Miks on tähtis teada kosmeetika koostist?

Koostist on tähtis teada selleks et teadlikult valida endale kosmeetikatooteid.

Juhul kui inimene on ühe või teise aine suhtes allergiline ja teab sellest, siis saab ta kokkupuudet nende ainetega vältida ja kasutada selliseid kosmeetikatooteid, milles neid aineid ei ole.

Igal kosmeetikatoote koostisosal on üks või mitu otstarvet, ehk funktsiooni kosmeetikatoote retseptuuris. 

 

 

 

Kuidas märgitakse koostisaineid?

  • Koostisainete loetelu märgistusel esitatakse termin „ingredients” järel.
  • Koostisaine puhul kasutatakse koostisainete ühtseid nimetusi (nt INCI - rahvusvahelise kosmeetikavahendite koostisainete nomenklatuur).
  • Koostisainete loetelu koostatakse nende lisamise ajal kaalu järgi kahanevas järjekorras.
  • Koostisained, mille sisaldus on alla 1 %, võib esitada loetelus mis tahes järjestuses nende ainete järel, mille sisaldus on üle 1 %.
  • Parfüümide, aroomikompositsioonide ja nende lähteainete puhul kasutatakse terminit „parfum” või „aroma”.
  • Kõik nanomaterjali kujul kasutatud koostisained peavad olema koostisainete loetelus selgelt esitatud. Selliste koostisainete nimetusele peab sulgudes järgnema sõna „nano”.
  • Dekoratiivkosmeetika puhul, mida turustatakse mitmes värvitoonis, võib loetelus esitada kõik värviskaalas kasutatud muud kui juuste värvimiseks ettenähtud värvained, kui lisatakse sõnad „võib sisaldada” või sümbol „+/-”. Värvaineid märgitakse numbriga peale värvainete indeksit  lühendit CI (Color Indeks).

 

Millest koosneb teatud kosmeetika kategooriasse kuuluv kosmeetikatoode on üldjuhul teada. Näiteks:

  • nahakreemi valmistamiseks tavapäraselt kasutatakse teatud koguses vett, õli, vaha ja rasva, niiskust säilitavat ainet, täiteainet, emollienti, emulgaatorit, emulsioonistabilisaatorit, lahustit, viskoossust reguleerivat ainet, antioksüdante, taimevalmistisi, UV-filtrit, lõhna-, värv- ja säilitusaineid;

  • hambapasta valmistamiseks tavapäraselt kasutatakse vett, abrasiivainet, lahustit, paksendusainet, anioonset pindaktiivset ainet, suuhügieenis kasutatavaid maitse-, kaitseainet ja hambakatuvastast ainet, pH-stabilisaatorit, värvainet, säilitusainet, fluoriühendeid.

Selleks et teada saada kuidas üks või teine aine on kosmeetikamäärusega reguleeritud ja millist funktsiooni ta kosmeetikatootes täidab saab kasutada CosIng andmebaasi ja kui koostises on nimetatud erinevaid ladinakeelseid taimi, siis nende eestikeelse vaste saab uurida Tartu Ülikooli taimenimede andmebaasist.

Euroopa Kosmeetika- ja Parfümeeria Liit "Cosmetics Europe" töötas välja erinevate kosmeetikatoodete kategooriatele tüüpkoostised. Kosmeetikamääruse mõistes „tüüpkoostis” on koostis, mille puhul on loetletud koostisainete kategooria või toime ja nende maksimaalne sisaldus kosmeetikatootes. Kosmeetikatoodete tüüpkoostistega saab tutvuda siin (PDF).

 

KMR-ained

KMR aineteks nimetatakse kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseeritud aineid, milliste kasutamine kosmeetikatoodetes on üldiselt keelatud, välja arvatud erandjuhtudel. 

EL-i reeglid KMR-ainete osas:

Kosmeetikamääruse artikkel 15 sisaldab sätteid KMR-ainete kohta kosmeetikatoodetes. Üldise põhimõtte kohaselt ained, mis on CLP määruse nr 1272/2008/EÜ VI lisa 3. osas klassifitseeritud kui 1A, 1B või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks (KMR) aineks, on olenemata kontsentratsioonist keelatud kasutada kosmeetikatoodetes.
Erandid sellest üldreeglist on toodud kosmeetikatoodete määruse artiklis 15, mille kohaselt:

  • Siiski võib 2. kategooriasse klassifitseeritud ainet kosmeetikatoodetes kasutada juhul, kui tarbijaohutuse teaduskomitee on ainet hinnanud ning leidnud, et selle kasutamine kosmeetikatoodetes on ohutu.
  • 1A ja 1B kategooriaks klassifitseeritud KMR-aineid on võimalik erandkorras kasutada kosmeetikatoodetes, kui need ained vastavad toiduohutuse nõuetele, muuhulgas seetõttu, et nad esinevad toidus looduslikult, ja puudub sobiv asendusaine ning tingimusel, et tarbijaohutuse teaduskomitee peab sellist kasutust ohutuks. Nende tingimuste esinemisel peaks komisjon 15 kuu jooksul pärast ainete klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 1A või 1B kategooria KMR-aineks, muutma kosmeetikamääruse vastavaid lisasid. Selliseid aineid peaks tarbijaohutuse teaduskomitee pidevalt läbi vaatama.

EL-i suuniseid KMR-ainetega üldise kokkupuute hindamise kohta kosmeetikatoodetes

KMR-ainete ohutuse hindamisel tuleb arvestada  kokkupuudet kõikidest allikatest (kosmeetika, kemikaalid, toiduained, ravimid, tooted) tulenevate ja nendega kooskõlas oleva tervikliku lähenemisega.

EL-i suunised üldise kokkupuute hindamise kohta on välja töötatud koostöös Tarbijaohutuse Teaduskomiteega (SCCS), Euroopa Kemikaaliametiga (ECHA), Euroopa Ravimiametiga (EMA) ja Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA ).

Kosmeetikatoodetes kasutamiseks keelatud KMR-ained

Euroopa Komisjoni koduleheküljel on välja toodud kosmeetikatoodetes kasutamiseks keelatud KMR-ainete loetelu seoses nende 1A, 1B või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks (KMR) aineks klassifitseerimisega.
Informatsiooni kosmeetikatoodete koostisosade kohta leiab otsinguga CosIng andmebaasis.

 

Allergeensed ained

Nimekiri 26 allergiat tekitavast ainest, mille märkimine märgistuse koostisainete loetelus vastavalt kosmeetikamääruse lisale III on kohustuslik, kui nende sisaldus maha pestavates toodetes (nt šampoonid, dušigeelid jms) ületab 0,01 % ja peale jäetavates toodetes ületab 0,001 %. Sama nõue kehtib ka detergentide (pesuained ja puhastusvahendid) märgistuse kohta.

Lisa III nr

Aine

Aine INCI nimetus

Muu nimetus

CAS nr

EINECS nr

67

Amyl Cinnamal

Amyl Cinnamal

 

122-40-7

204-541-5

68

Benzyl Alcohol

Benzyl Alcohol

 

100-51-6

202-859-9

69

Cinnamyl Alcohol

Cinnamyl Alcohol

 

104-54-1

203-212-3

70

Citral

Citral

 

5392-40-5

226-394-6

71

Eugenol 

Eugenol 

 

97-53-0

202-589-1

72

Hydroxy-citronellal

Hydroxycitronellal

 

107-75-5

203-518-7

73

Isoeugenol

Isoeugenol

 

97-54-1

202-589-1

74

Amylcinnamyl Alcohol

Amylcinnamyl Alcohol

 

101-85-9

202-982-8

75

Benzyl Salicylate

Benzyl Salicylate

 

118-58-1

204-262-9

76

Cinnamal

Cinnamal

 

104-55-2

203-213-9

77

Coumarin

Coumarin

 

91-64-5

202-086-7

78

Geraniol

Geraniol

 

106-24-1

203-377-1

79

Hydroxy-methylpentylcyclohexenecarboxaldehyde

Hydroxyisohexyl 3-Cyclohexene Carboxaldehyde

Lyral

31906-04-4

250-863-4

80

Anisyl Alcohol

Anise Alcohol

 

105-13-5

203-273-6

81

Benzyl Cinnamate

Benzyl Cinnamate

 

103-41-3

203-109-3

82

Farnesol

Farnesol

 

4602-84-0

225-004-1

83

2-(4-tert-butylbenzyl) Propionaldehyde

Butylphenyl Methylpropional

Lilial

80-54-6

201-289-8

84

Linalool

Linalool

 

78-70-6

201-134-4

85

Benzyl Benzoate

Benzyl Benzoate

 

120-51-4

204-402-9

86

Citronellol

Citronellol

 

106-22-9

203-375-0

87

Hexyl cinnam-aldehyde

Hexyl Cinnamal

 

101-86-0

202-983-3

88

d-Limonene

Limonene

 

5989-27-5

227-813-5

89

Methyl heptin carbonate

Methyl 2-Octynoate

 

111-12-6

203-836-6

90

3-Methyl-4-(2,6,6-tri-methyl-2-cyclohexen-1-yl)-3-buten-2-one

Alpha-Isomethyl Ionone

 

127-51-5

204-846-3

91

Oak Moss extract

Evernia Prunastri

Evernia Prunastri (Oak Moss) Extract (US INCI name)

90028-68-5

289-861-3

92

Treemoss extract

Evernia Furfuracea

Evernia Furfuracea (Treemoss) Extract (US INCI name)

90028-67-4

289-860-8

 

Säilitusained

Säilitusaine on looduslik või sünteetiline koostisosa, mis lisatakse toodetele, et vältida nende riknemist. Euroopa Komisjoni info säilitusainete kohta asub siin (PDF).

Mis on säilitusained?

Säilitusained on koostisosad või -ained, mille abil on võimalik mikroobide paljunemist kosmeetikatoodetes tõkestada või vähendada. Säilitusained kaitsevad toodet bakterite, seente (pärmi- ja hallitusseente) või teiste mikroorganismidega saastumise eest ladustamise ajal ja siis, kui tarbija seda kasutab. Nad võivad pikendada kosmeetikatoodete säilivusaega.

Säilitusaineid lisatakse kosmeetikatoodetele ja paljudele muudele tarbekaupadele, nagu toiduained, joogid või farmaatsiatooted, et vältida nende riknemist mikroobide paljunemise tagajärjel või soovimatute keemiliste muudatuste tõttu.

Miks on kosmeetikatoodetes vaja säilitusaineid?

Baktereid ja seeni esineb loomulikul kujul meie nahal, samuti meid ümbritsevas õhus ning isegi toidus ja vees, mida me sööme ja joome. Kosmeetikatooted sisaldavad teatavas koguses vett ja kui nad on avatud, võib toote kokkupuude hapniku ja temperatuurimuutustega tekitada bakterite ja seente paljunemiseks soodsa keskkonna, mis võib suurendada inimese nakatumise tõenäosust. Kosmeetikatoodetes kasutatakse säilitusaineid selleks, et vähendada toote mikroobse saastumise ohtu ning tagada selle kasutuskõlblikkus ja ohutus säilivusajal ja siis, kui tarbija seda kasutab.

Kui säilitusaineid ei kasutata, võivad kosmeetikatooted – nii nagu toiduained ja muudki tooted, millega tarbija otseselt kokku puutub – saastuda mikroorganismidega, mis põhjustavad toote riknemist, selle omaduste halvenemist ja võimalikke ärritusnähte, nakkusi või muud kahjulikku kõrvaltoimet tarbija tervisele. Puudulike säilitusabinõudega toodetel võib seetõttu olla lühem säilivusaeg ja need võivad isegi tarbija ohtu seada.

Kas kõik säilitusained on ühesugused?

Säilitava toimega koostisosad on väga erinevad, nagu ka nende võime säilitada kosmeetikatoodet. Säilitavad koostisosad erinevad selle poolest, milliste mikroorganismide paljunemist nad suudavad tõkestada. Mõni toimib tõhusalt bakterite, aga mitte seente vastu, teine võib tõkestada ainult seente levikut.

Mõni säilitava toimega koostisosa võib oma koostise keemiliste omaduste tõttu olla tõhus teatavat liiki kosmeetikatoodetes. Näiteks võib teatud säilitusainest olla kasu ainult koostises, mille pH-tase on madal, samas kui muud säilitava toimega koostisaineid toimivad aga laias pH-vahemikus. Kõikide toote koostisega seotud vajaduste täitmiseks on tarvis väga erinevaid säilitavaid koostisosi.

Kuidas kosmeetikatoodetes kasutatavad säilitusained toimivad?

Säilitava toimega koostisosad kaitsevad kosmeetikatooteid, tõkestades ja reguleerides bakterite, seente ja teiste mikroorganismide paljunemist või levikut, mis võivad sattuda tarbija kasutatavasse tootesse kogu selle kasutusaja jooksul. Nende oluliste koostisosade eesmärk on hävitada valikuliselt just mitmesugused mikroorganismid.

Säilitusained toimivad kahel viisil. Esiteks hävitavad nad vegetatiivsed rakud, mis on kosmeetikatootes selle valmistamise ajal. See toimub tavaliselt keemiliste reaktsioonide abil, mis lõhustavad rakuseinad või takistavad biokeemilisi levikuteid. Teiseks luuakse mikroorganismide kasvu peatamiseks või aeglustamiseks keskkond, mis ei võimalda mikroorganismidel paljuneda või idaneda (eoste puhul). Need koostisosad täidavad mikroorganismide paljunemist ja levikut pidurdades olulist rolli toote riknemise vältimisel ja tarbijate kaitsmisel võimaliku tervist kahjustava kõrvalmõju eest, milleks võib olla nahalööve või silmapõletik, mis võib tekkida toote saastumisel selliste mikroorganismidega.

Kuidas tagavad tootjad toote piisava säilivuse?

Tootjate kohustus on tagada, et sedalaadi kasutuseks mõeldud säilitusained on ohutud ja tõhusad. Valitud säilitussüsteemi tõhususe kindlakstegemiseks on vaja teha katseid igas kosmeetikatoote koostise väljatöötamise etapis ja ka lõpptootega pärast lõplikku pakendamist. Need katsed peavad kinnitama, et toode vastab tarbijate ohutuse kaitsmiseks kehtestatud regulatiivsetele nõuetele.

Kuidas tehakse kindlaks, et kosmeetikatoodetes kasutatavad säilitusained on ohutud?

Säilitusaine ohutuse kindlakstegemine algab selle tarnijast ning jätkub kogu toote väljatöötamise ja olelusringi jooksul. Eesmärk on kasutada säilitusaineid väikeses koguses, mille tõttu nende tegelik hulk jääb piiridesse, mis on vajalikud toote tõhusaks säilimiseks ja ohutuks tarbimiseks. Reguleerivad asutused jälgivad hoolikalt rahvusvahelisi teadus- ja õigusalaseid aruandeid, et kosmeetikatoodete koostisainete ohutuse teema korrapäraselt läbi vaadata.

Kõik säilitusained läbivad enne kasutamist range kontrolli, sealhulgas ohutushindamise ja kvaliteedikontrolli. Turule lastud kosmeetikatooteid peab olema võimalik igas olukorras ohutult kasutada. Seega peavad olema tarbijale ohutud ka kõik koostisosad, sealhulgas säilitusained.

Kuidas tootja valib välja kosmeetikatoodetes kasutatavad säilitusained?

Kasutatava säilitusaine valik oleneb toote koostisosadest, soovitavast toimest, toote pakendist, kehapiirkonnast, millele toodet kantakse, ja tarbija käitumisest selle kasutamise ajal.
Säilitusained peavad olema:

  • ohutud,

  • kõigi koostisosadega kokku sobivad,

  • lahustuvad ja

  • parima säilimise tagamiseks hästi hajutatud.

Eesmärk on kasutada parima tulemuse saavutamiseks väikseimat sisaldust, vältides samal ajal probleeme konkreetse säilitusaine ohutusega. Eri liiki toodete ja tarbijate erinevate vajaduste tõttu võidakse kasutada erinevas koguses erinevaid säilitusaineid, mis aitavad vältida toote saastumist ja tagavad tarbija ohutuse.

Eduka säilitussüsteemi väljavalimiseks on vaja kogemusi ja teadmisi selle kohta, milline on koostises olevate säilitusainete ja muude koostisosade vastastikune toime. Toote koostisest ja selle kasutusotstarbest sõltub, millised on efektiivsuse otstarbel kasutatavate säilitusainete liigid ja sisaldus. 

Mis juhtuks, kui kosmeetikatoode ei sisaldaks säilitavaid koostisosi?

Ilma säilitavate koostisosadeta oleks kosmeetikatoode tarbija jaoks ohtlik, sellel oleks väga lühike säilivusaeg ja see rikneks kergesti. Suure veesisaldusega tooted tuleks välja vahetada nädala pärast või kiireminigi. Nagu kergesti riknevate toitude puhul, võib külmkapis hoidmine säilitusaineteta kosmeetikatoodete säilivusaega pikendada, kuid ka sel juhul ei saa paljude toodete kvaliteeti tagada.

Milline on kosmeetikatoodete säilitusainete valik ja miks neid nii palju on?

Kosmeetikatoodete säilitusainete valik sisaldab suurt hulka olemasolevaid koostisosi, mis suudavad hoida mikroorganismide paljunemise kosmeetikatoodetes kontrolli all. Et kaitsta igat liiki tooteid saastumise eest ja tagada tarbijate ohutus, on vaja väga suurt valikut olemasolevatest säilitusainetest.

Kuna erinevad säilitusained toimivad erinevalt, peab toote valmistajal olema võimalus teha valik arvukate säilitusainete hulgast, et kindlustada igat liiki toodetele piisav säilitussüsteem.

Mis juhtub, kui toote säilitusviis on ebapiisav?

Kui toote säilitusviis on ebapiisav, võivad muutuda selle välimus ja lõhn või toode võib kihistuda. Siiski võivad mikroorganismid jääda tootes märkamatuks. Tarbija ei pruugi aru saada, kas toote säilitusviis on piisav või mitte. Tootjad kontrollivad enne toote turustamist säilitussüsteemi tõhusust, ja kui toode katset ei läbi, siis seda turule ei lasta.

Kus puutuvad kosmeetikatooted kokku mikroorganismidega?

Mikroorganismid mõjutavad kosmeetikatooteid kolmel peamisel viisil:

  1. Mikroorganismid võivad olla soovimatult mõnes tooraines.

  2. Need võivad sattuda tootesse selle valmistamisprotsessis.

  3. Nad võivad  jõuda tootesse selle kasutamise ajal tarbija kaudu.

Just nendel põhjustel on kosmeetikatoodete säilitussüsteemide väljatöötamisel väga tähtsal kohal tooraine kontrollimine, head tootmistavad ja pakendikujundus. Mikroorganismid asuvad igal pool keskkonnas ja inimkehal ning nad võivad sattuda tootesse ükskõik mis ajal kogu selle olelusringi kestel. Mikroorganismid toituvad sobimatul viisil hoitud kosmeetikatootest, pannes selle lõpuks riknema ning muutes selle ebameeldivaks ja kasutuskõlbmatuks. Mikroorganismid arenevad jõudsalt niiskes, soojas ja pimedas keskkonnas. Paljud kosmeetikatooted on veepõhised ning neid hoitakse ja kasutatakse tavaliselt toatemperatuuril märjas ja niiskes kodukeskkonnas nt vannitoas, mis suurendab saastumise võimalust.

Mikroobse saastumise võimalused on väga erinevad olenevalt kosmeetikatoote liigist, kasutusotstarbest ja konkreetsest pakendi kujust. Seetõttu võetakse säilitavate koostisosade liigi hindamisel ja valikul arvesse mitut tegurit, mis on vajalikud konkreetse toote ohutuse piisavaks tagamiseks.

Näiteks:

  • Ripsmetušš – kuigi mikroobse saastumise oht on suhteliselt väike, kasutatakse toodet sellises tundlikus piirkonnas nagu silmaümbrus.
  • Šampoon ja palsam – saastumise oht on suurem, sest kui pudel avatakse duši all, võib vesi sattuda kasutamise ajal tootesse. Saastumise ohtu vähendavad pumppudel ja muu kujuga pakendid, mis ei lase veel pudelisse sattuda.
  • Avatud purgis näokreem – tarbijad puudutavad toodet oma sõrmeotstega iga kord, kui nad seda kasutavad. Selle kasutusviisi tagajärjel võivad mikroorganismid sattuda tootesse igal kasutuskorral.

Mis liiki kosmeetikatooted peavad sisaldama säilitusaineid?

Säilitusained peavad olema suure veesisaldusega kosmeetikatoodetes, näiteks kreemides, ihupiimades, ripsmetuššides või vedelates silmalainerites, et tooted püsiksid heas seisukorras ja neid oleks ohutu kasutada.

Isesäilivad tooted (kus bakteritel ei ole nende koostise tõttu võimalik kasvada) ei vaja säilitusaineid, välja arvatud siis, kui on tõenäoline, et tarbijakasutus võib põhjustada mikroobide paljunemist. Näiteks võivad korduvalt kasutatavad huulepulgad või jumestustooted soodustada oma pinnal hallituse teket, kui nende koostises ei ole seenevastaseid säilitusaineid.

Kuidas säilitatakse tooteid, mille etiketil on sõnad „looduslik” või „mahe-”?

Olenemata sellest, millised on konkreetsed reklaamsõnumid või müüginimetused või kuidas toode on märgistatud, peab iga kosmeetikatoode piisavalt hästi säilima ja seda peab olema katsetatud. See on eriti tähtis toodete puhul, mille tooteetiketile on lisatud, et nad sisaldavad vett (aqua), sest mikroorganismid arenevad niisketes tingimustes jõudsalt.

Looduslikust allikast pärit või mahetoorainete kohta kehtivad samad põhimõtted mis sünteetilise tooraine kohta, et tagada toote ohutus selle nõuetekohasel kasutamisel. Looduslikud või mahekosmeetikatooted ei ole millegi poolest teistsugused ja nad peavad läbima muude kosmeetikatoodetega võrreldes samasugused katsed, mille käigus veendutakse nende piisavalt heas säilivuses ja tarbijaohutuses.