Ebaravi ronib sisse uksest ja aknast ...
Sõnavabaduse ajastul peetakse tavapäraseks, et alternatiivseid mõtteid võib levitada ka tervise kohta. Teisalt on just tervis inimese kõige väärtuslikum vara ja sotsiaalmeedias või internetiavarustes pakutavad „alternatiivid“ võivad olla tervisele ohtlikud.
Kahjuks ei jõua tervisealane väärinfo üksnes sotsiaalmeedia postitustesse, vaid ka raadiotesse, ajalehtedesse, televisiooni ... kõikjale meediasse. Mõnel juhul ilmub valeinfo tasulise reklaami, viitena või turundusartiklina, kuid sageli näeb ebaravi juttu täiesti tavalises intervjuu vormis, kus isehakanud terapeut annab alusetut tervisenõu. See võib ohtlik olla!
Terviseamet kutsub meediamajasid üles põhjalikult kaaluma, kas ebaravi võtete ja tervisealase valeinfo levitamisele kaasa aitamine läheb kokku väärtustega, mida vastutustundlik ajakirjandus peaks jagama.
Juhised libameditsiini ja libaeksperdi tuvastamiseks (PDF) (Eesti Perearstide Selts)
Vaata lähemalt, mis on #uhhuu!
Mida loetakse ebaraviks?
Ebaravi all mõistetakse nii ravitoimeta tooteid kui teenuseid.
Kas ebaravi on ohtlik?
Kuigi ebaravi ise või selle käigus inimesele pakutav preparaat ei pruugi alati otseselt tervist kahjustada, on see ometigi inimese elule ja tervisele väga ohtlik – raske tervisemure korral võib tõenduspõhise tervishoiu hülgamine ja ebaravi eelistamine lõppeda kas väga raske tervisekahjustuse või surmaga.
Kas ebaravi on uus nähtus?
Kahtlase väärtusega ravimeetodid omavad pikka ajalugu ning nende sobitumine tänapäeva arenenud ühiskonda näib esmapilgul veider – saame juba ainuüksi tänu interneti levikule ammutada tarkust maailma erinevatest allikatest.
Paraku leidub veebiavarustes hulgaliselt pseudoteaduse alla liigituvat materjali, mille uskumine ja kasutamine võib tervisele ohtlik olla.
Kellest võib saada ebaravi ohver?
Ebaravi ohvriks võib langeda iga inimene.
Kindlasti kuuluvad riskirühma need, kes põevad rasket haigust ja kes tahavad seetõttu uskuda ilusaid jutte mõnest ülitõhusast, kuid tunnustamata ravimeetodist. Kõige sagedamini pakutakse kahtlast „rohtu“ just vähi, diabeedi, liigesehaiguste, ülekaalu ja vananemise vastu.
Kes vastutab ebaravi tagajärgede eest?
Alustuseks tuleb rõhutada, et kahtlase raviskeemi valikul on alati kaks poolt – üks neist on teenuse müüja ja teine teenuse ostja.
Kuna alati ei ole ebaravi teenus ebaseaduslik ja vabas ühiskonnas on meil kõigil õigus ostetavaid tooteid ja teenuseid valida, vastutab lisaks teenuse pakkujale tagajärgede eest ka teenuse ostja.
Kindlasti tasub meeles pidada tõsiasja, et ebaravi teenused ega preparaadid ei tugine kunagi teaduslikele uuringutele ega katsetele, mistõttu on ebaravi valimine õnnemäng, millest võidab vaid ebaravi pakkuja.
Kuivõrd loodus- ja alternatiivmeditsiin ei kuulu tervishoiuteenuste alla, siis ei saa Terviseamet selle üle ka järelevalvet teostada. Küll aga annab kehtiv rahvatervise seadus Terviseametile võimaluse algatada tervist kahjustava valeinfo levitamise korral rahvatervise seaduse alusel järelevalvemenetlus. Sellisel juhul peab olema tõendatav, et taolise info levitamisega (RTerS § 12 lg 6 järgi) kaasneb reaalne oht konkreetse inimese elule ja tervisele (RTerS § 4 p 1).
Kuigi tegemist pole tervishoiuteenusega, peab alternatiivravi pakkuja silmas pidama, et kui ta tekitab oma pseudoteaduslike võtetega inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustab tema surma, kaasneb sellega karistusseadustikus sätestatud vastutus. Raske tervisekahjustuse põhjustamise eest ettevaatamatusest näeb karistusseadustik ette kuni aastase vangistuse ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega kaasneb surm, võib kohus mõista nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.
Kuidas ebaravitsejat ära tunda?
- Haridus – ebaravi propageerijal võib olla kõrgharidus, kuid tema meditsiiniline haridus on enamjaolt kas poolik või puudub see täielikult. Võibolla on ta omandanud teadmised mõnel tervishoiuga kaudselt seotud erialal, mis inimesi ravida ei luba.
- Käitumine ja lubadused – olemuselt sageli emotsionaalne ja pealetükkiv. Lubab lihtsaid ja kiireid lahendusi aeganõudvatele probleemidele, oma jüngritele lubab ka kiiret rikastumist. Toetudes erinevatele vandenõuteooriatele vastandab end muu maailmaga ning süüdistab arste ja riiki pahatahtlikkuses.
- „Isiklik kogemus“ – oma juttu põhistab ta ka „isikliku kogemusega“ stiilis „minu koer ju sai terveks“, „laps tervenes imeväel“, „valu oli nagu käega pühitud“. Samuti räägib ta lihtsatest asjadest väga keeruliselt ja kasutab sageli ka tundmatuid või valesid termineid – tema jaoks on oluline, et jutt kõlaks targa, kuid arusaamatuna. Näiteks võib tema suust kuulda järgmisi katkeid: „tugevdab immuunsüsteemi“, „tegemist on loodusliku ainega“, „tegemist on põletikuvastase aine või protseduuriga“, „muudab organismi pH-d“, „aitab kõige vastu“ ning „puhastab organismi“. Viimase tõestuseks tuuakse ka oksendamist ja kõhulahtisust, mis on tegelikkuses mürgistuse sümptomid.
- Teenuse pakkumise omapära – ebaravi propageerija on nii „arst“ kui „apteeker“, pannes inimesele nii „diagnoosi“, määrates „ravi“ kui ka müües siis sinna juurde „sobiva“ preparaadi.
- Suhtumine teenuse maksumusse – ebaravitseja sõnul pole rahale vaja mõelda, sest tervis on kallis ...
- Tegevusloa ja registreeringu puudumine – õigel tervishoiuteenust osutaval ettevõttel on alati olemas ka tegevusluba, mida saab kontrollida siit.
Eestis tegutsev tervishoiutöötaja peab aga olema kantud tervishoiutöötajate registrisse. Tervishoiutöötajaks võib olla nii arst, hambaarst, õde ja ämmaemand ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis teenust osutavad proviisor ja farmatseut.
Kellega võiks ja peaks enne tundmatu või kahtlasena näiva teenuse ostmist konsulteerida?
Kõige mõistlikum on sellistest tegelastest võimalikult kaugele hoida. Kuid võib juhtuda, et tänu oma keerulisele jutule ja agressiivsele müügitaktikale hakkabki inimene talle räägitavat juttu ääriveeri uskuma.
Siis tasub endale meelde tuletada, et tervisemurega tasub esmalt pöörduda perearsti poole, kahtlast teenust pakkuva inimese või ettevõtte tausta saab aga uurida ka terviseametist ja terviseameti registritest (vt punkt „Tegevusloa ja registreeringu puudumine“).
Kui arst mind aidata ei saa, siis võiks ju ebaravi proovida?
Kuigi tänapäeva tervishoid on kvaliteetne ja arenenud, pole kõik haigused alati ravitavad. Tõenduspõhisele ravile truuks jäädes on tervenemise võimalus aga igal juhul suurem ning elatud aeg kvaliteetsem ja pikem.
EBARAVI LOOD
Lugu 2
Kõrge vererõhk
Lugu 4
Marss on Jupiteris kinni
Mis on #uhhuu?
#uhhuu sildiga märgistamine sai alguse sotsiaalmeediast, kus sellega tähistati ebaravi põhimõtteid levitavaid infomaterjale.
#uhhuu ei ole reeglina inimene, vaid levitatav tervisealane valeinfo, ebaravi kirjeldused ja üleskutsed kasutada tervise parandamiseks alternatiivseid vahendeid, mis võivad kaasa tuua tõsise tervisekahju.
#uhhuu võib olla ka inimesele meditsiinilise näidustuseta määratud ravi.
Terviseamet juhib tähelepanu asjaolule, et #uhhuu sisu levitamise pealt teenib keegi raha! „Alternatiivne ravi“ ei ole kunagi tasuta ning kuigi tervele inimesele määratud veenisisesel vitamiiniravil või osooniteraapial puudub raviefekt, makstakse selle teenuse eest raha.
Terviseamet paneb südamele, et inimesed kontrolliksid info jagamisel algallikaid ja jääksid allikakriitiliseks. Oma sotsiaalmeedia kontodel terviseinfot jagades tuleb veenduda, et jagatav info ei ole mitte mingil moel tervisele ohtlik.
Ole allikakriitiline ja ära lange #uhhuu lõksu!
#uhhuu hulka võib arvata ka vaktsiinide kohta levitatava valeinfo, mille peamine eesmärk on kallutada inimesi vaktsineerimisest loobuma. Vaktsiinide kohta levitatakse üldjuhul infot, et need sisaldavad tervisele ohtlikke aineid. Tegelikult on jutt abiainetest, mille kogus on nii väike, et see tervisele ohtu ei kujuta. Võrdluseks - formaldehüüdi on võrreldes vaktsiinidega üsna palju puuviljades ja mahlas, näiteks üks keskmine pirn sisaldab 50 korda rohkem formaldehüüdi kui vaktsiin.
Aasta-aastalt lisandub neid peresid, kes otsustavad oma lapsi mitte vaktsineerida. Seetõttu oleme jõudnud olukorda, kus meil on reaalne oht raskete nakkushaiguste puhanguteks, mida oleks võimalik ennetada vaktsineerimisega.
Inimesed on unustanud, millist ohtu kujutavad endast nakkushaigused nagu poliomüeliit (lastehalvatus), läkaköha, difteeria või teetanus. Üha rohkem tuleb esile juhtmeid, mil haigestutakse Euroopas ja teistes maailma riikides haigustesse, mille levikut pole aastakümneid nähtud, kuid oleksid välditavad vaktsineerimisega:
- Üheks näiteks on juuni alguses Austrias tuvastatud difteeria juhtumid - kahest nakatunust üks suri. Eestis tuvastati viimane difteeria juhtum 2001. aastal. Difteeria on ohtlik nii lastele kui täiskasvanutele, raskematel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.
- Pakistan ja Afganistan on poliomüeliidi endeemilise levikuga riigid. 2022. aasta 14. septembri seisuga registreeritud 17 metsiku lastehalvatuse juhtumit Pakistanis ja üks naaberriigis Afganistanis.
- 2022. aastal tuvastati Ukrainas üle 29 lõdvahalvatuse juhu, neist 18 puhul ei ole halvatuse põhjust tuvastatud. Eestis oli viimane poliomüeliidi juhtum 1961. aastal, mistõttu puudub elanikkonnal valvsus poliomüeliidi varajase avastamise suhtes. Poliomüeliit on ohtlik nakkushaigus. Halvatused võivad tekkida 1/200 juhtudest, neist 5-10% lõpeb surmaga. Ligikaudu neljandik paralüütilise haigusekuluga haigetest jäävad invaliidideks.
Vaktsiinvälditavad nakkushaigused on laastava mõjuga ja võivad lõppeda tervisekahjustusega, halvimal juhul surmaga. Näiteks võib läkaköha olla eluohtlik alla aastastele lastele. 2018. aasta novembris suri Lätis 3-kuune vaktsineerimata laps läkaköha tüsistuste tõttu. Eestis on üle 20 000 lapse, keda pole läkaköha vastu vaktsineeritud.
Kas tõesti lubame nakkushaigustel naasta?
Paljud nakkushaigused on meie jaoks kadunud tänu sellele, et meil on pikalt olnud vaktsineerimisega hõlmatus üle 95% (vt vaktsiinide ajalooline mõju). Viimased kümme aastat on vaktsineerimisega hõlmatus olnud languses, mille jätkudes võivad kaugeks jäänud rasked nakkushaigused meile tagasi tulla.
Vaktsineerimisega kaasnevaid võimalikke kõrvaltoimed ei saa võrrelda nakkushaiguse poolt põhjustatud tervisehädadega (vt haiguste ja vaktsiinide kõrvaltoimete mõju võrdlus).
Oma lapse immuniseerimise otsustamisel tuleb lähtuda vaid ametlikes infoallikates avalikustatud infost ja vajadusel küsida nõu pädevalt spetsialistilt. Räägi oma muredest ja hirmudest perearstiga!
Kui tuttav lapsevanem jätab teie jagatud valeinfo tõttu oma lapse vaktsineerimata, kes nakatub ja sureb vaktsiinvälditavasse haigusesse, siis kes vastutab selle elamata elu eest?
#uhhuu võib tappa!