Terviseamet

Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ehk sisuliselt Euroopa liikmesriikide vahelise reguleeritud kutsealade vaba liikumise  aluseks Euroopa Liidus  on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ. Nimetatud direktiiv kehtestab kõikidele reguleeritud kutsetele ja erialadele  koolituse miinimumnõuded ning nõutava töökogemuse. Samuti loetleb direktiiv EL liikmesriikide õppeasutused, kelle omistatud kutset ja eriala liikmesriigid tunnustavad.  Direktiiv laieneb ka Euroopa Majanduspiirkonna riikidele, aga samuti Šveitsile. Direktiiv realiseerib ühte Euroopa Liidu põhiõigust – isikute vaba liikumist.

Tervishoiu valdkonnas on reguleeritud kutseteks arstikutse ja eriarstlikud erialad, hambaarsti kutse ja erihambaarsti erialad, ämmaemanda ja õe kutse. Terminoloogiliselt nimetatakse arstikutse kandjat direktiivis üldarstiks ja õekutse kandjat üldõeks. Farmaatsia valdkonnas reguleeritakse direktiiviga proviisori kutset. 

Direktiivi  põhiprintsiip on  Euroopa Liidu liikmesriigis,  Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis ja teatud juhtudel ka nn kolmandates riikides omandatud kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine, et võimaldada reguleeritud kutse või eriala kandjale ligipääs Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi tööturule. Samas tagavad direktiivi harmoneeritud nõuded kutsekvalifikatsioonidele ka patsiendi kaitse.

Reguleeritud kutsete kandjate vaba liikumise õiguse realiseerimiseks on igas liimesriigis nimetatud kutsealade lõikes pädevad asutused, kes peavad tagama nii direktiivi alusel riiki sisenevate reguleeritud kutsealade kandjate kui ka teise riiki tööle siirduda soovijate seaduslikud õigused. Samuti on pädevate asutuste kohuseks hinnata igal konkreetsel juhul, kas isikul, kes soovib riigi tööturule siseneda või teise riigi tööturule siirduda, on ikkagi olemas direktiivis nimetatud õigused. Lihtsustatult, kas ta täidab vabaks liikumiseks vajalikke nõudeid. Eestis on tervishoiu ja farmaatsia reguleeritud kutsealade pädevaks asutuseks Terviseamet.

Selleks, et siirduda teise riigi tööturule, peab tervishoiutöötaja või proviisor taotlema Terviseametilt tõendit tema koolituse ja töökogemuse vastavuse kohta direktiivis sätestatule. Aga samuti hinnangut oma reputatsioonile.

Terviseamet peab väljastatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendite üle arvestust.

Lisatud tabelis on tõendid Euroopa Liiduga liitumisest alates (2004) kutsete ja erialade lõikes. Väljastatud tõendite hulk ja tegelikult teise riiki tööle siirdunud tervishoiutöötajate arv ei ole võrdne. Reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55-60% tõendi võtnud tervishoiutöötajatest. Tabel sisaldab ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid. Näiteks arst võtab tõendi üldarstina. Residentuuri lõpetades vajab sama arst tõendit eriarstina, et saada välisriigis eriarsti tunnustuse. Samuti vajatakse korduvat tõendit  kui liigutakse hiljem ühest välisriigist teise. Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud 4-5 tõendit, aga töökoht on sellele vaatamata Eestis. Mõningatel erialadel osutatakse nn e-teenust (näiteks radioloogia). Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis – ennekõike on see Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul nii. Vaatamata eelöeldule  annab tabel orienteeruva ülevaate tervishoiutöötajate liikumisest.