Millised nõuded on kosmeetikatoodete väidetele?

Kosmeetikatoodete märgistamisel, turul kättesaadavaks tegemisel ja reklaamimisel ei tohi kasutata kirjeldusi, nimetusi, kaubamärke, kujutisi või muid kujundlikke või teisi märke, mis tekitavad mulje, et kõnealustel toodetel on omadus või otstarve, mida neil tegelikult ei ole. Kosmeetikatoodetel on keelatud kasutada meditsiinilisi ja tarbijat eksitavaid väiteid.

Väiteid kosmeetikatoodetel reguleerib 10.07.2013  komisjoni määrus 655/2013/EL, millega kehtestatakse ühtsed nõuded kosmeetikatoodete kohta esitatavate väidete põhjendamiseks.

 

Euroopa Komisjon andis 2013. aastal välja rakendusjuhise komisjoni määrusele (EL) nr 655/2013, millega kehtestatakse ühtsed nõuded kosmeetikatoodete kohta esitavate väidete põhjendamiseks.

Väited kosmeetikatoodetel peavad vastama järgmistele ühistele kriteeriumitele:

  • Vastavus õigusnormidele. Kosmeetikatootel ei või esineda väidet, et Euroopa Liidu pädev asutus on toote heaks kiitnud või et toode vastab Euroopa Liidu kosmeetikatoodete määrusele, kuna kõik EL kosmeetikatooted peavad määrusele vastama. Kosmeetikatootel ei või olla CE-märgistust, kuna see viitab tarbijale, et toode on teise reguleeriva korra all kui kosmeetikatoodete määrus.
  • Tõesus. Kosmeetikatoote kohta ei või esitada väiteid, mis põhinevad valel või ebaolulisel informatsioonil. Kui esitatakse väide, et toode sisaldab kindlat koostisosa, siis see koostisosa peab olema tootesse ka tegelikult lisatud.
  • Tõendipõhisus. Väited kosmeetikatoodetel peavad olema toetatud asjakohase ja kontrollitava tõendusmaterjaliga. Abstraktsed ja ilmselge liialdusega väited, mida keskmine tarbija ei tõlgendaks sõna-sõnalt (nt toode annab sulle tiivad), ei vaja tõendamist.
  • Ausus. Toote tõhusust ei või esitleda suuremana, kui on olemasolevate tõenditega tõestatud. Näiteks toote tõhususe väited ei või põhineda manipuleeritud „enne“ ja „pärast“ fotodel, kui need fotod on toote tõhususe suhtes eksitavad. Kui kosmeetikatoote mõju on seotud eritingimustega, näiteks koos teise tootega kasutamisega (nt juuksešampoon ja palsam), siis peab see olema selgelt märgitud.
  • Õiglus. Väited kosmeetikatoodetel peavad olema objektiivsed ja ei tohi halvustada konkurente ega koostisosasid, mis on seadusega kosmeetikatoodetes lubatud. Väited ei või põhjustada segamini ajamist konkurendi tootega. Näiteks antiperspirandi võrdlemine deodorandiga selle märgumiskaitse efektiivsusest lähtuvalt ei ole õiglane, sest toodetel on erinev eesmärk.
  • Teadlik otsus. Väited kosmeetikatoodetel peavad olema selged ja keskmisele tarbijale arusaadavad. Väited on toote lahutamatu osa ja peavad sisaldama teavet, mis võimaldab keskmisel lõpptarbijal teha teadlikku valikut. Turustamisel esitatava teabe puhul tuleb arvesse võtta sihtrühma, näiteks kui toode on mõeldud professionaalsele kasutajale, siis võib olla tehnilise keele kasutamine asjakohane.

2017. aastal kinnitas kosmeetikatoodete töörühm tehnilise dokumendi kosmeetikatoodete väidete kohta. Tehnilise dokumendi Lisa III sisaldab juhiseid väidete kohta, mis väljendavad teatud aine puudumist kosmeetikatootes (free-from claims), ja Lisa IV juhiseid hüpoallergeensuse väite kohta. Tehnilise dokumendi eesmärgiks on olla tööriist ja kogum väidete parimatest tavadest, kuid otsustusõigus iga väite lubamise kohta on riiklikul pädeval asutusel või kohtul.

Kokkuvõte tehnilisest dokumendist teatud aine puudumist väljendavate väidete kohta (Lisa III):

Vastavus õigusnormidele. Kosmeetikatoodetel ei või olla väiteid, mis väljendavad selliste koostisainete puudumist, mille kasutamine on kosmeetikamääruse järgi keelatud.

Tõesus. Kui esitatakse väide, et kosmeetikatoode ei sisalda kindlat koostisosa, siis ei või seda tootes olla ega toode ei tohi seda ainet eraldada. Näiteks väidet „formaldehüüdivaba“ ei või kasutada, kui toode sisaldab formaldehüüdi eraldavat komponenti.

Ausus. Teatud koostisaine puudumist väljendavat väidet ei või teha, kui seda koostisainet antud tüüpi kosmeetikatoodetes tavaliselt ei kasutata. Väited „ei sisalda allergeenseid/ tundlikkust põhjustavaid aineid“ ei ole lubatud, sest ei ole võimalik täielikult välistada allergilise reaktsiooni riski. Väide „säilitusaineteta“ ei ole lubatud, kui toode sisaldab antimikroobse toimega komponente, näiteks alkoholi.

Õiglus. Kosmeetikatoodetel ei ole lubatud väited, mis halvustavalt väljendavad sellise koostisosa või koostisosade rühma puudumist, mille ohutusest on negatiivne kujund. Näiteks väidet „ei sisalda parabeene“ ei tohiks lubada, kuna teatud parabeenid on ohutud, kui neid vastavalt kosmeetikamäärusele kasutada, kuid antud väide halvustab tervet parabeenide rühma.

Teadlik otsus. Teatud koostisaine puudumist väljendav väide peaks olema lubatud, kui see võimaldab konkreetsel tarbijarühmal teha teadlikku otsust. Näiteks järgmised väited peaksid olema lubatud, kui nad vastavad ülejäänud nõuetele:

  • „ei sisalda alkoholi“ suuloputusvee pakendil, mis on mõeldud kogu perele,
  • „ei sisalda atsetooni“ küünelakil, mis on mõeldud tarbijatele, kes soovivad hoiduda atsetooni spetsiifilisest lõhnast,
  • „ei sisalda loomseid koostisosasid“ toodetel, mis on suunatud veganitele.

Kokkuvõte hüpoallergeensuse väite kohta (Lisa IV):

Väidet „hüpoallergeenne“ võib kasutada ainult juhtudel, kui kosmeetikatoote poolt allergia põhjustamise tõenäosust on vähendatud nii palju kui võimalik. Vastutaval isikul peaks olema tõendusmaterjal, mis kinnitab selle toote väga madalat allergeenset tõenäosust, mis on teaduslikult põhjendatud ning statistiliselt usutavate andmetega. Kosmeetikatootel hüpoallergeensuse väidet kasutades tuleb täielikult vältida tuntud allergeene ja nende prekursoreid, täpsemalt on sellised ained ja segud kirjeldatud Tehnilise dokumendi Lisas IV.

Hüpoallergeensuse väite kasutamine ei garanteeri täielikult allergilise reaktsiooni riski puudumist ja vastavat arusaama ei või ka kosmeetikatoode jätta.