Ümberkorraldused kiirabis 2014

Kuidas näeb kiirabi välja täna?

Täna on Eestis 54 kiirabipiirkonda. Neid teenindab 90 brigaadi. Kiirabibrigaadides töötab 1390 spetsialisti. Nendest on 149 arsti (reanimobiili- ja arstibrigaadid), 783 õde ja 458 kiirabitehnikut. Arstidest töötab täistööajaga 50, õdedest 513 ja kiirabitehnikutest 355 inimest.

 

 

Miks on vaja kiirabis ümberkorraldusi?

Kiirabiteenuse osutamine riigis on korraldatud pikaajaliste halduslepingute alusel. Praegune lepinguperiood saab läbi ning seepärast kuulutas Terviseamet välja uue avaliku lepingupartnerite valiku kiirabi osutamiseks järgmiseks 3-5 aastaseks lepinguperioodiks.

Viimati sõlmiti lepingud 2007 aastal. Vahepeal on toimunud muudatused nii õigusaktides, kiirabisüsteemis kui tervishoius laiemalt. Muutused on toimunud ka rahvastiku paiknemises – inimesed on kolinud suurematesse keskustesse.

Oluline on ühtlustada kiirabiteenust kogu Eestis, et kõikjal saaks kiirelt vajalikku abi ja kiirabi oleks suuteline tulemuslikult tegutsema nii päästesündmustel kui ka hädaolukorras.

Mis kiirabis muutub?

Kavas on korrastada kiirabi teeninduspiirkondade logistilist jaotust, et kindlustada teenuse hea ja võimalikult ühtlane kättesaadavus lähtuvalt rahvastiku paiknemisest.

Kiirabipiirkondi jääb Eestisse 10

Kiirabibaase tuleb kokku 60. Kiirabibrigaadide arv kasvab lõppkokkuvõttes 117-ni. 2014 aastal lisandub 12 uut kiirabibrigaadi: Valgas, Türil, Häädemeestel, Tapal, Tallinnas, Sauel, Jüris. Alaliseks muudetakse suvine brigaad Iisakul. Kiirabibaaside asukohti muudetakse nihutades need haigla juurest abivajajale lähemale Võrus, Viljandis, Paides ja Haapsalus. Tartus luuakse teine baas Annelinna.

 

Miks oli vaja piirkondi muuta?

Täna on kiirabis teeninduspiirkonnad väikesed, igas maakonnas keskmiselt kolm piirkonda. Iga brigaad teenindas algselt kutseid omas teeninduspiirkonnas. Selle tulemusena tekkisid suured erinevused kiirabi kohalejõudmise aegades isegi ühe maakonna siseselt.
Kuigi praegu on kiirabibrigaad kohustatud kiirele, elu ohustavale väljakutsele sõitma koheselt, sõltumata teeninduspiirkonnast (nn lähima vaba brigaadi printsiip), siis jätkuvalt on aeglasemad kutsed seotud teeninduspiirkondadega. Seetõttu tuleb mõnikord  oodata kiirabi ka kaks tundi, sest teeninduspiirkonna kiirabi on hõivatud varasema kutsega. Kiirabi teeninduspiirkondade suurendamine võrdsustab  kiirabi kättesaadavust, kuna suuremas piirkonnas on vabade brigaadide valik suurem.

Kiirabi vähesed allesjäänud arstibrigaadid on praegu läbisegi õebrigaadidega. Arstibrigaadid on veel vaid 12 piirkonnas. Sellise töökorralduse puhul teevad arstibrigaadid õebrigaadide tööd. Tulevikus peaksid aga arstibrigaadid paiknema ühtlaselt kõikjal riigis ja tegema arsti kvalifikatsioonile vastavat tööd. Õebrigaadidega tagatakse kiire esmane abistamine, arst saab vajadusel liituda ka hiljem. Uued teeninduspiirkonnad on ka arstiteenuse aladeks.

Kas teenuseosutajate konsolideerumine on möödapääsmatu?

Kiirabis on rida väga spetsiifilisi põhjuseid, miks edaspidi peaksid kiirabiettevõtted olema suuremad kui enamus tänaseid. Lisaks teenuste ja teeninduspiirkondade ümberkorraldamisele on veel üks äärmiselt oluline põhjus. Kiirabi eelmise pika lepinguperioodi ajal muutus Eesti siseturvalisuse kontseptsioon. Lihtsas öelduna tähendab see vastutuse jagamist – riik peab korraldama hädaolukordadeks valmisoleku, kõik oluliste teenuste osutajad aga tagama teenuste jätkusuutliku osutamise ja võimekuse reageerida erinevate ohtude korral. Kiirabiteenust nimetatakse juba mitmendat aastat elutähtsaks teenuseks. Sellisele teenusele on kehtestatud erinõuded, mis tuleb täita. Kiirabiteenuse osutajalt nõutakse näiteks suutlikkust tagada ööpäevaringne operatiivjuhtimine ja võimekust täiendavate brigaadide töölerakendamiseks lühikese aja jooksul. Aga ka näiteks sündmuste kohapealse juhtimise võimekust olukorras, kus samaaegselt tegutsevad pääste, politsei ja kiirabi. Seni nõuti kiirabiteenuse osutajatelt reservvõimekusena vaid varuauto olemasolu. 

Kas kiirabi kaob mõnelt poolt üldse ära?

Ei, kindlasti mitte. Kiirabibrigaade tuleb juurde.

Kelle omad on kiirabibrigaadid, ehk kes teenust osutab?

Kiirabiteenus nagu ka muu tervishoiuteenus on Eestis korraldatud selliselt, et riik tellib teenuse eraõiguslikelt teenuseosutajatelt. Praegustest 24-st lepingupartnerist 23 on eraõiguslikud isikud, üks – Tallinna Kiirabi - on linna päästeasutus.

24-st kiirabiettevõttest 14 on väikesed – 1-2 brigaadi pidajad, neli asutust on 3-4 brigaadi pidajad, kolm asutust on 8-9 brigaadi pidajad ja kaks asutust tegutsevad 14-17 brigaadiga.

Mis saab haiglatele kuuluvatest brigaadidest, kui haigla ei kandideeri konkursil?

Kiirabibrigaad jääb sellesse piirkonda alles sõltumata sellest, kes on brigaadipidaja. Kõikidel senistel kiirabitöötajatel on võimalik jätkata uue tööandja juures. Arvestades asjaolu, et brigaade tuleb juurde, on ka töötajaid kiirabisse juurde tarvis. Kiirabivarustus, mis ei ole amortiseerunud, jääb samuti suure tõenäosusega edasisse kasutusse. Uuel teenuseandjal on seda varustust tarvis ja kui seni teenust osutanud haigla soovib selle ära müüa, siis on ost-müük võimalik. Mitmed haiglad on aga selgitanud, et nad vajavad kiirabiautosid oma igapäevaseks tegevuseks – nimelt peavad haiglad kindlustama ka haiglatevahelise patsienditranspordi.

Kuhu haiglasse patsient viiakse?

Kui kiirabibrigaadi hinnangul vajab patsient haiglaravi, lähtutakse haiglavalikul ennekõike patsiendi tervislikust seisundist. Tavaliselt on selleks lähim haigla, ent sageli tuleb patsient viia kohe kõrgema etapi haiglasse. Haigla valimine ei tohi olla äriotsus, vaid peab lähtuma üksnes patsiendi terviseseisundist.

Milline on kiirabibrigaadi koosseis?

Eestis on läbivalt meditsiiniline kiirabi. Kiirabibrigaadid on Eestis kõik kolmeliikmelised. Reanimobiilibrigaadi juhib anestesioloog või erakorralise meditsiini arst.
Arstibrigaadi juhib arst, kelle minimaalselt nõutavaks kvalifikatsiooniks on arstikutse olemasolu ja 40-tunnine erakorralise meditsiini koolitus.
Õebrigaadi juhib erakorralise meditsiini eriala õde. Iga brigaadi teiseks liikmeks võib olla kas õde või erakorralise meditsiini tehnik. Brigaadi kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik-autojuht, kes on läbinud 400 tunnise väljaõppe või erakorralise meditsiini tehnik. Brigaadi kolmas liige on ka kiirabiauto juht, tal on nõutav samuti alarmsõidukijuhi koolituse läbimine. 
Terviseameti loal võib ajutiselt rakendada ka kaheliikmelisi brigaade.  Paljudes teistes riikides on meditsiiniline kiirabi teises või kolmandas teenusekihis, samuti on sageli kiirabibrigaad kaheliikmeline.

Kiirabitehnik on kiirabi koolituskeskuses 400-tunnise väljaõppe saanud keskharidusega isik, kes abistab brigaadi koosseisu kuuluvaid tervishoiutöötajaid teenuse osutamisel. Kiirabitehnikul on aga lisaks veel üks äärmiselt oluline  roll – ta on kiirabiauto juht, kelle oskustest sõltub nii patsiendi kui ka brigaadi turvaline autosõit. Seepärast on kõikidel kiirabitehnikutel nõutav alarmsõidukijuhi koolitus.

Mitmendat aastat valmistatakse meditsiinikõrgkoolides ette erakorralise meditsiini tehnikuid. Nende õpe kestab 2 aastat. Sellise väljaõppe saanud isikutel on alates 2013 lubatud töötada ka brigaadi II liikmena.

Parameedik on üldnimetus nendele spetsialistidele, keda on õpetatud abistama elu ohustavate situatsioonide korral, kuid kes reeglina siiski ei ole ise arstid ega õed. Parameedikute õpe kestab 2-3 aastat. Eestis on kõige lähem kvalifikatsioon parameedikule erakorralise meditsiini tehnik.

Kui arstibrigaade jääb vähemaks, kas patsient saab siis halvemat ravi?

Arstibrigaade ei jää vähemaks. Eelmisel aastal tellis Terviseamet küll 18 arstibrigaadi, kuid tegelik suutlikkus on aastavahetuse seisuga 16 arstibrigaadi. Eesmärk on kiirabis arstibrigaadide arv säilitada 15 brigaadi juures.

2013 aastal rakendatakse veel arstibrigaade läbisegi õebrigaadidega, mistõttu arstibrigaadi teenus kiirabis on samasugune, kui õebrigaadi teenus.  Järgmisel pikal lepinguperioodil soovitakse kiirabi arstibrigaadi teenuse standardit tõsta, et arsti teenus oleks selgesti eristuv õe teenusest. Seega tulevikus peaks kiirabiteenuse kvaliteet ka selle arvelt tõusma.

Kes võib osaleda kiirabiteenuse pakkumise konkursil?

Konkursil võivad osaleda kõik tänased teenusepakkujad. Aga samuti ka uued soovijad. Uued soovijad peavad koos konkursi taotlusega esitama ka taotluse tegevusloaks. Esmalt vaadatakse läbi taotlus tegevusloaks ja kui tegevusluba otsustatakse anda, saab see pakkuja osaleda ka konkursil.

Kas konkursi tingimused eelistavad suuri tegijaid?

Ei eelista. Kuid tõesti, tulevikus peaksid kiirabiasutused olema suuremad kui täna levinud 1-2 brigaadipidajad.
Konkurss on mitmeetapiline ja mitte üheltki kandideerijalt ei nõuta koheselt, et tal oleksid olemas kõik vajalikud autod, varustus ja töötajad. Taotlejad peavad oma seniste tööalaste näitajatega ja asutuse töökorraldusega tõestama paremust teiste kandideerijate ees. Kusjuures võrdlus toimub brigaadi keskmiste näitajate alusel või senise teeninduspiirkonna suurust arvesse võttes, mis võimaldab ka 1-brigaadi pidajal konkureerida. Tulemused üksikkriteeriumite lõikes summeeritakse, mis tähendab et parim ei pea olema kõikides, vaid võiduks piisab enamuses parim olemisest. Pärast seda antakse omakorda aeg, et võitja saaks soetada vajalikud autod, varustuse ja võtta tööle töötajad. Selleks antakse talle Terviseameti poolt 5-aastase finantseerimise garantii.

Mis on taotluste esitamise tähtaeg?

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2013. 

Kiirabi avaliku konkursi korraldab ja selle läbiviimise eest vastutab Terviseamet.

Kõik konkursi tingimused on ära toodud Terviseameti veebilehel

Millal reform toimuma hakkab, millal näeme esimesi muutusi?

1. jaanuarist 2014, kuid kõik muutused ei toimu siiski üheaegselt. Küll peaks selleks ajaks alustama tööd 12 uut brigaadi ja olema loodud ka uued lisanduvad kiirabibaasid ning mõned praegused nihutatud lähemale inimeste tegelikule paiknemisele.

 
Viimati uuendatud:  reede, 30 mai 2014 11:21