Olulisemad teemad on:

  • Päikesekaitsetooted
  • Piiripealsed tooted
  • Juuksevärvid
  • Hambavalgendustooted

 

Päikesekaitsetooted

Päikesekaitsetoodete mõju ja sellega seotud teave

Kuna reisitakse järjest rohkem ning külmal ja pimedal ajal eelistatakse just päikeselisi maid, siis tasub arvesse võtta EL Komisjoni soovitusi päikesekaitsetoodete mõju kohta.
 
22. septembril 2006 võeti vastu  ja avaldati EL Teatajas EL Komisjoni soovitus päikesekaitsetoodete mõju ja sellega seotud teabe kohta. Komisjoni soovitustega saab tutvuda siin (PDF).

Soovitus on antud nii tootjatele päikesekaitsetoodete ühtlustatud märgistuseks kui ka tarbijatele sobivate toodete valikuks.
 
Päikesekiirgus koosneb muu hulgas (lühemast lainepikkusega 290–320 nanomeetrit) ultraviolett B-kiirgusest (edaspidi “UVB kiirgus”) ja (pikemast lainepikkusega 320–400 nm) ultraviolett A-kiirgusest (edaspidi “UVA kiirgus”). UVB kiirgus on peamine vähiriski tegur ning nahapõletuse ja punetuse tekitaja. UVA kiirgus on naha enneaegse vananemise põhjustaja. Uuringud on näidanud, et ülemäärane kokkupuude nii UVB kui ka UVA kiirgusega avaldab mõju keha immuunsüsteemile.
 
Euroopa Komisjon soovitab valida päikesekaitsetooted, mis kaitsevad nii UVA kui UVB kiirguse eest.

Märgistusel

esitatud kategooria

 

Märgistusel

esitatud

päikesekaitsefaktor

 

Mõõdetud

päikesekaitsefaktor

 

UVB  kiirguse vastu kaitse tase

 

“Nõrk kaitse”

“6”

 

6–9,9

 

83,3% -90%

 

“10”

 

10–14,9

 

90% - 93,3%

“Keskmine

kaitse”

 

“15”

 

15–19,9

 

93,3% - 95%

“20”

 

20–24,9

 

95% - 96%

“25”

 

25–29,9

 

96% - 96,7%

“Tugev kaitse”

 

“30”

 

30–49,9

 

96,7% -  98%

 

“50”

 

50–59,9

98% -98,3%

“Väga tugev

kaitse”

“50 +”

 

60 ≤

 

 

UVA kaitsefaktor moodustab 1/3  märgitud päikesekaitsefaktorist.
UV-kiirguse kaitse ei suurene oluliselt, kui toote päikesekaitsefaktor on suurem kui 50.
 
Oluline on saavutada päikesekaitsefaktori tooteinfos märgitud kaitsetase.
Päikesekaitsetooteid peab kasutatama tihti ja korduvalt, koguses 2 mg/cm2 naha kohta, mis võrdub kuue teelusikatäie (ehk ligikaudu 36 g) nimetatud tootega keskmise täiskasvanu keha kohta. Tavaliselt tarbijad nii suurt kogust ei kasuta.

 

Piiripealsed tooted

Piiripealsed tooted on sellised tooted, mille puhul ei ole üheselt selge, millisesse tooterühma need kuuluvad ning sellest tuleneb ka ebaselgus tootele kohaldatavate õigusaktide osas.  Turujärelevalve seisukohast on aga oluline toote ja sellele kohalduvate nõuete selge määratlemine.

2008. aastast tegutseva piiripealsete toodete määratlemise eksperttöörühma ülesandeks on piiripealsete toodete määratlemine vastavalt kehtivale seadusandlusele. Toote määratlemisel lähtub eksperttöörühm Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud/avaldatud juhistest, kus piiripealsete toodete juhtumite määratlemisele on antud selgitavad suunised. Määratlemisel võetakse arvesse tootjapoolset toote määratlust ning omadusi (sh. otstarve, koostis, kasutusjuhis, manustamisviis, märgistus, väited jne). Eksperttöörühma liikmete arutelu käigus  määratletakse toode  konkreetse tooteliigi hulka (nt. ravim, veterinaarravim, taimekaitsevahend, biotsiid, detergent, toidulisand, meditsiiniseade, kosmeetika, kemikaal, mänguasi, toode jne).

Piiripealsete toodete eksperttöörühma määratlused 2016. aastal (PDF), viimati uuendatud 24.01.2017

Piiripealsete toodete eksperttöörühma määratlused I poolaastal 2017 (PDF), uuendatud 28.07.2017

 

Tooteid määratletakse juhtumipõhiselt ja abiks on vastavad Euroopa Komisjoni juhendid.

 

Juuksevärvid*

Üle 60% Euroopa naistest ja kuni 10% meestest värvib juukseid. Euroopa Liit on kõige ohutum juuksevärvide turg maailmas. Samas sisaldavad need tooted paljusid kemikaale ja võivad põhjustada allergilist reaktsiooni.

Kõik Euroopa Liidus turustatavad juuksevärvid peavad vastama kosmeetikatoodete määrusele, milles on loetletud nende koostises lubatud ja keelatud värvained. Üle 100 värvaine on tunnistatud ohutuks ja neid tohib kasutada. Keelatud on üle 180 koostisaine.

Seaduse kohaselt peavad kosmeetikatootjad tagama, et enne müümist on teaduslikult hinnatud toodete ohutust. Tootjad peavad esitama hindamiseks vajaliku teabe Euroopa ametiasutustele kosmeetikatoodetest teatamise portaali kaudu tõendamaks, et tootes kasutatud aine ei tekita terviseriske. Komisjoni teaduskomiteed hindavad riski.

Juuksevärvide erinevused

Ajutiste ja poolpüsivärvidega muudetakse juuksevärvi ajutiselt. Need katavad juuksekarva ja pestakse šampooniga välja.

Püsivärvid taluvad šampooni paremini ja värv kasvab välja aja jooksul. Värvid ei kata juuksekarva, vaid juuksevärv tekib keemilise reaktsiooni tulemusena, sageli vesinikperoksiidi toimel. Püsivärvid moodustavad 70–80% Euroopas müüdavatest värvitoodetest.

Teine erinevus oleneb saadavast värvusest: tumedate toonide juuksevärvid sisaldavad rohkem kemikaale kui heledate toonide värvid. Seega puutub kasutaja tõenäoliselt kokku suurema koguse kemikaalidega.

Allergiarisk on väiksem, kui värvida mitte kogu pead, vaid ainult osa juukseid, näiteks salkudena. Sellisel juhul satub nahale vähem juuksevärvi.

Seos vähiga?

Juuksevärvide ja vähktõve seoste uuringud jätkuvad, kuid on andnud vastuolulisi tulemusi. Mõnes epidemioloogilises uuringus on väidetud, et naiste- ja meestejuuksuritel, kes puutuvad kõige rohkem kokku juuksevärvidega, esineb sagedamini põievähki. Samas on saadud muudes, eelkõige Euroopa uuringutes, teistsuguseid tulemusi. Näiteks tõendas hiljutine kõigi seni avaldatud uuringute analüüs, et endal kasutatavad juuksevärvid ei suurenda põievähki riski.

Enne 1980. aastaid sisaldasid tooted kemikaale, mille kohta on leitud, et need põhjustavad loomadel vähki. Hiljem on tootjad asendanud need ohutumate ainetega.

*Info pärineb Euroopa Kemikaaliameti veebilt

Lisainfot juuksevärvides kasutamiseks keelatud ja piiratud ainete kohta saab Euroopa Komisjoni veebilehelt

 

Hambavalgendustooted

Hambavalgendustooted on kosmeetikatooted ja kosmeetikatoodetele CE märgis ei rakendu.

Hambavalgendustoodetele on kosmeetikamäärusega (lisa III p.12) sätestatud piirangud, mille kohaselt tarbijale saab müüa kuni 0,1% sisaldusega või vabaneva vesinik peroksiidiga hambavalgendustooteid, vahemikus üle 0,1%-6% sisaldusega või vabaneva vesinik peroksiidiga võib müüa hambavalgendustooteid üksnes hambaarstidele ja üle 6% sisaldusega või vabaneva vesinik peroksiidiga hambavalgendustooteid ei tohi turul olla.

Vesinik peroksiidi hambavalgendustoodetes piirangu sätestamise ajalugu: 

2004-2011 aastatel on Euroopa Parlamendile esitati hulgaliselt küsimusi hambavalgendus toodete kohta:

E-7219/11 by Marina Yannakoudakis (ECR) - Hydrogen peroxide and teeth whitening

E-4208/06 by Bart Staes (Verts/ALE) - Consumer safety in connection with the use of higher concentrations of hydrogen peroxide in tooth whitening products

E-1348/05 by Diana Wallis (ALDE) - Tooth bleaching

 

E-1267/04 by John Bowis (PPE-DE) - Tooth-bleaching products for dentists (question which has lapsed pursuant to Rule 185 of Parliament's Rules of Procedure)

E-1594/04 by John Bowis (PPE-DE) - Tooth-bleaching products for dentists

E-1655/04 by Catherine Stihler (PSE) - The regulation of tooth-bleaching products for dentists

E-2744/04 by Catherine Stihler (PSE) - The regulation of tooth-bleaching products for dentists

Euroopa Parlamendi vastustest selgub, et hambavalgendustooted on kosmeetika ja seda peaks reguleerima kosmeetika-alane seadusandlus. Euroopa Komisjon pöördus tarbijaohutuse teaduskomitee poole küsimusega hambavalgendustoodete ohutuse kohta ja tarbijaohutuse teaduskomitee avaldas arvamuse SCCP/1129/07 (PDF), et hambavalgendustooted vesinikperoksiidi sisaldusega või eraldumisega üle 6% ei ole tarbijale ohutud.

Selle arvamuse põhjal muutus ka kosmeetikaalane seadusandlus: võeti vastu Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/84/EL, mis muudab kosmeetika direktiivi 76/768/EMÜ ja reguleerib vesinikperoksiidi (edaspidi H2O2) sisaldust hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks ettenähtud toodetes. Selle kohaselt alla 0,1% vesinikperoksiidi hambavalgendustooteid saab müüa tavatarbijale ja 0,1% kuni 6% vesinikperoksiidi ainult hambaarstidele ja üle 6% on hambavalgendustooted keelatud. Teade sellest avaldati 08.06.12 ka Terviseameti veebilehel.

Kosmeetikadirektiiv 76/768/EMÜ on üle võetud 30.11.2009 a. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusena nr 1223/2009/EÜ kosmeetikatoodete kohta, milles on vesinikperoksiidi osas samad eelpool toodud piirangud.