Kahjulike organismide tõrje

• KAHJURID

  Kahjurid ohustavad otseselt inimese tervist, levitades nakkushaigusi, mis on ohtlikud nii inimestele kui ka koduloomadele. Muuhulgas võivad kahjurid edasi kanda toidumürgitusi põhjustavaid mikroorganisme, soolenakkusi ja parasiite. Patogeensed mikroorganismid, mis on kinnitunud kahjurite kehale või jalgadele, kantakse majapidamises laiali. Samuti toimub saastumine sagedasti näriliste ekskrementidega.

• ÕIGUSLIK REGULATSIOON

  Terviseamet juhib tähelepanu, et vastavalt rahvatervise seaduse § 12 lõige 7 ja biotsiidiseaduse § 41 lõige 2 sätestatule peab avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendama ennetavaid meetmeid ja tagama desinsektsiooni, deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks. Teisisõnu peab maja omanik (või korteriühistu juhatus) korraldama kahjulike organismide jälgimise objektil ning vastutama kahjurite kahjustava toime ennetamise ja kahjurite hävitamise eest. Samuti peab maja omanik (või korteriühistu juhatus) looma vajalikud tingimused kahjulike organismide tõrje ohutuks läbiviimiseks objektil.

  Kahjulike organismide tõrje teenuse osutamist käsitlevad õigusaktid on biotsiidiseadus ja terviseministri määrus nr 25, 23.05.2023 "Nõuded kahjulike organismide tõrje teenuse osutamisele". 

   

  Terviseamet soovitab arutada eramut (või korteriühistut) tabanud kahjuritega seonduvad asjaolusid maja omanikuga (või korteriühistu juhatusega) ja vajadusel pidada nõu juriidilise nõustajaga, leidmaks seadusjärgne võimalus, kuidas vajadusel sundida ehitise omanikku (või korteriühistu juhatust) korrektselt majandama.

• KELLE KOHUSTUS ON JÄLGIDA NÄRILISTE ARVUKUST LINNAS JA SEDA REGULEERIDA?

  Näriliste arvukuse jälgimise ja piiramise kohustus on objekti omanikul (biotsiidiseadus § 41). Seega kui närilised pesitsevad maja keldris või selle maja juurde kuuluval maa-alal, siis on nende jälgimise kohustus majaomanikul. Kui närilised tegutsevad avalikus pargis või avalikes hoonetes, siis on nende arvukuse jälgimise ja piiramise kohustus pargi või avaliku hoone omanikul.

  Näriliste arvukuse piiramiseks tuleb korraldada tõrje, mida reeglina teevad vastava kutsetunnistusega isikud (juhul, kui on vaja kasutada professionaalsele kasutajale kasutamiseks ettenähtud biotsiide). Ettevõtted, kes tegelevad kahjuritõrjega, on toodud majandustegevuse registris, kust iga objekti omanik võib endale sobiva teenusepakkuja ise välja valida.

• KUI SUURT OHTU INIMESTE JA KODULOOMADE (KASSIDE, KOERTE) TERVISELE KUJUTAVAD ROTID? NENDE LEVITATAVAD HAIGUSED?

  Rotid levitavad haigusi, mis võivad põhjustada inimestele ja lemmikloomadele terviseprobleeme (näiteks tulareemia jne). Seega kujutab rottide suur arvukus ohtu inimeste ja lemmikloomade tervisele.

• MIS VÕIKS OLLA LINNAROTTIDE ARVUKUSE TÕUSU PÕHJUSEKS?

  Linnarottide arvukuse tõusu põhjuseks võib olla soodne keskkond. Kesklinna läbivad näiteks vanad maa-alused veetrassid/magistraalid, kus on soe ning suurte puude juurte alune, kus on hea pesitseda. Samuti puuduvad linnaruumis rottidel looduslikud vaenlased (hulkuvad koerad-kassid). Prügimajades on ka ligipääs toidule piisavalt hea. Lisaks on ka soojad talved soodustanud kergemat ligipääsu toidule.

• BIOTSIIDID

  Kahjulike organismide tõrje teostamiseks kasutatakse biotsiide. Biotsiidid, mida kasutatakse, peavad olema registreeritud või neile peab olema väljastatud riiklik või liidu luba. Ilma loata või registreerimistunnistuseta biotsiide ei tohi Eestis müüa ega kasutada (biotsiidiseaduse § 8 lg 3). Registreeritud biotsiidide nimekirja leiab Terviseameti kodulehelt. Riikliku ja liidu loaga biotsiidide nimekiri on leitav Euroopa Kemikaaliameti kodulehelt.

  Biotsiidide puhul on märgitud alati ära, kas tegemist on biotsiidiga, mis on mõeldud kasutamiseks tavatarbijale, kutselisele kasutajale või tööstuslikuks kasutamiseks. Tavatarbijale mõeldud biotsiidid on kauplustes saadaval ning tarbijad võivad neid kasutada ilma selleks spetsiaalset väljaõpet omamata. Väga oluline on seejuures järgida pakendil olevaid kasutusjuhiseid ning samuti peaks kindlasti rakendama kasutamisel kõiki pakendil toodud isikukaitsevahendeid. Veel tuleks järele jäänud biotsiid utiliseerida vastavalt pakendil toodud juhistele.

  Kutselisele kasutajale mõeldud biotsiidid ei tohi olla tavatarbijaile kaubandusest kättesaadavad, kuna eeldavad spetsiaalset väljaõpet ning spetsiaalsete isikukaitsevahendite olemasolu. Nendega tohib töötada ainult inimene, kellel on kahjulike organismide tõrjuja 4. või 5. taseme kutsetunnistus vastava spetsialiseerumisega või kes on läbinud vastava väljaõppe ja kellel on selle kohta vastav tunnistus.

  Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud biotsiidid ei tohi samuti olla tavatarbijaile kättesaadavad ning neid võivad kasutada ainult vastava väljaõppe saanud spetsialistid.

KAHJULIKE ORGANISMIDE TÕRJE TEENUST OSUTAVAD ETTEVÕTTED

Tööalase koolituse käigus saadud tunnistus annab küll õiguse kutselisele kasutajale mõeldud biotsiidiga töötamiseks, kuid sellest ei piisa kahjulike organismide tõrje teenuse osutamiseks.

Andmeid kõikide ettevõtete kohta, kellel on õigus teostada kahjulike organismide tõrje teenuseid (sh desinfektsiooni, deratisatsiooni- ja desinsektsiooniteenuseid) võib leida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud majandustegevuse registrist aadressil: www.mtr.mkm.ee/juriidiline_isik (tegevusala: Biotsiid/ Kahjulike organismide tõrje teenuse osutamine). Kindlasti tuleb kontrollida, kas vastaval ettevõttel on vastutavaks isikuks inimene, kellel on olemas kehtiv kahjulike organismide tõrjuja 5. taseme kutsetunnistus vastava spetsialiseerumisega (olmekahjurite tõrjumine, desinfitseerimine, ehitiste konserveerimine).

VÄLISRIIGIS OMANDATUD KAHJULIKE ORGANISMIDE TÕRJUJA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMINE

Välisriigi ettevõtja peab Eestis tegutsemisel järgima samu nõudeid mis siseriiklik ettevõtja.

Välisriigis omandatud kahjulike organismide tõrjuja kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks taotleja saadab Terviseametile aadressile [email protected] järgnevad dokumendid:  

• täidetud taotluse vorm eesti (DOC) või inglise keeles (DOC);
• haridust ja/või kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide originaalid või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud ärakirjad eesti või inglise keeles;
• kutsestandard (inglise keeles), mille alusel on väljastatud haridust ja/või kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument;
• isikut tõendava dokumendi (passi või ID-kaardi) koopia;
• kahjulike organismide tõrje / kahjuritõrje kutsealal töötamist tõendav dokument, milleks võib olla tööraamatu koopia, tööleping või tööandja poolt väljastatud tõend;
• riigilõivu (32 €) tasumist tõendava kviitungi koopia.

Panga rekvisiidid riigilõivu tasumiseks:

Saaja:  RAHANDUSMINISTEERIUM

• SEB Pank  EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
• Swedbank  EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
• LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
• Luminor Bank  EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)

Viitenumber: 2900082304

Selgitus: toiming, mille eest ja isik, kelle eest riigilõiv tasutakse.

Terviseamet otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kahe kuu jooksul taotluse ja kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates.