäidustatud toiduained.

    Arvestades, et lastaedade ja toitlustaja võimalused on väga erinevad ning laste erimenüü vajadused võivad oluliselt varieeruda, ei ole riigi poolt kehtestatud ühist toitlustamismudelit.

    Eritoitlustamise korraldusel ning kokkulepete sõlmimisel tuleb üksikasjalikult tutvuda tervishoiutöötaja soovitustega ning rääkida läbi eridieedi piirangute põhimõtted.

    Eridieeti vajavatele lastele kvaliteetse ning vajadustele vastava toidu tagamiseks on hädavajalik erinevate osapoolte tihe ja toetav koostöö. Igal konkreetsel juhul tuleb lapsevanemal, lasteasutuse pidajal ja toitlustajal otsida osapooltele sobivad lahendused ning leida lapse vajadusi arvestav kompromiss!

  • Kuidas toimub praktikas eridieeti vajavate laste toitlustamise korraldamine?

    Terviseameti andmetel korraldatakse teisiti toituvate laste toitlustamist erinevalt. Lahendusviis sõltub lapse tervise eripärast, haridusasutuse pidaja ja toitlustaja võimalustest.

    Enamasti asendatakse lapse jaoks tavamenüüs teatud toiduained sobivate vastu. Mõned asutused koostavad eraldi erimenüü. Keerulisematel tervisejuhtudel annab lapsevanem lapsele toidu kaasa. Lapsele kaasa antud toidu sobivuse eest vastutab lapsevanem. Seejuures peab haridusasutus tagama toidu säilimistingimused ja vajadusel soojendamise võimaluse.

     

    Kuna tervislikel põhjustel teisiti toituval lapsel võivad olla mittesobivast toidust tingitud tõsised tervisehäired, siis on vajalik sellise lapse toitlustamisel järgida eelkõige arsti soovitusi.

  • Kas haridusasutuses eritoidu saamiseks peab lapsevanem esitama arsti tõendi lapse terviseseisundi kohta?

    Tervishoiutöötaja soovituste vormistamiseks ei ole kehtestatud erinõudeid. Vastavalt sotsiaalministri 24.09.2010 määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale„ §7 lg 2 sätestatule informeerib vanem lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. Tervishoiutöötaja tõendit ei ole nõutud.

 

Loe lisaks:


Vastavalt määrusele, avalikustame toiduvalmistajatele väljatöötatud tehnoloogiliste kaartide soovituslikud näidisvormid. Koostasime kaks erinevat vormi, mida saate võtta aluseks oma tehnoloogilise kaardi koostamisel.