Korduvad küsimused

Mida peab tegema, et omandatud õendusabi eriala kajastuks ka tervishoiutöötajate registris?

Selleks, et  omandatud õendusabi eriala hakkaks kajastuma ka tervishoiutöötajate registris, toimige järgnevalt:

  • Esitage terviseametile täidetud ja allkirjastatud taotlus. Taotluse vormi leiate siit.
  • Tasuge riigilõiv. Eestis omandatud hariduse korral on riigilõiv 13€. Info riigilõivu tasumise võimaluse kohta leiate siit.
  • Esitage koopia oma isikut tõendavast dokumendist.
  • Esitage koopia oma eriala tõendavast diplomist ja selle lisast.

Võite dokumendid skaneerida ja allkirjastada taotluse digitaalselt ning edastada need e-posti teel aadressile: liina.saar|ä|terviseamet.ee.

Koopiad dokumentidest võite saata ka tavapostiga aadressile: Terviseamet, Tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite osakond, Paldiski mnt 81 Tallinn, 10617

Või tooge dokumendid ise kohale, asume aadressil Paldiski mnt 81, Tallinn. Koopiaid originaaldokumentidest saab teha ka Terviseametis.

Terviseamet registreerib teile eriala. Õendusabi erialad on:

  1. intensiivõendus;
  2. kliiniline õendus;
  3. terviseõendus;
  4. vaimse tervise õendus.

Intensiivõenduse eriala all on järgmised õendusabi alaerialad:

  1. anesteesia-intensiivraviõendus;
  2. erakorralise meditsiini õendus.

Kliinilise õenduse eriala all on järgmised õendusabi alaerialad:

  1. diabeediõendus;
  2. lasteõendus;
  3. nakkustõrjeõendus;
  4. onkoloogiaõendus;
  5. operatsiooniõendus;
  6. pulmonoloogiaõendus;
  7. radioloogiaõendus;
  8. taastusraviõendus.

Terviseõenduse eriala all on järgmised õendusabi alaerialad:

  1. kooliõendus;
  2. pereõendus;
  3. töötervishoiuõendus.

Vaimse tervise õenduse alaeriala on psühhiaatriaõendus.

Vaata ka sotsiaalministri 11.06.2001 määrust nr 58:  Õendusabi erialade loetelu.

Millal ja mille alusel kuvatakse tervishoiutöötajat registris?

Tervishoiutöötajate registris kuvatakse ainult need isikud, kes töötavad ja teevad seda tegevusloaga tervishoiuasutuses või apteegis.  

Kui te ei näe oma nime registris, aga siiski töötate, siis pöörduge oma tööandja poole ja paluge tal kindlasti teie töötamine registris registreerida. Kui te aga ei tööta ja uude töökohta või õppima minemiseks vajate registris olemise tõendamist, siis selleks on Terviseameti poolt väljastatud registreerimistõend. Kui te seda ei ole veel võtnud, saate tõendi kätte Terviseametist. Tõendi võib välja võtta lihtkirjalise volituse alusel ka keegi teine. Kui olete oma registreerimistõendi kaotanud, siis kirjutage liina.saar|ä|terviseamet.ee.

Alus andmete kuvamiseks:
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 501  lg 7;
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lg 1 ja 2;
Vabariigi Valitsuse  09.10.2008  määruse nr 149 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ § 7 lg 3 p 7  ja § 14 lg 7;

Kas töötervishoiuarsti poolt väljastatav tervisekontrolli otsus on tööandjale kohustuslik?

Töötervishoiuarst väljastab töötaja tervisekontrolli läbimise järel tööandjale otsuse töötaja tööle sobimise või mittesobimise kohta ning töötajale kehtestatud töötamise piirangute kohta (nt ei sobi töötama mürarikkas keskkonnas või tegema teatud liigutusi). See otsus on tööandjale kohustuslik.

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist ning nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse kohaselt tervise tõttu vastunäidustatud ning üleviimine on võimalik.

Seega on nii tööandja kui töötaja kohustatud täitma arsti otsust seoses töötaja teisele tööle üleviimisega ja/või töötingimuste parandamise või muutmisega.

Töötervishoiuarstil on õigus esitada tervisekontrolli otsusest lähtuvalt ettepanekuid töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks (nt vesivõimlemine kaks korda nädalas), eesmärgiga säilitada töötaja töövõime ja ennetada tööga seotud tervisehäireid. Nimetatud ettepanekud ei ole aga tööandjale kohustuslikud.

Ettepanekute täitmise osas tuleks olla kursis töötervishoiu kulutuste maksustamise teemaga – sellekohase informatsiooni leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Kas muu arsti kui töötervishoiuarsti poolt tööandjale töötaja töökeskkonna või vastunäidustatud tööülesannete kohta tehtud ettekirjutused on tööandjale kohustuslikud?

TTOS § 13 lõike 1 punktis 10 ning § 14 lõike 5 punktides 5 ja 51 on jäetud võimalus otsuse tegemiseks igale arstile. Viidatud sätetest ei tulene, et vastavasisulised arsti otsused ei ole tööandjale täitmiseks kohustuslikud.

Vastavalt Sotsiaalministeeriumi seadusetõlgendusele peab tööandja, kes saab arstilt otsuse soovitustega töötaja töö ümberkorraldamiseks, sellega arvestama. Siiski ei tohi siin jätta tähelepanuta, et tööandjale ei ole kohustuslik mitte igasugune ettekirjutus, vaid üksnes selline, kus tehakse ettekirjutus viia töötaja ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendada ajutiselt tema töötingimusi. Kui sellist selget ettekirjutust tõendist ei nähtu, ei ole tööandjal võimalik oma kohustust täita.

Juhul kui tööandja tahab täpsemaid soovitusi või arsti otsust, kas töötaja sobib senist tööd jätkama või mitte, peab ta järgima TTOS-is sätestatud kohustusi ning saatma töötaja oma kulul töötervishoiuarsti juurde vastavalt TTOS § 13 punktile 7.

Kas tööandja peab töötajale hüvitama prillide hankimisega seotud kulutused, kui tervisekontrolli tulemusel selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud seoses tööülesannete täitmisega?

Antud aspekti reguleerib Eesti seadusandluses Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1” § 3 lõige 6, mis ütleb „Kui lõike 5 punktis 1 nimetatud kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja § 3 lõike 2 täitmiseks hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.”
Seega tööandja poolse kompensatsiooni suurus on taolistel juhtudel tööandja ja töötaja omavahelise kokkuleppe tulemus. Oleks positiivne, kui antud küsimuses valitseks konkreetne ettevõttesisene kord (määratletud ettevõtte sisekorraeeskirjadega) – kas hüvitatakse kõik prillide hankimisega seotud kulud, teatud % prillide hankimisega seotud kuludest või kulud teatud piirsummani kõigil taolistel juhtudel vms.
Ühest kindlat summat või muud kompensatsioonimehhanismi nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamisel tekkinud kulutuste kompenseerimiseks õigusaktidega hetkel sätestatud ei ole.

Olen registreeritud tervishoiutöötajate/proviisorite ja farmatseutide registris. Minu nimi on muutunud. Mida ma pean tegema, et muuta nimi registris?

Palun saatke tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite osakonna töötajale (liina.saar|ä|terviseamet.ee)  e-kirja teel taotlus:

Taotlus nime muutmiseks

Palun muuta tervishoiutöötajate registris minu nimi ...(eelmine nimi ja tervishoiutöötajate registri kood).

Avalduse esitaja nimi
Allkiri, kuupäev

Palun lisage taotluse juurde ka koopia oma uuest isikut tõendavast dokumendist.

Kui ma end tervishoiutöötajate/proviisorite ja farmatseutide registrist ei leia, kas see tähendab, et minu registreering on peatatud?

Nii tervishoiutöötajate registri kui proviisorite ja farmatseutide registri välisvaates kuvatakse ainult tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja(te) juures või apteegis töötavate spetsialistide nimed, kutsed/erialad, koodid ja töökohad. Kui te ei tööta hetkel  tervishoiuteenuse osutaja juures  registris registreeritud erialal, siis te ei ole registri välisvaates leitav, kuid registris olete endiselt.

Tööandjale tõendab teie registreerimist registreerimisel väljastatud registreerimistõend.

Kui te asute uuesti erialasele tööle tervishoiuteenuse osutaja juurde, siis teavitab teie tööandja sellest Terviseametit ning te muutute taas registri välisveebis nähtavaks.

Kui te soovite kinnitust, et olete endiselt registris või olete kaotanud/pole kätte saanud registreerimistõendit, siis kirjutage palun liina.saar|ä|terviseamet.ee.

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 9 mai 2017 11:36