Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

 

Esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid

Esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste protseduuride standardi (Standard EVS-EN 16844:2017+A2:2019) kohaselt kuuluvad taoliste protseduuride hulka botuliinitoksiini injektsioonid, täitesüstid, mesoteraapia, mikronõelumine - kui tungib sügavamale või 0,2 mm nina ja silmade ümber, 0,5 mm ülejäänud näol ja kaelal ning 1 mm ülejäänud kehal, keemiline naha koorimine (keskmine ja sügav) jmt. Protseduuride loetelu ei ole lõplik.

Standardi reguleerimisalasse kuuluvad kõik esteetilised meditsiinilised hooldused, mis lähevad sügavamale kui naha sarvkiht või millel on, või väidetavalt on, bioloogiline toime sarvkihist sügavamal.

Lisainformatsiooni küsi Terviseametist.

 

Mida peab teadma esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste protseduuride pakkumisega alustaja?

Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure võivad teostada üksnes tervishoiutöötajad. Tervishoiutöötaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning teenust osutav ettevõte peab omama Terviseameti poolt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks.

Eelpool nimetatud piirangud on olulised, kuna esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid eeldavad teenuse osutajalt põhjalikke meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast ning inimese füsioloogiast.

Enne protseduuri teostamist peab teenuseosutaja koguma patsiendi anamneesi, hindama objektiivselt tema terviseseisundit, tundma protseduuri vastunäidustusi ning olema valmis võimalike komplikatsioonide korral adekvaatselt reageerima. Samuti peab protseduuride teostaja informeerima patsienti protseduuri läbiviimisest ja võimalikest kõrvaltoimetest ning tüsistustest.

Kui Teil on küsimusi seoses esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste protseduuridega, palun pöörduge keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova poole: olga.gurjanova@terviseamet.ee

Kui Teil on küsimusi seoses tegevusloa taotlemise või tervishoiutöötajate registreerimisega palun pöörduge tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialisti Katrin Roosipuu poole, e-posti aadressil: katrin.roosipuu@terviseamet.ee

Vaata lisaks

Soovitused kliendile

  • Enne protseduuri tellimist on soovitatav küsida iluteenuse osutaja kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta antud valdkonnas.
  • Tutvuda protseduuri iseloomu ning käiguga.
  • Küsida informatsiooni vastunäidustuste, võimalike ohtude ja tüsistuste kohta, mis võivad esineda pärast protseduuri.
  • Informeerida teenuse osutajat oma terviseseisundist (allergiad, kroonilised haigused, tarvitatavad ravimid, olemasolevad armid, infektsioonid jne).
  • Teavitada teenuse osutajat varem teostatud iluprotseduuride ja kasutatud toodete kohta.

Soovitused teenuse osutajale

  • Enne protseduuri alustamist küsida informatsiooni kliendi tervise kohta: kas esineb allergilisi reaktsioone täitesüsti lahuse koostisosade ning tuimestusvahendite suhtes, kas esineb naha tundlikkust (veritsust), küsida kas esineb kroonilisi haiguseid, kas tarvitab ravimeid.
  • Küsida kliendilt informatsiooni varasemate protseduuride ning nende puhul kasutatud toodete kohta.
  • Informeerida klienti võimalikest ohtudest ja tüsistustest, mis võivad esineda peale protseduuri teostamist.
  • Dokumenteerida protseduur selle jälgitavuse tagamiseks: informatsioon teostatud protseduuri, kasutatud tooted, nende koostis ja kogused. Säilitada kliendikaardid vajaliku informatsiooni kättesaadavuse tagamiseks.
  • Jälgida kasutatavate ilutoodete (lahused, geelid jm) värskust ja tagada nende säilitamisnõuetest kinnipidamine.

Meditsiiniseadmed ja esteetilised protseduurid

Esteetiliste teenuste valdkond areneb kiiresti ning üha rohkem saabub turule seadmeid, mille eesmärk on muuta inimest kaunimaks ja vähendada vananemismärke. Sellised seadmed, millest paljud töötavad elektriga, eemaldavad näiteks nii üleliigseid karvu kui siluvad nahka. Esteetiliste teenuse käigus kasutatavate seadmete toimeks võib olla näiteks:

  • Fibroblastide stimulatsioon, mille tagajärjel toodetakse uut kollageeni.
  • Armide ühtlustamine, akne ja naha laikude vähendamine, kortsude silendamine.
  • Erinevate armide korrigeerimine.
  • Karvade või tätoveeringute eemaldamine laserite abil.
  • Pehmete kudede täitmine.
  • Rasvkoe vähendamise seadmed lipolüüsi või lipoplastika abil.
  • Seadmed, mida kasutab teenuseosutaja loetletud toimete saavutamiseks, on MEDITSIINISEADMED (näiteks laserseadmed, IPL, mikronõelumise seade, plasmapen, fillerid aga ka igasugune muu seade, mis on toodetud ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks).
  • Eestis võib levitada või professionaalselt kasutada (st kasutada teenuse osutamisel) ainult nõuetekohast meditsiiniseadet. Seega enne seadme soetamist ja kasutuselevõttu tuleb veenduda, et seade vastab EL nõuetele.
  • Eestis on kohustuslik teavitada II a, II b või III riskiklassi meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme levitamisest ja esmakordsest kasutuselevõtust meditsiiniseadmete andmekogu kaudu (leitav msa.sm.ee).
  • Tootele omistab otstarbe ainult tootja või tootja volitatud esindaja. Seadme otstarve on toodud kasutusjuhendis, pakendil, reklaamis. Levitaja või importija ei tohi muuta seadme otsarvet. Kasutaja peab kasutama seadet vastavalt kasutusjuhendile.

Mida tähele panna meditsiiniseadme soetamisel/kasutusele võtmisel?

1. Veendu, et toode on viidud Euroopa Liidu turule:

  • Tootja asub Euroopa Majanduspiirkonnas (EMÜ) ja tema nimi ning aadress on tootel, kasutusjuhendil, müügipakendil.
  • Kui seadme tootja asub väljaspool EMÜ-d (ehk toode on imporditud kolmandast riigist, näiteks Hiinast), siis peab olema toodud ka volitatud esindaja nimi ja aadress, kõigis kohtades, mis tootja nimi ja aadress.

2. CE märk ja teavitatud asutuse numbri olemasolu:

  • CE märk peab olema kõikidel elektriseadmetel.
  • Küsige tootjalt/volitatud esindajalt vastavusdeklaratsiooni koopiat, mille väljastab tootja või volitatud esindaja ning mis kinnitab seadme vastavust EL õigusele ning millega tootja võtab ka ainuvastutuse. Kontrollige, kas dokumentides toodud direktiivid on kehtivad.
  • Teavitatud asutuse number on neljakohaline number CE märgi juures. Küsige lisaks deklaratsioonile ka sertifikaati ning veenduge, et deklaratsioonil on viidatud sertifikaadile ning et tekstis on ära toodud teavitatud asutuse nimi ning kood. Samuti kontrollige, kas tegemist on töötava teavitatud asutusega: NANDO andmebaas on leitav ec.europa.eu/growth/tools-databases/nando/index.cfm)

3. Kui kahtled, küsi meie käest: mso@terviseamet.ee.

4. Levitaja, volitatud esindaja ja tootja definitsioonid ning kohtusused on toodud toote nõuetele vastavuse seaduses.

 
  • Plasma tehnoloogia kasutamine naha noorendamise valdkonnas

     

    Plasma tehnoloogia blefaroplastika kogub populaarsust lihtsa noorendamismeetodina. Protseduuri tuntakse kui “Fibroblast naha pinguldamine” või “plasma pen”. Protseduur parandab näojooni, silub fotovananemisest tingitud kortse ja naha pigmentatsiooni. Plasma tehnoloogial põhinev protseduur on pälvinud noorendavate manipulatsioonide huviliste tähelepanu, kuna see on odavam alternatiiv kirurgiale, mis on lühema paranemisajaga ja vähendab hirmu võimalikke tüsistuste ees.

  • Oma olemuselt plasma energial põhinev tehnoloogia ühendab füüsikat meditsiiniga ning seda kasutatakse laialdaselt, sealhulgas implantaatide ja kirurgiaseadmete sterilisatsioonis, desinfektsioonis, haavade hoolduses, nahavähkide ravis, kudede koaguleerimiseks ja lõikamiseks. Nõudlus noorendavate esteetiliste nahaprotseduuride järele tõi ilmale mitmeid plasma põhinevaid naha hoolitsusi. Näiteks plasma tehnoloogia kasutamine naha vananemisvastases võitluses on üks kaasajakontseptsioonidest, mis ongi tulnud eelpool toodud rakenduspraktikate edasiarengutest ning jämedalt öeldes kujundab endast dermabrasiooni tehnikat. Erineva energiavõimsusega plasma tehnoloogiat saab kasutada erisuguse toimesügavuse jaoks, alates lõtvunud epidermise pindmisest kihist kuni sügavamate nahakihtide töötlemiseni. Plasma energia toimel tekib nahapõletus ning regeneratsiooniprotsessi tulemusena tekib noorenenud, paranenud tekstuuri, elastsuse ja tooniga nahk.
     

    Kuna seda on hakatud aktiivselt kasutama esteetilises valdkonnas, siis tehakse palju uuringuid aitamaks mõista plasma protseduuri mõju kollageeni sünteesile. Protseduuri toimemehhanism hõlmab kahte etappi: koe kohene kokkutõmbumine ja termiline kahjustus. Kliinilistes uuringutes on täheldatud, et kollageeni ja teiste valkude denaturatsiooni järgselt toimub kohene kudede kokkutõmbumine ning kiireneb neokollagenisatiooni ahelreaktsioon. Energia võimsuse tase määrab protseduuri bioloogilise toime sügavust ning sageduse tase termiliste kahjustuste astet, millega on omakorda tugevalt seotud hüperpigmentatsiooni ohud. Seega on võimalik meditsiinilise kirjanduse andmetel vastavalt koolitatud ja kogenenud teenuseosutajal kontrollida läbi plasma seadme seadistuse termiliste kahjustuste ja hüperpigmentatsiooni tekke ohtu.

  • Protseduuri kirjeldus

    Protseduuride kuuri pikkust ja tulemust ei saa täpselt prognoosida. Määravaks teguriks on patsiendi naha ja nahaaluste kudede fotokahjustuse tase. Lõpptulemust mõjutavad paljud tegurid: protseduuri agressiivsus (ehk seadme võimsuse seadistused ja protseduuri käik), protseduurijärgse taastusrežiimi järgimine, õige toitumine ja kliendi üldine tervislik seisund. Protseduurijärgselt on naha terviseseisundi halvenemise risk suurem inimestel, kellel on varasemalt esinenud herpesviirusesse nakatumist.
     

    Pärast täielikku terviseseisundi hindamist ja pildistamist valmistatakse patsiendi nahk protseduuriks ette: töödeldakse antiseptikumi ja lokaalse anesteetikumiga. Seejärel teostatakse protseduur vastavalt plasma seadme tootja kasutusjuhendile.
     

    Kohe pärast protseduuri tekivad kõigile plasmaga töödeldud aladele pruunid laigud, mis teaduskirjanduse andmetel võivad ketenduda ühe nädala jooksul. Protseduurijärgselt võib töödeldud piirkonnas oodata turse teket (eriti silmade ümbruses), pinget ja kuivust. Soovitatav on vältida päevitamist, treenimist ja sauna külastamist, sest igasugune kuumus, aur või higi soodustavad olemasoleva põletiku halvenemist. Samuti soovitatakse mõned päevad mitte seista näoga kuuma duši all ega suunata dušivett peast. Lisaks tuleb oodata kosmeetika kasutamisega seni, kuni töödeldud nahapiirkond on täielikult taastunud. Tungivalt soovitatakse mitte eemaldada koorikuid, kuna see võib pikendada paranemise protsessi ja põhjustada armistumist. Protseduuride vahel tuleb planeerida piisavaid pause kudede korrapärase taastumise tagamiseks.

  • Näidustused, vastunäidustused, protseduurijärgne taastumine

    Plasma pen seadme lai kasutusala muudab selle esteetilise valdkonna esindajatele atraktiivseks. Plasma meetodit kasutatakse armistumise, venitusarmide, akne, düskeratoosi puhul, tätoveeringute/püsimeiki/soolatüügaste eemaldamiseks ja paljude muude nahaprobleemide lahendamisel. Uuringud näitavad, et suurim nõudlus plasmatehnoloogia puhul on mittekirurgilise blefaroplastika valdkonnal. Plasma tehnoloogia on blefaroplastikas väga populaarne. Protseduur ei vaja üldanesteesiat ning kaovad sellega seotud riskid (soovimatud reaktsioonid, verehüübed, kardioloogilised ja pulmonaalsed tüsistused). Taastusperiood on kiirem. Väiksem on risk töödeldava piirkonna lihaste kahjustamiseks ja väiksem oht armide tekkeks.

    Plasma meetodi kasutuse vastunäidustuste hulka kuuluvad rasedus, imetamine, akne vastaste ravimite tarvitamine, süsteemsed haigused, infektsiooni tunnused sihtpiirkonnas, lahtised haavad, keha düsmorfia, allergia kasutatavate anesteetikumide suhtes, immunosupressioon, autoimmuunhaigus. Keloid või hüpertroofilise armistumise tekke kalduvusega patsiendid peaks samuti protseduurist hoiduma. Meditsiinilise kirjanduse alusel tuleb arvestada, et tumedamate nahatüüpide puhul võib protseduurijärgne paranemisaeg olla pikem ja mõned plasma seadmete tootjad soovitavad protseduurieelset testimist Fitzpatricku nahatüüpidel 4 ja sellest üle. Pärast plasma protseduuri muutub patsiendi nahk tundlikumaks UV-kiirguse suhtes, oluline on kaitsta töödeldud nahapiirkonda kõrge SPF kaitseteguri ja laia spektriga vahenditega vältimiseks punetuse pikenemist ja hüperpigmentatsiooni. Peab arvestama, et töödeldud naha pigmentatsiooni taastumine võib võtta kuni paar nädalat.

  • Protseduurijärgsed tüsistused

    Mistahes iluprotseduuri puhul kehtib põhiprintsiip: peab olema tagatud tarbija terviseohutus. Plasma protseduuri võimalike komplikatsioonide hulka kuuluvad asümmeetria, verevalumid, turse, infektsioon, erüteem ja hüperpigmentatsioon. Plasma tehnoloogia vale kasutamine võib põhjustada kudede armistumist. Varasematest küsitlustest selgus, et enim levinud kohesteks kõrvaltoimeteks olid paistetus (83,3%) ja erüteem (62,2%). Pikaajalistest kõrvaltoimetest nimetati kerget hüperpigmentatsiooni (35,1%), hüpopigmentatsiooni (10,8%) ja erüteemi (24,3%). 2020. aastal avaldatud teadusartiklis käsitleti esmakordselt plasma pen protseduurijärgset bilateraalse silmakahjustuse juhtumit (kaasatud on mõlemad silmad). Keemilise silmakahjustuse põhjuseks oli tuimestava kreemi oskamatu manustamine. Registreeritud kõrvaltoimete esinemissagedus viitab täiendavate uuringute vajadusele.

  • Mida näeb ette tulevik?

    Teaduskirjandusest selgub, et plasmatehnoloogia tulevik on helge. Lisaks dermatoloogilisele ja esteetilisele potentsiaalile võib metoodikal olla märkimisväärne roll kudede regenereerimise stimuleerimisel, kroonilise haavahoolduse ja vähiravi uute lähenemisviiside väljatöötamisel. Siiski rõhutavad teadlased, et ohutute ja prognoositavate tulemuste tagamiseks on vaja tugevamat kliinilist tõendusbaasi, rõhuasetusega protseduurijärgsete tüsistuste vähendamisele ja juhtimisele.