Kahjuritõrje

• KAHJURID

  Kahjurid ohustavad otseselt inimese tervist, levitades nakkushaigusi, mis on ohtlikud nii inimestele kui ka koduloomadele. Muuhulgas võivad kahjurid edasi kanda toidumürgitusi põhjustavaid mikroorganisme, soolenakkusi ja parasiite. Patogeensed mikroorganismid, mis on kinnitunud kahjurite kehale või jalgadele, kantakse majapidamises laiali. Samuti toimub saastumine sagedasti näriliste ekskrementidega.

• ÕIGUSLIK REGULATSIOON

  Terviseamet juhib tähelepanu, et vastavalt rahvatervise seaduse § 12 lõige 7 sätestatule peab avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendama ennetavaid meetmeid ja tagama desinsektsiooni, deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks. Teisisõnu peab maja omanik (või korteriühistu juhatus) korraldama kahjulike organismide jälgimise objektil ning vastutama kahjurite kahjustava toime ennetamise ja kahjurite hävitamise eest. Samuti peab maja omanik (või korteriühistu juhatus) looma vajalikud tingimused kahjuritõrje ohutuks läbiviimiseks objektil.

  Kahjuritõrje teenuse osutamist käsitlevad õigusaktid on biotsiidiseadus ja sotsiaalministri määrus nr 66, 03.07.2009 „Täpsustatud nõuded kahjuritõrje läbiviimisele, plaanile ja aruandele“.

  Terviseamet soovitab arutada eramut (või korteriühistut) tabanud kahjuritega seonduvad asjaolusid maja omanikuga (või korteriühistu juhatusega) ja vajadusel pidada nõu juriidilise nõustajaga, leidmaks seadusjärgne võimalus, kuidas vajadusel sundida ehitise omanikku (või korteriühistu juhatust) korrektselt majandama.

• KELLE KOHUSTUS ON JÄLGIDA NÄRILISTE ARVUKUST LINNAS JA SEDA REGULEERIDA?

  Näriliste arvukuse jälgimise ja piiramise kohustus on objekti omanikul. Seega kui närilised pesitsevad maja keldris või selle maja juurde kuuluval maa-alal, siis on nende jälgimise kohustus majaomanikul. Kui närilised tegutsevad avalikus pargis või avalikes hoonetes, siis on nende arvukuse jälgimise ja piiramise kohustus pargi või avaliku hoone omanikul.

  Näriliste arvukuse piiramiseks tuleb korraldada tõrje, mida reeglina teevad vastava kutsetunnistusega isikud (juhul, kui on vaja kasutada professionaalsele kasutajale kasutamiseks ettenähtud biotsiide). Ettevõtted, kes tegelevad kahjuritõrjega, on toodud majandustegevuse registris, kust iga objekti omanik võib endale sobiva teenusepakkuja ise välja valida.

• KAS ON VASTAVAID SEADUSAKTE, MIS SELLEKS KOHUSTAVAD?

  See kohustus on sätestatud biotsiidiseaduses § 41.

• KUI SUURT OHTU INIMESTE JA KODULOOMADE (KASSIDE, KOERTE) TERVISELE KUJUTAVAD ROTID? NENDE LEVITATAVAD HAIGUSED?

  Rotid levitavad haigusi, mis võivad põhjustada inimestele ja lemmikloomadele terviseprobleeme (näiteks tulareemia jne). Seega kujutab rottide suur arvukus ohtu inimeste ja lemmikloomade tervisele.

• MIS VÕIKS OLLA LINNAROTTIDE ARVUKUSE TÕUSU PÕHJUSEKS?

  Linnarottide arvukuse tõusu põhjuseks võib olla soodne keskkond. Kesklinna läbivad näiteks vanad maa-alused veetrassid/magistraalid, kus on soe ning suurte puude juurte alune, kus on hea pesitseda. Samuti puuduvad linnaruumis rottidel looduslikud vaenlased (hulkuvad koerad-kassid). Prügimajades on ka ligipääs toidule piisavalt hea. Lisaks on ka soojad talved soodustanud kergemat ligipääsu toidule.

• BIOTSIIDID

  Kahjuritõrje teostamiseks kasutatakse biotsiide. Biotsiidid, mida kasutatakse, peavad olema registreeritud või neile peab olema väljastatud riiklik või liidu luba. Ilma loata või registreeringuta biotsiide ei tohi Eestis müüa ega kasutada (biotsiidiseaduse § 8 lg 3). Registreeritud biotsiidide nimekirja leiab Terviseameti kodulehelt. Riikliku ja liidu loaga biotsiidide nimekiri on leitav Euroopa Kemikaaliameti kodulehelt.

  Biotsiidide puhul on märgitud alati ära, kas tegemist on biotsiidiga, mis on mõeldud kasutamiseks tavatarbijale, kutselisele kasutajale või tööstuslikuks kasutamiseks. Tavatarbijale mõeldud biotsiidid on kauplustes saadaval ning tarbijad võivad neid kasutada ilma selleks spetsiaalset väljaõpet omamata. Väga oluline on seejuures järgida pakendil olevaid kasutusjuhiseid ning samuti peaks kindlasti rakendama kasutamisel kõiki pakendil toodud isikukaitsevahendeid. Veel tuleks järele jäänud biotsiid utiliseerida vastavalt pakendil toodud juhistele.

  Kutselisele kasutajale mõeldud biotsiidid ei tohi olla tavatarbijaile kaubandusest kättesaadavad, kuna eeldavad spetsiaalset väljaõpet ning spetsiaalsete isikukaitsevahendite olemasolu. Nendega tohib töötada ainult inimene, kellel on kahjuritõrjuja 4. või 5. taseme kutsetunnistus või kes on läbinud vastava väljaõppe ja kellel on selle kohta vastav tunnistus.

  Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud biotsiidid ei tohi samuti olla tavatarbijaile kättesaadavad ning neid võivad kasutada ainult vastava väljaõppe saanud spetsialistid.

• KAHJURITÕRJET TEOSTAVAD ETTEVÕTTED

  Kahjuritõrje teenuse osutajal peavad olema asjakohased kutseoskused. Kutseoskused saadakse vastaval koolitusel ning selle kohta väljastatakse 4. taseme (spetsialist) või 5. taseme (vastutav spetsialist) kutsetunnistus. Lihtsalt tööalase koolituse käigus saadud tunnistus annab küll õiguse kutselisele kasutajale mõeldud biotsiidiga töötamiseks, kuid sellest ei piisa teenuse osutamiseks.

  Andmeid kõikide ettevõtete kohta, kellel on õigus teostada kahjuritõrje teenuseid (sh desinfektsiooni, deratisatsiooni- ja desinsektsiooniteenuseid) võib leida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud majandustegevuse registrist aadressil: www.mtr.mkm.ee/juriidiline_isik (tegevusala: Biotsiid/ kahjuritõrje). Kindlasti tuleb kontrollida, kas vastaval ettevõttel on vastutavaks isikuks inimene, kellel on olemas kehtiv 5. taseme kutsetunnistus.

  Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liidu kontaktid leiab SIIT.

  Rohkem infot aadressil: www.kahjur.ee