Füüsikaliste ohutegurite järelevalve 2019. aastal

Terviseametis toimub füüsikaliste tegurite järelevalve kodanike kaebuste alusel.

Füüsikaliste ohutegurite hulka kuuluvad müra, vibratsioon, mikrokliima, valgustus, vibratsioon ning elektromagnetkiirgus.

2019. aastal esitati Terviseametile füüsikaliste ohutegurite kohta 348 pöördumist (2018. aastal - 211). Neist enamus (223 pöördumist) oli seotud häiriva müraga. Pöördumistest 51% olid kaebused (176), nendest 150 olid seotud müraga. Teabenõudeid esitati 32 korral. Järelevalvemenetlust alustati 61 korral. Mürakaebuste menetlemisel tegi Terviseameti füüsikalabor 29 müramõõtmist häiriva olukorra tõestamiseks.

 

 

Füüsikalistest ohuteguritest oli müraga pöördumisi kokku 64%, välismüra 55% ja sisemüra 9% (Joonis 1). Palju oli pöördumisi ka sisekliimaga seoses, nende hulgas olid peamiselt hallitus- ja niiskusprobleemid ning lõhnaprobleemid. Mitteioniseeriva kiirguse osas pöördumiste osakaal oli 8%, muu müra 5%, vibratsiooniga 2%, ja valgustusega 1%.


Joonis 1. Pöördumised füüsikaliste ohutegurite osas 2019. aastal

2019. aastal oli müraga seotud pöördumistest kõige suurema osakaaluga tööstusmüra (Joonis 2). Palju oli pöördumisi ka tehnoseadmete müraga seoses. Lisaks ventilatsiooni-, jahutus- ja teiste hoone tehnoseadmete mürale oli Terviseametile esitatud ka kaebusi õhksoojuspumpade müra peale. Kasvas ka liiklusmüra kaebuste arv – nii autoliikluse kui ka lennuliiklusega seotud kaebused. Laskemüraga seotud pöördumiste osakaal oli 2%. Laskemürahäiringu mõjuala ulatub, aga kaugemale, häirides vahel kogu ümbritsevat kogukonda. Peamised mürahäiringud laskemüraga seoses on tulnud lasketiirudest. Motospordi mürahäiringute algallikaks on peamiselt kardirajad ja motokrossirajad. Muu müra alla liigituvad muuhulgas näiteks lehepuhurite, prügiveokite, tuulekellade, bussijaamadega seotud mürahäiringud ning ka need, mille algallikas ei ole tuvastatav.

Joonis 2. Müraga seotud pöördumised 2019. aastal.

Müra kaebuste menetlusega tegelevad Terviseametis regionaalosakonnad: Põhja-, Lõuna-, Lääne- ja Ida regionaalosakond.

Tabel 1. Regionaalosakondadele tehtud füüsikaliste ohuteguritega seotud pöördumiste üldarv 2019. aastal

Nagu nähtub ülaltoodud tabelist on suurim pöördumiste arv Põhja regionaalosakonna poole, järgnevad Lõuna, Ida ja Lääne regionaalosakonnad. Selle põhjuseks võib pidada regioonide suurust ja elanike koondumist suurematesse linnadesse.

 

Planeeringud, keskkonnamõju (strateegilise) hindamise dokumendid

2018. aastal saadeti Terviseametile hindamiseks kokku 471 dokumenti, mis olid seotud planeeringute ja keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega. Neist hindamiseks esitati 148 detailplaneeringut ning 90 detailplaneeringu lähteseisukohta. Suuremahulisi planeeringuid tuli hindamiseks 30 ning suuremahuliste planeeringute lähteseisukohti 38. Keskkonnamõju (strateegilise) hindamise dokumentidest oli programmide, väljatöötamise kavatsuste ja  eelhinnangute arv kokku  99. Läbivaadatud keskkonnamõju (strateegilise) hindamise aruandeid oli 2017.aastal 66 (vt tabel 1).

Tabel 1. Planeeringud, KMH-d, KSH-d, projektid 2018. aastal

 

Joonis 1. 2018. aastal läbivaadatud planeeringute, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide osakaal

Tabel 2. 2018. aasta jooksul menetletud regionaalosakondade (RO) kaupa

Peale detailplaneeringute esitatakse Terviseameti regionaalosakondadele ka ehitusprojekte ehitisregistri kaudu. Kooskõlastamiseks või hindamiseks esitatud projektidest oli 2018. aastal läbi vaadatud 297 projekti. Kasutusele võtmistel osalesid järelevalveametnikud 158 korral. Terviseamet on väljastanud 493 terviseohutuse hinnangut.

Tabel 3 . 2018. aastal läbivaadatud projektid

 

Füüsikaliste ohutegurite järelevalve 2006-2017