Sa oled siin

   KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

 

Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

12. märtsil 2020 moodustas valitsus koroonaviiruse leviku ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni ja kuulutas esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra. Eriolukord kuulutati välja, et viiruse levikut tõkestada.

Eriolukorra väljakuulutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga
  • hädaolukord ei ole lahendatav ilma eriolukorra juhtimiskorralduseta
  • hädaolukorra lahendamiseks on vaja rakendada eriolukorra meetmeid

Valitsuse eesmärgid:

  • Tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse.
  • Tõkestada COVID-19 kohapealset levikut Eestis.
  • Tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus COVID-19 tõrjeks ja raviks.
  • Vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil.
  • Tagada elanikkonna toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega.
  • Tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Tagasi üles »

 

Millised meetmeid eriolukorras kasutatakse?

Eriolukord võimaldab kasutada järgmisi meetmeid:

  • kehtestada viibimise keeld ja muud liikumispiirangud. Inimesi saab kohustada eriolukorra piirkonnast lahkuma;
  • avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud eriolukorra piirkonnas;
  • kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjus on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise ja lisaeelarve eelnõu algatamise kohta;
  • kulude katmiseks saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et tõkestada viiruse levikut, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi.

Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.

Alates 25. märtsist tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms.

Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskusedAvatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakuautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel.

Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Teistes poodides tuleb liikuda kas üksi või kahekesi ning hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Sisse- ja väljapääsude juurde tuleb panna desinfitseerimisvahendid. Poed peavad seda tagama.

Söögikohad ja baarid tuleb õhtul kell 22 sulgeda, toidu kaasamüük ja kojuvedu võib pärast kl 22 jätkuda.

Suletud on ka meelelahutuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Tagasi üles »

 

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, mis mõjutab tugevalt Eesti elu. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Meil tuleb hoida inimeste tervist ja leevendada majandusraskusi.

Peame käituma vastutustundlikult ja kaitsma iseend ja oma lähedasi. Eriti peame kaitsma eakaid, nõrgema tervise ja krooniliste haigustega inimesi, kellele viirus võib olla kõige ohtlikum.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes juhiseid täidavad ning riigile ja oma lähedastele abi pakuvad.

Valitsus töötab välja lahendusi, et kaugtöö ja asutuste ajutise sulgemise mõju majandusele oleks võimalikult väike.

Tagasi üles »

 

Mida see viirus meie organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid konkreetseid organeid, nt kopsu?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Tagasi üles »

 

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

  • Pese käsi. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Väldi kontakti (vähemalt 2meetrit) inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
  • Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud välismaal, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista enda perearstile või kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helista perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud välismaal, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Tagasi üles »

 

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Tagasi üles »

 

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda tervislikust seisundist.

Tagasi üles »

 

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Samuti on soovitav proovida veebis hindamiskeskkonda Koroonatest.ee, selle abil saavad inimesed lihtsatele küsimustele vastates suunise, kuidas neil oleks mõistlik mure korral edasi käituda.

Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (peamiselt köha, palavik) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada välismaal viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Tagasi üles »

 

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist edasi 14 päeva või kuni haigussümptomid avalduvad. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole SARS-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust.

Tagasi üles »

 

Kui kaua võtab tavaoludes aega viirusest paranemine?

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Olemasoleva teabe põhjal hinnatakse, et inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva alates sümptomite tekkest. Tervenemise üle otsustab perearst.

Tagasi üles »

 

Millal võib inimest lugeda viirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse? Kas paranenud inimene on veel mõnda aega nakkusohtlik või ei ole?

Olemasoleva teabe põhjal hinnatakse, et inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva alates sümptomite tekkest. Tervenemise üle otsustab perearst.

Tagasi üles »

 

Mille poolest erineb COVID-19 viirus gripist?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

Sümptomid 
USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid: Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused. Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane. COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel COVID-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine 
Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.

Haigestumus 
Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Ei ole teada, kas COVID-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu. COVID-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad COVID-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid COVID-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil.

Suremus 
COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis COVID-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest.

Ravi 
Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

Vältimine 
USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh COVID-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus 
Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Tagasi üles »

 

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

  • palavik (89,9%);
  • kuiv köha (67,7%);
  • väsimus (38,1%);
  • röga (33,4%);
  • hingamisraskused (18,6%);
  • kurguvalu (13,9%);
  • peavalu (13,6%);
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%);
  • krambid (11,4%);
  • iiveldus ja oksendamine (5,0%);
  • ninakinnisus (4,8%);
  • kõhulahtisus (3,7%);
  • veriköha (0,9%);
  • konjunktiivide ärritust (0.8%).

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Tagasi üles »

 

Kas maski kandmine kaitseb koroonaviirusesse nakatumise eest?

Tavainimesel ei ole mõtet koroonaviirusesse nakatumise ennetamiseks maski kanda. Sedasi ei jätku neid inimestele, kellel neid tõesti vaja on.

Parim kaitse viiruse eest on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Riskipiirkondades võib maski kandmisest abi olla, kuid see piirab eelkõige nakkuse levikut nakatunud inimestelt teistele.

Hingamisteid peavad kaitsma eelkõige need, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Kui puutud lähedalt kokku haigusnähtudega inimesega (nt ühe meetri kauguselt ja vähemalt 15 minuti jooksul), tuleks kasutada vastava kaitsetasemega (FFP3) respiraatorit.

Respiraatori asemel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask muutub niiskeks, siis selle kaitsevõime langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Tagasi üles »

 

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Haigusnähtudeta inimesel ei ole viiruse ennetamiseks mõtet kaitsemaski kanda, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse. Lisaks ei jätku siis maske inimestele, kellel neid tõesti vaja on.

Hingamisteid peavad kaitsma eelkõige need, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad, näiteks piiril, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku paljude inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud. Ka seal ei ole maski kandmine tegelikult põhjendatud, sest kokkupuude kestab väga lühikest aega.

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

 

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Meditsiiniline mask võib mõningasel määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendab nakatumise riski mitmeid kordi.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, kui mask kasvõi korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.

Maski eemaldades on oluline jälgida oma käte hügieeni, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist tuleb pesta käsi. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

 

Kui tavalisel inimesel maski kanda ei tasu, kuidas siis kaitsta ennast teiste eest, kes ümberringi võivad nakkust kanda?

Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades puhasta ka koju naastes telefon.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Kel kodus püsida võimalik ei ole, on soovitatav hoida kahemeetrist vahet teiste inimestega. Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

 

Miks isevalmistatud mask suure tõenäosusega ei peata viiruse levikut hingamisteedesse?

Meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. Meditsiiniliste maskide puhul tuleb aru saada, et tegu ei ole isikukaitsevahenditega, need tooted liigitatakse meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.

Tavalisel kootud riidel on väga suured vahed kiudude vahel ning see ei paku suure tõenäosusega viiruste eest kaitset. Nõuetele vastavatel maskidel on erinevad omadused, mis sõltuvad nii materjalist, materjalitihedusest ja paljust muust, mis tagavad selle, et piisknakkus ei leviks maskikandjale. Isevalmistatud maski puhul pole teada, kui suuri osakesi suudavad konkreetne materjal ja kihtide arv kinni pidada. Lisaks puuduvad andmed kandmise kestuse ja korraliku puhastamise kohta. Seega võivad isetehtud maskid muutuda kandjale ohtlikuks, sest maski on kogunenud teised pisikud.

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

 

Kui inimene kahtlustab nakatumist ja tal on vaja minna rahvarohkesse kohta, näiteks poodi, kas ta peaks kasutama käepärast vahendit, näiteks salli, suu ja nina katmiseks?

Isevalmistatud maski või riideeseme kasutamine võib aidata piirata kandja enda pisikute levimist, kuid on vähe tõenäoline, et see suudab takistada haigustekitaja jõudmist hingamisteedesse. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis võivad hingamisteedesse sattudes haigust raskendada.

Nakatumiskahtlusega inimesel on äärmiselt suur vastutus mitte nakatada teisi inimesi enda ümber. See tähendab kodus püsimist vähemalt 14 päeva pärast esimeste haigusnähtude tekkimist ning arstiga konsulteerimist.

Toidu ja ravimite muretsemiseks tuleks paluda abi perekonnaliikmetelt ja tuttavatelt või kasutada kojukandeteenuseid.

Tagasi üles »

 

Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole. Kas teine abikaasa võib siis tööle ikka minna või peab nüüd koju jääma?

Võimalusel peaks abikaasa jääma 14 päevaks koju.

Tagasi üles »

 

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse proovide tulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul kui vastus oli positiivne või igal juhul? Kas see info lisatakse inimese digiloole?

Positiivse proovi andnud inimestele kindlasti helistatakse. Negatiivsete proovide puhul leiab inimene analüüsi vastuse digiloost, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Tulenevalt suurest koormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega.

Tagasi üles »

 

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info täna puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle digilukku. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse personaalselt telefoni teel.

Tagasi üles »

 

Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut. Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta, peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.

Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid. Testimise vajalikkuse otsustab arst. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus.

Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi - nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks. Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist.

Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida kokkupuuteid teiste inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112.

Tagasi üles »

 

Missugused on sammud testimisele pääsemiseks?

  1. Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  2. Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  3. Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid
  4. Oota vastust, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
  5. Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Tagasi üles »

 

Kas COVID-19 testi negatiivne tulemus tühistab 14-päevase isolatsiooni nõude?

Ei tühista.

Tagasi üles »

 

Kui perearst on mulle kirjutanud saatekirja testimisele, siis mis saab edasi? Kas ma ootan, et keegi võtaks minuga ühendust, helistaks, kutsuks kuhugi proovi andma? Kas ma pean ise minema kuhugi laborisse proovi andma?

Kui perearst on teile andnud digitaalse saatekirja testimiseks, siis oodake, kuni teile helistatakse testimiskeskusest ning lepitakse kokku täpne testimise aeg ja koht. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku. Kui teil ei ole võimalik ise sissesõidu-proovivõtupunkti minna, näiteks teil ei ole autot, siis korraldatakse proovivõtmine kodus. Selleks lepitakse taas telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.

Kõige olulisemad sammud, kui olete haigestunud:

  • Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Veendu, et perearstil on sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik ühendust võtta.
  • Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid.
  • Kui sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoniteel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.
  • Pärast prooviandmist oota vastust, püsi kodus, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Tagasi üles »

 

Kes väljastab Soome tööandajale esitamiseks karantiinitõendi?

Meil ei ole kehtestatud karantiini ja selliseid tõendeid ei väljastata. Inimene saab võtta haigestumise korral haiguslehe või hoolduslehe, kui peab hooldama haigestunud lähedast.

Tagasi üles »

 

Millal võib uuesti ühiskonda integreeruda pärast haigusnähtude möödumist?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Tervenemise üle otsustab perearst.

Tagasi üles »

 

Milliste põhimõtete alusel ja millistele valdkondadele jagab riik isikukaitsevarustust?

Kõige tähtsam on kaitsta tervishoiutöötajaid. Oleme teinud kindlaks isikukaitsevahendite varud ja vajaduse nii tervishoiusektoris kui mujal. Mitu hanke- ja tarnelepingut on juba sõlmitud või ettevalmistamisel.

Terviseamet leiab, et terved inimesed ei peaks nakkuse ennetamiseks isikukaitsevahendeid kasutama. Neid tuleks hoida eeskätt meditsiinitöötajatele ja juba nakatunud inimestele, et kaitsta terveid inimesi.

Tagasi üles »

 

Viiruseleviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknad ei ole avatavad?

Juhul kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindasid puhastada. Koroonaviirus ei levi ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse leviku eelduseks on lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Kui COVID-19-sse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need viiruspiisakesed on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad need kanduda maksimaalselt 2 meetri kaugusele. Nende raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et viiruspiisakesed pindadelt õhuvoolu tõttu edasi kanduksid.

Viiruspiisakeste pindadel säilivus sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril ehk 22–25 kraadi ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Efektiivne meede pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on erinevad biotsiidid ehk mikroorganismide vastased lahused. Üks levinuimad on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad COVID-19 saastusest.

Tagasi üles »

 

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Töötajatel tuleb järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

  • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Tagasi üles »

 

Kas välismaalt võib postipakke tellida või saan niimoodi nakkuse?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Tagasi üles »

 

Kui kauaks haridusasutused suletakse?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. Õppetöö korraldati ümber distantsõppena. Distantsõpe jätkub vähemalt 12. aprillini, suure tõenäosusega aprilli lõpuni. Distantsõppe perioodi pikendamise vajadus otsustatakse iga kahe nädala järel, lähtudes olukorra arengutest.

Tagasi üles »

 

Millised haridusasutused on suletud? Kas haridushooned võivad lahti olla?

Õppetegevuseks on suletud kõigi haridusasutuste, sealhulgas üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. Erivajadustega õppurite ja kinniste haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi ning otsused õppekorralduse osas tehakse kooli, koolipidaja ja lastevanemate koostöös.

Tagasi üles »

 

Mida tähendab distantsõpe?

Distantsõpet käsitleme kui paindlikku õppetöö korraldust, kus õppetöö toimub väljaspool kooliruume õpetaja poolt juhendatud elektroonilises keskkonnas või selle vahendusel või muul õppeasutuse ettenähtud viisil (iseseisvad ülesanded, trükised vm).

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Kuivõrd ootamatu õppetöö korralduse muutus võib tekitada segadust kõigil osapooltel, on oluline anda selgelt ja üheselt mõistetavat infot ning koolipoolne kontakt, kust saab lapsevanem vajadusel lisainfot leida.

  • Ühtselt kokkulepitud infokanal, kus on õpiülesanded leitavad (+ info vanematele).
  • Suhtlus õpetajaga/kooliga - koos õpiülesandega esitatakse info, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt küsida abi, selgitusi.
  • Õpiülesande sooritamise ajaline arvestus, et vältida õpilase nii ala- kui ka ülekoormust.
  • Õpiülesande tagasisidestamine – mis vormis, kuidas (millises kokkulepitud ja ligipääsetavas keskkonnas) ja millal toimub ülesande esitamine, tagasisidestamine / hindamine.
  • Õppetöö planeerimisel peavad koolid arvestama olukorraga, et kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele ning koolisiseselt on vajalik kokku leppida millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.

Tagasi üles »

 

Kas tulevad juhendid distantsõppe korraldamiseks nii haridusasutustele kui lapsevanematele?

Koolidele on edastatud esmased juhendid distantsõppe korraldamiseks. Kool peab saatma õpilastele ja lastevanematele selged juhised, kuidas täpsemalt distantsõpe konkreetse õppeasutuse puhul korraldatakse, samuti kontaktid, kust lapsevanem saab lisainfot. Distantsõppe puhul saab lapsevanem toetada oma last samaväärselt sellele, mida teeb tavapärase koduse töö puhul. Õpetaja pädevuses on anda õpiülesanded ja suuniseid nende täitmiseks.

Tagasi üles »

 

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö? Kas eralasteaed võib ajutiselt uksed sulgeda?

Lasteaia ja muu lastehoiukoha lahtioleku ja töökorralduse üle otsustab selle pidaja. Munitsipaallastehoiu koha puhul on selleks kohalik omavalitsus. Otsust tehes tuleb lähtuda konkreetse piirkonna olukorrast. Eesmärgiks on tagada nii kaua kui võimalik normaalne elurütm. Siiski soovitame kõigil lapsevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta lapsed koju. Haigeid, haigustunnustega ja hiljuti välismaalt tulnud lapsi ei tohi lasteaeda viia.

Tagasi üles »

 

Miks lasteaedu ei suleta, kui koolid on suletud?

Lasteaedade täielik sulgemine halvaks elutähtsad teenused, mille pakkumisega on seotud paljud lapsevanemad. Lasteaialapsi ei saa üksi koju jätta.

Kui see on aga vähegi võimalik, kutsume lapsevanemaid üles jääma lapsega koju. Kindlasti tuleb jälgida pereliikmete tervist ning mitte saata lasteaeda haigeid, haigustunnustega või hiljuti välismaal käinud lapsi. Lasteaial on õigus selline laps koju saata.

Munitsipaallasteaia ja -hoiu lahtioleku ning töökorralduse üle otsustab kohalik omavalitsus, eraasutuse puhul selle pidaja.

Tagasi üles »

 

Kas lasteaia töötaja peaks kandma kaitsevahendeid?

Vältimaks nakkuse edasikandumist, tuleb lasteaedade ja -hoidude töö korraldamisel arvestada lisaks üldiste hügieenireeglite põhjalikule järgimisele ka mitmete piirangutega. Sealjuures tuleb silmas pidada, et haigusnähtudega inimesi hoonesse ei lubata ning piiratakse võimalikult palju hoonesse sisenevate inimeste hulka. Samuti ei toimu kontakte rühmade vahel. Kui lasteaias peetakse isikukaitsevahendite kasutamist vajalikuks, on lasteaia juhil võimalik see korraldada.

Tagasi üles »

 

Kas treener võib lastega õues trenni teha?

Ühistreeninguid ei või läbi viia ei siseruumides ega ka õues. Õpilastel on võimalik iseseisvalt treenida, kui treener neid kaugõppe kaudu juhendada saab.

Tagasi üles »

 

Kas tohib jätkata töökohapõhises õppes või olla praktikal?

Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi, kuid üldisteks põhimõteteks on:

  • Vältida olukordi või kogunemisi, mis pole tingimata vajalikud ning kus võib toimuda viiruse ülekandumine. Seega on soovitatav mitte korraldada õppetööd ka väikestes õppegruppides.
  • Õpilaste praktika või töökohapõhine õpe võib jätkuda või alata, kui kõik osapooled (õpilane, alaealise puhul vanem, tööandja) sellega nõus on.
  • Ühiselamutes elavad õpilased on soovitatav saata koju. Kui tegemist on erivajadusega õpilase või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis võib kool lubada neil jääda ühiselamusse.

Tagasi üles »

 

Kuidas liigelda? Kas ühistranspordis on ohutu sõita?

Kui võimalik, väldi ühissõidukitega liikumist ja püsi kodus. Vältimatuteks käikudeks vali liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige parem on liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Tagasi üles »

 

Kuidas peaksin ühistranspordis käituma?

Ühissõidukis hoia nii enda kui ka teiste tervist. Viirust võid levitada ka siis, kui oled enda teada terve.

  • Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
  • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
  • Ära puuduta enda nägu.
  • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
  • Kui võimalik, hoidu teistest sõitjatest eemale.

Tagasi üles »

 

Kas peaksin võtma takso?

Jah, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.

Tagasi üles »

 

Kuidas saan arstile minna?

Enne arstile minekut kaalu, kas saaksid visiidi edasi lükata. Täpsemat nõu küsi telefoni teel perearstilt. Kui vajad erakorralist arstiabi, kutsu endale kiirabi.

Kui võimalik, vali arsti juurde minekuks liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega.

Kui oled vanemas eas inimene, kuulud koroonaviiruse riskirühma. Retseptiravimid palu apteegist tuua pereliikmel, ta vajab selleks Sinu isikukoodi. Leppige kokku, et pereliige desinfitseerib ravimi pakendi või kilekoti, millega ta asjad Sulle toob. Ravimi võib ta jätta Sulle näiteks ukse taha või postkasti, et minimeerida nakatumisohtu.

Tagasi üles »

 

Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.

Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast.

Tagasi üles »

 

Mida peab minu tööandja eriolukorra ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

Esmatähtis on töökohal kasutada desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

  • inimestel hoida soovitatavat kaugust vähemalt 2 meetrit,
  • pidevalt ruume tuulutada,
  • korrapäraselt ruume puhastada.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

  • on haiged,
  • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
  • kuuluvad riskirühma.

NB! Välismaalt saabunud kolleeg peab jääma kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgima.

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.

Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet ka

  • avalikus kohas, need on näiteks õues asuvad mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid ning tervise- ja matkarajad;
  • siseruumis (välja arvatud kodus).

Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See nõue ei kehti koos olevatele pereliikmetele ja avalike ülesannete täitjatele.

Tagasi üles »

 

Kas pean peale välislähetusest naasmist töötama kodus?

Töötajad, kes naasevad lähetuselt või puhkusereisilt välismaalt, peavad kaks nädalat kodus püsima. Seega kui töötajal on võimalik teha kaugtööd, siis tuleks ohupiirkonnast naasmisel töötada kodust.

Tagasi üles »

 

Kas ilusalongid ja massaažisalongid tuleb sulgeda? Kui seal töötan, siis kas pean tööl edasi käima?

Seni sellist otsust ei ole, et ilusalongid ja massaažisalongid tuleks sulgeda. Iga vastav teenuseosutaja hindab oma riske ja otsustab oma töö võimalikkuse. Soovitame suhelda oma tööandjaga ja haigena ärge kindlasti tööle minge.

Iluteenuste töö iseloomust tulenevalt ei ole teenuse osutamisel võimalik vältida vahetut kokkupuudet kliendiga. Seetõttu võiksid iluteenuse pakkujad lähtuda oma töös lisaks tavapärastele hügieenireeglitele järgmistest soovitustest:

  • Iluteenindaja peab jälgima oma tervist ning haigussümptomite ilmnemisel peab ta püsima kodus ning loobuma teenuste osutamisest. Kui selgub, et klient on haigestunud, siis tuleks loobuda teenuse osutamisest.
  • Tööprotsessi kujundamisel tuleb jälgida, et ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe inimesi.
  • Kliendid peaksid tulema teenuspakkuja juurde täpselt kokku lepitud ajaks, et vähendada ootealal olevate inimeste arvu ning liigset omavahelist kokkupuudet.
  • Iga kliendi jaoks tuleb varuda rohkem aega, et pärast teenuse osutamist desinfitseerida hoolikalt kliendiga kokkupuutes olnud tööpinnad ning tuulutada korralikult ruumid, kus teenust osutati.
  • Salongi tulles ja sealt väljudes peaks klient pesema käed sooja voolava vee ja seebiga. Võimalusel tuleks käed desinfitseerida.
  • Teenuse osutamisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid (kaitsemask, kindad, vajadusel kittel).
  • Iluteenindaja peaks teenuse osutamisel hoiduma oma näopiirkonna puudutamisest.
  • Soovitame salongidel eelistada maksevõimalustest kaardimakseid. Vältida tuleks kassatšekkide ja sularaha üleandmisel füüsilist kontakti.
  • Teenusepakkujal on keelatud korraldada töötubasid, toodete tutvustusi ning muid üritusi. Väljapanekutele soovitatakse toodete testreid mitte lisada.

Tagasi üles »

 

Kui kauaks piirangud kehtima jäävad?

Piirangud kehtivad praeguse teadmise juures 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. Otsused tehakse olukorra dünaamikat hinnates ning valitsus hoiab koos ministeeriumide ja ametitega sellest avalikkust ja asutusi kursis.

Tagasi üles »

 

Kuidas on eriolukorras korraldatud hambaravi?

Praeguses eriolukorras on paljud hambaarstid peatanud plaanilise ravi. Ägeda hambahaiguse korral saab inimene vältimatut ravi. Esmalt tuleks konsulteerida oma hambaarstiga, kes saab inimest nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid.

Ägeda hambahaiguse korral tuleks pöörduda vältimatu hambaravi saamiseks kindlate kliinikute poole, kelle kontaktid leiab haigekassa kodulehelt. Isikukaitsevahendite kättesaadavusest tulenevalt võib teenuseosutajate nimekiri muutuda. Ohutuse tagamiseks tuleb end eelnevalt registreerida.

Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide poole, sest haigekassa hüvitab nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanule osutatud teenuste eest ainult oma lepingupartneritele.

Tagasi üles »

 

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Tagasi üles »

 

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

Praeguste teadmiste kohasel ei ole rasedate naiste risk koroonaviirusesse nakatuda suurem kui teistel ning haigestumisel ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad samad juhised, kui teistelegi nii nakatumise vältimiseks ja ka haigestumise korral.

Tagasi üles »

 

Kas koroonaviirus levib ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige rohkem nakkust saadakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad maanduvad teise inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silmadele. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu. Nakkuse võib saada näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) andmete kohaselt ei ole praegu piisavalt usaldusväärseid tõendeid, et viirus võib levida ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumise toimumiseks oluline ka sisse hingatav viirusosakeste hulk. Et saada vajalik kogus, peab olema ikkagi haigega lähikontaktis või viibima haigega koos väikeses suletud ruumis. Ent kogus, mis võiks kanduda ventilatsiooni süsteemide kaudu naabritelt teise isikuni, ei ole tavaolukorras piisav nakatumiseks.

Samas on alati oluline tagada piisav ruumide õhuvahetus, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui tervete inimeste ruumides. Selleks soovitame:

  • Tuulutada regulaarselt oma eluruume
  • Tagada avalikes ruumides ööpäevaringselt hea õhuvahetus, mis ei laseks viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid nende hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Lähtuvalt eelmisel nädalal ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringust on kolme tunni möödudes SARS-CoV-2 viirusosakestest alles kuuendik.

 Tagasi üles »