Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

You are here

Nakkushaiguse nimetus: 

A-viirushepatiit

Sissejuhatus: 

A-viirushepatiit („määrdunud käte haigus“) on nakkushaigus, mida põhjustab A-hepatiidi viirus Hepatovirus A (HAV). A-hepatiidi viirus on väga nakkav, paljuneb maksarakkudes ja võib kahjustada maksafunktsiooni. Viirus on vastupidav madalale pH-le, kuumusele  ja külmumisele ning võib püsida pikaajaliselt väliskeskkonnas. Viirus inaktiveerub 10 minuti jooksul temperatuuril >81°C.

Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel viirusega saastunud toidu, vee, esemete ja käte kaudu või lähikontaktis haige inimesega.  

Haigustekitaja: 

A-hepatiidi korral kestab inkubatsiooni periood 15-50 päeva (tavaliselt 28-30 päeva). Inimene on nakkusohtlik 14 päeva enne ja 7-14 päeva pärast sümptomite teket.

Haigus kulgeb sageli sümptomiteta. Täiskasvanutel esinevad sümptomid sagedamini kui lastel. Erinevalt teistest viirushepatiitidest ei põhjusta A-viirushepatiit kroonilist kulgu.

Inkubatsiooni perioodis on haige asümptomaatiline, kuigi organismis toimub aktiivne viiruse paljunemine. Periood on seda lühem, mida rohkem viirusi algselt organismi sattus.
Kõige sagedasemad sümptomid on palavik, ebamugavused kõhus, lihasvalud, isutus, iiveldus, oksendamine ja naha-, limakestade ning silmavalgete kollasus. Haigestunul võib olla tume, kollakas-pruun uriin ja tavalisest heledamad väljaheited.

Tavaliselt paranevad inimesed ilma tüsistusteta. A-viirushepatiit võib taas ägeneda 3-20% juhtudest. Haiguse taas ägenemine võib toimuda 4-15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.

Läbipõdemise järgselt kujuneb eluaegne immuunsus.

A-viirushepatiit diagnoositakse kliinilise pildi, epidemioloogiliste andmete (viibimine alal, kus on suurem HAV-i levik) ja laboratoorsete uuringute (seroloogiline uuring, PCR) tulemuste alusel.

Ennetamine: 

Puhta vee ja toidu tarbimine (eriti oluline on pöörata sellele tähelepanu reisil olles) ning hea käte hügieeni järgimine on kõige efektiivsemad moodused nakatumise vältimiseks.

A-viirushepatiidi vaktsiin on kõrgelt efektiivne nakatumise ja sümptomaatilise haiguse ennetamisel. Vaktsineerimine on soovitatud kõigile varem vaktsineerimata ja läbi põdemata üle 1-aastastele isikutele, kuid eriti alljärgnevatele riskirühmadele:

  • lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised maksahaigused (biliaaratreesia, krooniline hepatiit, tsirroos) ja HIV;
  • siirdatud elundite või kudedega patsiendid;
  • vere hüübimishäiretega inimesed;
  • süstivad narkomaanid;
  • kodutud inimesed;
  • meestega seksivad mehed;
  • ohupiirkondadesse reisijad;
  • tööalaselt ohustatud inimesed (nt vee- ja kanalisatsiooniga tegelevates asutustes, toitlustusasutustes ja lasteasutustes töötavad isikud jt vastavalt riskihindamisele);
  • A-viirushepatiidi haige lähikontaktsed (pereliikmed, hooldajad, lasteasutuste rühma- ja klassikaaslased jt isikud vastavalt riskihindamisele).

A-viirushepatiidi vastane vaktsineerimiskuur koosneb kahest vaktsiinidoosist intervalliga 6 kuud kuni 5 aastat. Revaktsineerimine ei ole näidustatud.

Haige inimese lähikontaktsetele on oluline manustada 1. doos 14 päeva (ideaalis 8 päeva) jooksul pärast kontakti.