VEE ROLL ORGANISMIS

Inimkeha peamine keemiline koostisosa vesi mängib väga olulist rolli inimorganismi elutähtsates funktsioonides, võttes osa sellistest bioloogilistest ja füsioloogilistest protsessidest nagu toitainete omastamine, sissehingatava õhu niisutamine, ebavajalike ainevahetusproduktide eemaldamine, siseorganite kaitse.  Vesi mõjutab inimeste tervist, mugavustunnet ja jõudlust, kontrollides füsioloogilisi ja psühholoogilisi reaktsioone, biokeemilisi reaktsioone rakkudes, reguleerides inimese termoregulatsiooni, toimides materjali transpordikeskkonnana ja säilitades piisava veremahu.

MINERAALVEE KLASSIFIKATSIOON 

Looduslikud mineraalveed on joogiveest selgesti eristatavad. Igal looduslikul mineraalveel on spetsiifiline ja püsiv keemiline koostis, sensoorsed ja organoleptilised omadused ning temperatuur. Vee mineraalainete koostist määrab olulisel määral kivimi koostis, kust see võetakse. Tasub aga mainida, et olenevalt geokeemilistest protsessidest võivad sarnased kivimid viia erinevat tüüpi mineraalvee tekkeni.

Eristatakse süsinikdioksiidi-, kloori-, raua-, broomi-, sulfaatide-, sulfiitide-, radooni-, räni- ja joodirikkaid mineraalveesid. Samuti võivad looduslikud mineraalveed sisaldada gaasilise komponendina lämmastikku, metaani ja väävelvesinikku. Soolade sisalduse poolest võib looduslikud mineraalveed tinglikult jaotada kolme rühma: väga vähese mineraalsoolade sisaldusega veed (soolade sisaldus alla 50 mg/l), vähese mineraalsoolade sisaldusega veed (alla 500 mg/l) ning suure mineraalsoolade sisaldusega veed (ületab 1500 mg/l).

EESTIS MÜÜDAVAD KOHALIKUD JA TEISTE RIIKIDE PÄRITOLU MINERAALVEED

Euroopa Liidu territooriumil võib looduslikku mineraalvett turustada tingimusel, et see on tunnustatud EL-i liikmesriigi vastutava asutuse poolt loodusliku mineraalveena. Tunnustatud looduslike mineraalvete täisloetelu asub EL Komisjoni veebilehel. Eestis turustatakse nii EL-i kui ka ühenduseväliste riikide päritolu loodusliku mineraalvett.

EESTIS AMMUTATUD LOODUSLIKUD MINERAALVEED

Esimest korda tuvastati Eestis erinevate mineraalveeliikide olemasolu ning alustati nende süstemaatilist uurimist möödunud sajandil. Esimene mineraalvee leiukoht Eestis avastati Pärnus 1959. aastal.

Mineraalvett leidub mitmes Eesti piirkonnas ning selle kasutamine joogiks ja balneoloogilisteks protseduurideks kasvab iga aastaga. Kui võtta fookusesse joogiks kasutatavat looduslikku mineraalvett, siis tänapäeval pakendatakse looduslikku mineraalvett üheksast kaevust üle Eesti. Nende hulgas on olemas nii väiksema kui ka suurema soolasisaldusega veed. Tootmisega tegelevatele ettevõtetele on Terviseamet väljastanud tunnustamise otsused, mis tähendab, et need looduslikud mineraalveed on ehtsal kujul puhtad, mikrobioloogiliselt ohutud ning nende mineraalsoolade koostis on stabiilne.

EESTIS TURUSTATAVAD EL-I JA EL-I VÄLISTE RIIKIDE PÄRITOLU LOODUSLIKUD MINERAALVEED

Eesti jaemüügis on olemas mõned imporditud looduslikud mineraalveed, mis on tunnustatud teistes EL-i liikmesriikides. Järelevalveasutusena kontrollib Terviseamet teiste riikide päritolu toodangut pisteliselt ning tabel 1 (PDF) peegeldab laboratoorsete analüüside tulemusi.

Soovitused tarbijale

MINERAALVEE BIOLOOGILISED FUNKTSIOONID JA OMADUSED

Mineraalveel on tänapäevasel toidulaual oluline koht. Lisaks sellele kasutatakse looduslikku mineraalvett bioelementide sisalduse tõttu laialdaselt profülaktilistel eesmärkidel. Näiteks on täheldatud, et mineraalvee tarbimine võib soodustada ja stimuleerida metaboolset tasakaalu, soolestiku füsioloogiat, keha funktsionaalset taastumist ning toiduainete lahustuvust seedimisel.

LOODUSLIKU MINERAALVEE TARBIMISEL JÄRGI ETTEVAATUSPRINTSIIPI

Käesoleval ajal, kui aktiivselt propageeritakse tervislikku eluviisi, kasvab märgatavalt mineraalvee kui tervisliku toote tarbimise populaarsus. Kas looduslik mineraalvesi on aga alati ja kõigile hea? Ei tohiks unustada, et positiivsetele bioloogilistele omadustele vaatamata tuleks siiski mineraalvee tarbimist teatud juhtudel piirata. Mineraalvett ei tohi juua ohjeldamatult, kestvalt ja suurtes kogustes.

Kuna mineraalainete sisaldus erinevates mineraalvee liikides on väga erinev, ei anta üldist soovituslikku päevast tarbimiskogust. On oluline teha tarbimisvalik lähtudes enda dieedist, individuaalsetest vajadustest, terviseseisundist ja kindlasti ka loodusliku mineraalvee keemilisest koostisest.

• Inimesed, kellel on näidustatud väikese naatriumisisaldusega dieet, peaksid olema teadlikud suuremast naatriumi kontsentratsioonist mõnes mineraalvees. On täheldatud, et suurenenud naatriumisisaldus tarbitud vees toob kaasa keskmise arteriaalse rõhu ja süstoolse vererõhu tõusu isegi neljanda ja viienda klassi koolilastel. Rohke naatriumi saamine joogiveest tõstab vererõhku ka vastsündinutel.
• Kloriidvesi võib olla vastunäidustatud sapikivitõve korral.
• Sulfaatvetel on soolemotoorikat stimuleeriv mõju. Seetõttu tuleks soolestiku talitluse häiretega isikutel enne sulfaadirikka mineraalvee tarbimist pidada nõu arstiga.
• Neerupuudulikkusega isikutel võib liigne kaaliumi tarbimine põhjustada eluohtlikku südame arütmiat. Seega hüperkaleemiale vastuvõtlikud isikud peavad jälgima oma kaaliumitarbimist ja olema teadlikud suuremast kaaliumisisaldusest mõnes mineraalvees.
• Neerukivide formeerumise ennetamiseks või kivide taasteke vältimiseks tuleks toidukordade vahel suurendada vee, eelistatult väiksema kaltsiumisisaldusega vee tarbimist ja vältida kaltsiumirikka mineraalvee tarbimist.
• Magneesiumivesi võib olla vastunäidustatud isikutele, kellel on väikesed kivid sapipõies või neerudes, kuna see võib põhjustada kivide liikumist.
• Mõnedes vetes võib olla suurenenud fluoriidisisaldus (üle 1,5 mg/l). Sellisel juhul ei sobi vesi pidevaks kasutamiseks imikutele ja alla seitsme aasta vanustele lastele. Pane tähele, et lõplike tõendite puudumise tõttu ei anta Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes juhiseid fluori igapäevaseks kasutamiseks.
• Tasub pöörata tähelepanu vee karboniseerumisele. Seedetraktihaiguste, gastriidi, peptilise haavandi korral on süsinikdioksiidiga küllastunud jookide kasutamine vastunäidustatud.

ÜLDISED TARBIMISSOOVITUSED

Õige varustatus mineraalsete ühenditega on inimorganismi õigeks arenguks ja toimimiseks väga oluline. Need komponendid mängivad olulist füsioloogilist rolli, näiteks moodustavad nad luude materjali, mõjutavad ainevahetusprotsesside kulgu ja reguleerivad vee-elektrolüütide tasakaalu. Individuaalsete vajaduste väljaselgitamisel on kindlasti oluline arvestada isiku soo, vanuse, kehalise aktiivsuse taseme ja tervisliku seisundiga.

Naatrium

Naatriumile on omane rakkude läbilaskvuse ja kehavedelike fundamentaalne reguleerimine. Naatriumi kui toidusoola rolli vererõhu reguleerimisel on laialt uuritud ning on tehtud kindlaks suhe naatriumi tarbimise ja vererõhu vahel. Seda arvestades kehtib täiskasvanute kohta (sõltumata soost) maksimaalne lubatud päevane kogus 2400 mg naatriumi (6 grammi soola). See on kogu hulk, mis tuleb nii lisatud soolast kui ka toitudest. Hinnanguline minimaalne tarbimiskogus on 575 mg päevas ehk ~1,5 g soola.

Kaltsium

Kaltsiumil on organismis mitmeid olulisi bioloogilisi funktsioone: luukoe areng, lihaskontraktsiooni ja müokardi aktiivsuse reguleerimine, vere hüübimine, närviimpulsside ülekanne, rakkude läbilaskvuse reguleerimine. Kaltsiumi tarbimisvajadust hinnates on oluline vitamiini D staatus, kuna see mõjutab kaltsiumi biosaadavust. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt on kuni 30-aaastaste täiskasvanute soovitatav kaltsiumi tarbimiskogus päeva kohta 900 mg ning üle 30-aastastel 800 mg. Kaltsiumi talutav maksimaalne tarbimiskogus täiskasvanutel on 2500 mg päevas (sh rasedatel ja imetavatel emadel).

Kaalium

Kaalium mõjutab lihaste ja müokardi aktiivsust, neuromuskulaarset erutust, happe-aluse tasakaalu, vee retesiooni ja osmootset rõhku. Kaaliumi tarbimissoovitustes arvestatakse peamiselt kaaliumi mõju vererõhule. Soovituslik tarbimiskogus meestel on 3500 mg päevas ja naistel 3100 mg päevas. Toidust saadava kaaliumi tarbimise ülempiiri kehtestamiseks on  andmed ebapiisavad. Oletatakse, et täiskasvanute päevaseks kaaliumi soovituslikuks ülempiiriks toidulisanditest ja rikastatud toitudest võiks olla 3,7 g päevas.

Magneesium

Magneesium etendab olulist rolli luude moodustumise protsessis. Samuti see on oluline närvi- ja lihaste aktiivsuse, lipiidide ainevahetuse ja valkude sünteesi protsessides, mängib kaitsefunktsiooni südame-veresoonkonna haiguste eest. Andmete nappuse tõttu ei ole praegu kehtestatud tõenduspõhiseid tarbimissoovitusi magneesiumi kohta. Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes on pakutud magneesiumi väikseim soovituslik tarbimiskogus päeva kohta täiskasvanud naistel 320 mg ning meestel 380 mg. Samuti on toodud välja magneesiumi toidulisandina tarbimise talutav ülempiir 350 mg päevas.

 

Mineraalainete kehtivate tarbimissoovitustega ning erinevate looduslike mineraalvete kaudu saadavate mineraalainete kogustega saad tutvuda tabelites 1 ja 2.

Tabel 1: Eestis müügil olevate tunnustatud looduslike mineraalvete keemiline koostis (PDF)

Tabel 2: Mõnede mineraalainete tarbimissoovitused (PDF)