Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Päike

Päike on kui hea sõber, kelle seltsis veedetud suvi aitab jagu saada talvekülmast, haigustest ja stressistki. Et aga sõber vaenlaseks ei muutuks, tuleb enne temaga kohtumist üht-teist teada ja meeles pidada.

Palavate ilmadega tuleb ettevaatlik olla eelkõige kroonilisi haigusi, nt kõrgvererõhutõbe ja südamehaigusi põdevatel inimestel – sageneda võivad südameatakid, tõuseb vererõhk. Veel ohustab kuumus kuni nelja-aastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid, samuti ülekaalulisi. Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervetele inimestele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus, tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu, päikesepõletusi jne. 

 

Kuidas käituda kuuma ilma korral?

Äärmusliku kuumusega on Eesti oludes  tegu siis, kui õhutemperatuur on suve tavapärasest keskmisest temperatuurist oluliselt kõrgem (25° C ja üle).
Oma tervise kaitsmiseks sellises olukorras tuleb võimalusel hoiduda jahedamatesse ruumidesse või järgida järgmisi nõuandeid:

  • päikese käes viibides kasuta päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Pea meeles, et päikeskaitsetooted on vaid üks võimalus kaitsta end ultraviolettkiirguse ja nahapõletuse eest;

  • päikesekaitsetooteid tuleb kanda nahale regulaarselt ja piisavas koguses;

  • väldi pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem;

  • väldi organismi vedelikukaotust, selleks joo võimalikult palju vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett. Ära oota janu tekkimist, juua tuleb 2 - 4 klaasi vedelikku tunnis;

  • kanna päikese eest kaitsvaid heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille;

  • hoia imikuid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest;

  • pea meeles, et päikesekaitsevahendeid peab kasutama ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90% UV-kiirgusest tungib läbi pilvede;

  • vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski suurendada;

  • päevitada ei tohi mõnede ravimite tarvitajad (küsige selgitusi arstilt või apteekrilt);
  • kuumus ja päike on vastunäidustatud osade krooniliste ja nakkushaiguste puhul;
  • ära liialdada kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu;
  • ära jäta väikelapsi ja lemmikloomi üksi suletud autosse;
  • võimalusel piira füüsilist tegevust kuuma käes;
  • parim jahutaja on konditsioneer, ruumi jahutamiseks võid kasutada ka ventilaatorit.
 

Millal on tegu kuumarabandusega?

Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10 kuni 15 minutiga tõusta kuni 41° C või rohkem. Kuumarabandus võib põhjustada surma või püsiva puude kui kiiresti esmaabi ei osutata.

 

Millised on kuumarabanduse sümptomid?


Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla:  

  • Kõrge kehatemperatuur (üle 39° C)
  • Punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud)
  • Pulsisageduse kiirenemine
  • Tuikav peavalu
  • Peapööritus
  • Iiveldus
  • Meeltesegadus
  • Teadvusetus
 

Kuidas aidata kuumarabanduse ohvrit?

Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Kutsu kohe kiirabi, kuni abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

  • toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;
  • jahuta kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid.  Näiteks, paiguta inimene jaheda dušši alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisutada teda jahedasse vette kastetud käsnaga või märgade jahedate rättide või paberiga ja võimalusele lehvita talle jahedamat õhku (ventilaator, konditsioneer jne);
  • mõõda aegajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.

Tallinna kiirabiarstide sõnul hakkavad tervisehädad endast märku andma juba 25 kraadise kuumusega.

UV kiirgus ja päikesekaitse

UV-kiirguse kasu ja kahju

Nii rannaliival, solaariumis kui ka mujal päevitades tuleb terviseohutuse pärast arvestada UV-kiirguse intensiivsust ja doosi. On kolme liiki kiirgust: UVA, UVB ja UVC.
UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel.
UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.
UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.
UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse sellega liialdada solaariumides.

Hoidu liigsest päikesest

Päikesekiirgusega ei tohiks liialdada (päikesest on kasu vaid selle hetkeni, mil pole veel nahapõletust tekkinud); päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud, nahavähi- ja silmahaiguste tekke oht. Nii naha- kui ka vähiarstid räägivad viimasel ajal nagu ühest suust, et sagenenud on nahavähi juhud, mille üheks põhjuseks on päikesega liialdamine.
Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest – pole vaja lõputult rannas või õuemurul praadida. Kui aga ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit (korraga nii UVA- kui ka UVB-filtrit). Kuid päikesega liialdada ei tohiks ka end kreemidega kaitstes. Tuleb endale aru anda, et ükski päikesekaitsetoode – ükskõik kui efektiivsena seda reklaamitakse – ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt ja ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud tervisele (nagu näiteks nahavähk).
Loe artiklit: "Päevitunud nahk ei ole tervise sümbol", Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Kata päikse eest ka pea

Päikesekiirguse eest vajavad kaitset ka juuksed. Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõttu on juukseid raske kammida, nad hakkavad katkema. Seetõttu tuleb päevitamise ajaks pähe panna kas rätik või kübar või kanda juustele nt fotofiltrit sisaldava šampooni, palsami, vahu, geeli jne abil kaitsekiht.
Nagu naha, nii on ka juuste puhul UVA- ja UVB- kiirguse toime erinev, sõltuvalt juukse tüübist ning värvusest.

Väikelapsi on kõige parem kaitsta riietega

Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust kreemis, piimas jne iseloomustab kaitsefaktor (SPF). See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks kreem SPF faktoriga 50+ on nahka väga tugeva kaitsva toimega.  Soovitav on igal inimesel kindlaks määrata endale sobiv päevitustoode ja päikese käes viibimiseks sobiv ohutu aeg.
Päikesega liialdada ei tohi ka kreeme kasutades, kuigi päikesekaitsefaktor (SPF) kaitseb UVB- ja UVA-kiirguse eest. Seda silmas pidades on Euroopa Komisjon välja töötanud päevitustoodete märgistuse nõuded. 
Päikesekaitsetooted ei tohi ka jätta eksitavat muljet, et nende abil on võimalik imikuid ja väikelapsi täielikult kaitsta päikese eest.

Toote valik ja kasutamine

Toote õige kasutamine on täpselt sama oluline kui toote väljavalimine. Näiteks saadakse päikesekaitsefaktoriga märgitud kaitse kätte juhul, kui nahale kantakse 2mg/cm² kohta, seega võib kogu keha katmiseks vajalik kogus ulatuda kolmandikuni väiksemast kreemipudelist. Lisaks tuleb seda kogust korduvalt nahale kanda.

Päikesefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. Heledanahalised peaksid eelistama tugevama kaitsega kreeme. Esimeste päevitamiste ajal tuleks nahale määrida tugevama kaitsega kreemi.

Kindlasti vajavad päikesekreemi ka lapsed, sest lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska ise ennast päikese eest kaitsta, nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. Lastele tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 15-st.


Ettevaatlik tuleb päevitamisel olla ka lapseootel naistel.
 
Kui reisite soojale maale, siis tuleb päikesega veelgi ettevaatlikum olla kui kodus – päikese käes tohib olla märksa lühemat aega, kusjuures kasutada tuleks tõhusamat kaitset tagavaid kreeme (SPF alates 15-st). Näiteks troopikas ei soovitata põhjamaiselt heledanahalistel üldse päikese käes olla ajavahemikul 10–16, Eestis on intensiivseim kiirgus kell 12–13.
Päevituskreemi tuleks määrida nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut. Kuigi kosmeetikumide tootjad lubavad tootele kaitsvat toimet ka pärast enda märjaks tegemist, oleks nutikas ennast siiski pärast suplust uuesti kreemitada.
 
Kui kõigest hoolimata olete end ära kõrvetanud, tuleks nahale anda esmaabi. Apteegis ja kosmeetikapoes on küllaga saadaval põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid, mida tasub õrna naha omanikel suvehooajaks endale koju varuda.

 

Lisainfo