Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

You are here

Nakkushaiguse nimetus: 

Sapoviirus

Sissejuhatus: 

Sapoviirus-nakkus on koos noroviirus-nakkusega üks sagedamini esinevaid viirusgastroenteriite.

Haigustekitaja: 

Sapoviirus-nakkuse tekitajaks on sapoviirused (sugukond Sapovirus), mis kuuluvad koos noroviirustega inimese enteraalsete RNA kalitsiviiruste hulka. Sapoviirustel on viis genotüüpi (GI-GV).

Nakkusallikas: 

Nakkuseallikaks on nakatunud inimene, eeskätt ühe kuni nelja aasta vanused lapsed, kes eritavad viirusi roojaga. 20% nakatunud lastest on asümptomaatilised viiruse eritajad. Nakkuseallikaks võivad olla ka haigestunud täiskasvanud inimesed.

Levimine: 

Sapoviirused levivad haigelt inimeselt tervele fekaal-oraalsel teel ning viirustega saastunud käte, toidu ja joogivee kaudu. Sapoviiruste levikul puudub iseloomulik sesoonsus. Sapoviirus-nakkus levib nii üksikjuhtudena (sporaadilises vormis) kui puhangutena. Puhangud esinevad lastekollektiivides, hoolekandeasutustes ja haiglates. Vanemad lapsed ja täiskasvanud võivad omada kuni 90% sagedusega sapoviiruste antikehi, mis viitab nende viiruste ulatuslikule levikule elanike seas.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkuseks on üks kuni kolm päeva. Selles perioodis paljunevad sapoviirused peensoole limaskesta rakkudes.

Haigusnähud: 

Sapoviirus-nakkuse haigusenähtudeks on äge kõhulahtisus (gastroenteriit), kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Tavaliselt kaasnevad palavik ja väikelastel gripitaolised haigusnähud. Haigusenähud püsivad keskmiselt 48 tundi (kõikumisega ühest kuni nelja päevani).
Sapo- ja noroviirus-nakkused on haigusnähtude ja leviku poolest sarnased. Seetõttu on neid võimalik eristada ainult laboriuuringute tulemuste põhjal.