Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin


Ehitise projektid, planeeringud, keskkonnamõju hindamine

 

Ehitise projektid

 

Rahvatervise seaduse § 12 lõige 3 alusel hindavad  elukeskkonna objektide terviseohutust Terviseameti järelevalveametnikud. Sellest tulenevalt tuleb avalik- ja eraõiguslik juriidilisel isikul ning füüsilisel isikul esitada kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte või ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekt ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.

Ehitusprojekti tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimise ja terviseohutuse hinnangu andmisel juhindub Terviseameti järelevalveametnik Majandus- ja taristuministri määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.
Sellele tuginedes peab Terviseametile olema esitatud ehitusprojekti järgmised osad, sisaldades muuhulgas väljatoodud dokumente:

  • Asendiplaan
  • Arhitektuuri osa:
    •  piirdekonstruktsioonide mürapidavused;
    •  nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused erivajadustega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks;
    •  andmed ruumides kasutatavate viimistlusmaterjalide kohta;
    •  koolieelse lasteasutuse ja kooli ruumides sisearhitektuuri ruumide planeeritav kasutajate arv.
  • Konstruktsioonide osa:
    •  selgitused akende turvalisuse ja ruumide tuulutamise tagamiseks laste-, kooli, hoolekandeasutuses;
    •  andmed ehituslike meetmete kohta ülemääraste radooni kontsentratsioonide vältimiseks ehitiste siseõhus radooniriski aladel.
  • Kütte- ja ventilatsiooni osa:
    •  andmed mis tõestavad nõutava sisekliima tagamist ruumides planeeritava inimeste arvu kohta nii soojal kui külmal aastaajal (temperatuur, niiskus);
    •  andmed ventilatsioonisüsteemi toimimise kohta ning arvutused (õhuhulgad, õhuliikumiskiirus, tehnoseadmete müra).
  • Veevarustuse- ja kanalisatsiooni, jahutuse ja soojusvarustuse  osa:
    •  veevarustuse ja kanalisatsiooni põhimõtted, torustike ja olulisemate vett tarbivate või kanaliseerimist vajavate seadmete paiknemine;
    •  kui asutuses on ettenähtud bassein, siis andmed  basseinivee puhastamise tehnoloogia kohta;
    •  informatsioon joogiveeallika kohta.
  • Elektripaigaldiste osa:
    •  andmed, arvutused nõutud valgustuse (päeva- ja tehisvalgustuse) kohta;
    •  andmed elektrivõrgu seinakontaktide (pistikupesade)  paiknemise kohta;
    •  informatsioon välisvalgustuse kohta.
  • Ehitusloa väljastaja nõudel uuringute tulemused.
    Ehitise rekonstrueerimise korral sisaldab ehitusprojekt vajadusel ka nimetatule olemasoleva ehitise mõõdistusprojekti ja olemasoleva ehitise ekspertiisi andmeid. 

Terviseamet kooskõlastab nende objektide projekte, millele on rahvatervise seaduse alusel nõutud Terviseameti kooskõlastus (kool, lasteasutus, hoolekandeasutus, lapsehoiuteenuseid osutav ettevõte ning ilu- ja isikuteenuseid osutav ettevõte).

Ehitusprojektiga seotud materjalid tuleb saata digitaalsel kujul läbi ehitisregistri. Juhul kui soovite arvamust ehitise eskiisi või muude ehitise projektiga seotud dokumentide osas, mida Ehitisregistrisse ei ole võimalik lisada, võite meili teel Terviseameti poole pöörduda või vajadusel tulla meie ametiasutusse koha peale konsultatsioonile. Palume külastuse aeg eelnevalt kokku leppida.

Ehitise kasutusloa menetluses Terviseamet ei osale.

 

Planeeringud

 

Ruumilist planeerimist Eestis reguleerib planeerimisseadus.

Ruumilise planeerimise üheks eesmärgiks (sh Terviseameti) on kujundada eesti elanikkonnale kvaliteetne elukeskkond.

Planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 järgi tuleb  Terviseametiga teha koostööd ja kooskõlastada, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi.

Lähtudes Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §7 lõikest 3 hindab Terviseamet planeeringute terviseohutust lähtuvalt tervisekaitsealastest keskkonna kvaliteedi piirväärtustest või normatiividest.

Vastavalt planeerimisseadusele määrab riigiasutuste (nende hulgas võib olla ka Terviseamet) kooskõlastamise vajaduse:

  • maakonnaplaneeringule, üleriigilisisele planeeringule, riigi eriplaneeringule – Rahandusministeerium;
  • üld- ja detailplaneeringutele - kohaliku omavalitsuse üksus.

Terviseamet hindab planeeringutes terviseohutust tagavaid tingimusi, mis lähtuvad keskkonna kvaliteedile kehtestatud piirväärtustest ja nõuetest. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmisi aspekte:

  • müra, insolatsioon, sanitaarkaitsevöönd (tervisele ohutu joogivesi), kaitsevöönd, saasteohtlikud objektid, vibratsioon, jt.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa.

Terviseohutuse hindamiseks tuleb esitada või kättesaadavaks teha kõik olemasolevad planeeringu juurde käivad materjalid (sh seletuskiri, joonised, lisad jm).

 

 Keskkonnamõju (strateegiline) hindamine

 


Keskkonnamõju (strateegilise) hindamise eesmärk on anda võimalikult palju informatsiooni planeeritava tegevuse võimalikest mõjudest keskkonnale ja inimese tervisele. Terviseamet on kaasatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahv 23 lõige 1 alusel keskkonnamõju hindamise protsessi kui asjaomane asutus. Keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega seotud dokumentides hindab Terviseamet, kas inimese tervisega seotud aspekte on piisavalt käsitletud.