Teabepäeval on oodatud kemikaalide tootjad, importijad, allkasutajad jt kemikaale käitlevad ettevõtted ning kemikaaliohutuse valdkonnaga kokkupuutuvate ametiasutuste esindajad.

1. CLP-määrus
2. REACH-määrus
3. Ülevaade järelevalvest
4. Uuringu „Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal“ tulemuste tutvustamine
5. Nanoosakesed: ohutud või ohtlikud?
6. Jäätmete lakkamine - jäätmed taas tooteks
7. REACH - kogemused ja probleemid ettevõtetes
8. QSAR - kaasaegne võimalus kemikaaliohutuses
9. Ülevaade ohutuskaartidest

Infopäevad toimuvad 30. mail  Tallinnas Sotsiaalministeeriumi 5 korruse saalis (Gonsiori 29) ja 05. juunil Tartus Tartu Kiirabi Koolituskeskuses (Riia 18).

Ajakava leiate siit ja üritusele saab ennast kirja panna siin. Registreerimisel palume kindlasti märkida, millisel kuupäeval infopäevast osa võtate.  

Lisainfot saab meditsiiniseadmete osakonnalt mso@terviseamet.ee

E-Tervise SA infosüsteemi andmeil on gripihooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 620 inimest, neist üle poole on täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Etioloogiline struktuur
Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris langes gripiviiruste osakaal, laboratoorse kinnituse said 4 A ja 3 B gripiviirust. Endisel tasemel püsivad RS-viirused, nende kõrval kasvas paragripiviiruste osakaal.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1068 korral, neist  699 korral on olnud tegu A- ja 369 korral B-gripi juhuga.

Haigestumine Euroopas (seisuga 26.04. 2013)
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane kõikides Euroopa riikides. Kõik riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris jätkasid gripiviirused langust, laboratoorse kinnituse said 4 A gripiviirust. Endisel tasemel püsib RS-viiruste osakaal, nende kõrval teiseks peamiseks haigestumiste põhjustajaks rinoviirused.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1061 korral, neist  695 korral on olnud tegu A- ja 366 korral B-gripi juhuga.

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane  teisteski Euroopa riikides. Haigestumuse intensiivsust hindavad keskmiseks vaid Läti, Holland ja Rootsi. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.

1. Immuniseerimine päästab elu

WHO  andmetel päästetakse tänu immuniseerimisele igal aastal üle 3 mln inimese elu kogu maailmas, veel rohkem hoitakse vaktsineerimisega ära haigestumisi ja eluaegset invaliidistumist.  

Kui vaktsineerimise olulisele tähelepanu ei pöörata, võivad sellised ohtlikud nakkushaigused nagu poliomüeliit (lastehalvatus), leetrid või difteeria taasilmuda ja hakata uuesti levima ka Euroopas.

Immuniseerimine kaitseb ka vaktsineerimata inimesi, sest kõrge immuniseerimisega hõlmatuse korral väheneb märkimisväärselt haigustekitajate ringlus elanike hulgas. Enamiku vaktsiin-välditavate nakkushaiguste korral peaks immuniseerimisega hõlmatuse tase olema vähemalt  95%. Selline immuunsuse tase kaitseb ka neid, kellele on immuniseerimine vastunäidustatud või kellel teatud põhjustel immuunsust ei kujune.      

2. Igal inimesel on õigus olla immuniseeritud

Mõnedes Euroopa regiooni riikides on erinevatel põhjustel olemas immuniseerimata elanike rühmad, kes on vastuvõtlikud vaktsiin-välditavatele nakkushaigustele ning kelle hulgas esineb sageli puhanguid. Näiteks esines aastatel 2008-2009 ja ka hiljem leetrite puhanguid Saksamaal, Hispaanias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias jm. Haigestusid enamuses vaktsineerimata riskirühmad, sealhulgas migrandid, mustlaskogukonda kuuluvad inimesed ja need isikud, kes  religiooni või muul põhjusel eitavad vaktsineerimist. Nendel riskirühmadel puudus  teadmine vaktsineerimise vajadusest ja osa neist olid sotsiaalse kaitseta.

3. Vaktsiin-välditavad nakkushaigused on jätkuvalt ohtlikud

Haigestumine vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on praegu küllalt madal. Seetõttu on paljud lapsevanemad hakanud keelduma vaktsineerimistest, mille tulemusena on hakanud immuniseerimisega hõlmatus langema niisuguste tõsiste nakkushaiguste osas nagu leetrid, punetised, difteeria ja läkaköha.

Näiteks puhkesid 1990. aastatel difteeriavastase vaktsineerimise ärajätmise tagajärjel endistes NL riikides ulatuslikud difteeria puhangud, mille käigus haigestus üle 50 000 inimese.

2009-2010 aastal esines Bulgaarias laiaulatuslik leetrite puhang haigestunute koguarvuga üle 24 000, neist 24 haigestumist lõppesid surmaga.

Kõrge immuniseerimisega hõlmatuse korral langeb haigestumine vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse.

Tänu koordineeritud vaktsineerimistele on maailmas likvideeritud või kontrolli alla saadud järgmised tõsised nakkushaigused:

Edukad immuniseerimisalased sekkumised tõid aastakümnete vältel kaasa märkimisväärse haigestumise ja suremuse languse.

Hästi toimiv immuniseerimise süsteem on tugeva tervishoiusüsteemi üks võtmeelementidest, mis valmistab riiki ette tervishoiusüsteemi tuleviku probleemideks.

Immuniseerimisega hõlmatuse näitajat kasutatakse paljudes riikides tervishoiusüsteemi suutlikkuse ja esmatasandi arstiabi kättesaadavuse hindamise indikaatorina.

Investeerimine kõikidesse immuniseerimise valdkonda käsitlevatesse ressurssidesse (personal, tehnilised ja rahalised ressurssid) tagab riigi suutlikkuse pakkuda esmatasandi arstiabi ja tagab, et ühegi lapse elu ei ole ohustatud vaktsiin-välditavate nakkushaiguste poolt.

Arvate, et teie last ei pea vaktsineerima, kuna kõik teised lapsed on juba vaktsineeritud? Mõelge selle üle veelkord.

Teadaolevalt tekib kaitsev üldimmuunsus juhul, kui 95% elanikkonnast on immuniseeritud, samas aga kõik vaktsineerimata isikud suurendavad enda ja teiste haigestumise riski.

Mõnede vaktsiin-välditavate nakkushaiguste korral on oluline iga konkreetse isiku vaktsineerimine, kuna elanike üldimmuunsuse tase ei väldi haigestumist. Näiteks, kui laps ei ole vaktsineeritud teetanuse vastu, ei ole oluline kas teised isikud on vaktsineeritud või mitte, sest selle haiguse tekitaja ei kandu inimeselt inimesele.

Kõrge immuniseerimisega hõlmatus võib tekitata lapsevanematel väära turvatunde, mis võib tuua endaga kaasa vaktsineerimistest keeldumisi. Selline lähenemine vähendab elanike üldimmuunsuse efektiivsust, sest iga immuniseerimata laps suurendab haigustekitaja leviku võimalust inimpopulatsioonis. Piisab sellest, et nakatub üks immuniseerimata inimene, kui tema kaudu hakkab haigustekitaja levima teistele immuniseerimata inimestele.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 584 inimest, neist üle poole on täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Ringlevate viiruste struktuur on polüetioloogiline. Möödunud nädalal kinnitati laboratoorselt 6 gripiviirust, neist neli olid A- ja kaks B-gripiviirused. Gripilaadsete haigestumiste arv on valdavalt seotud RS-viirusega (54%) või paragripiviirusega (18%) .

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1057 korral, neist  691 korral on olnud tegu A- ja 366 korral B-gripi juhuga.

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane  ka teistes Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks vaid Läti, Holland ja Rootsi. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.

Hiina veterinaarteenistuse sõnul on  laboratoorselt uuritud 80 000 proovi tuvidelt, kanadelt ja partidelt ja nendest osutus positiivseks ainult 40 proovi.  Linnuturud on tänaseks suletud.

Nakkusallikas ja viiruse levikutee ei ole veel välja selgitatud.  Puhang on seotud uue A-gripiviiruse alatüübiga (H7N9), mis sisaldab erinevate linnuviiruste A(H7N9) ja A(H9N2) geene.

Kõige tõenäolisem on viiruse H7N9 haigusnähtudeta levik kodulindudel ning edasi juhuslikud nakatumised kas kodulindude või kodulindude toodanguga kokkupuutunud inimeste hulgas. Haigestunud on peamiselt seotud eluskanade või kanaliha töötlemisega.

Viirus on madala patogeensusega  lindude jaoks, kuid võib nakatada imetajaid sh ka inimesi ja see on kergema kanduvusega kui teised linnugripi viirused.  Patogeensus inimeste suhtes on suur, riskifaktoriks loetakse praegu kõrget vanust.

Pidevat viiruse levikut inimeselt inimesele ei ole täheldatud. Meditsiinilise jälgimise all on üle 1000 inimest, kes on haigetega kokku puutunud. Ühes peres registreeriti haigestumine, mille puhul kahtlustati haiguse võimalikku levikut inimeselt inimesele, kuid suurema tõenäosusega oli tegemist ühise kokkupuutega nakkusallikaga.

Täiendavalt on leitud üks laboratoorselt kinnitatud juht - 4-aastane asümptomaatiliselt haigestunud poiss, kellel avastati nakkus kontaktsete isikute uurimise käigus. Poisi isa oli Beijingis esimene haigestunu  ning oli seotud kodulindude käitlemisega.

Seoses uut tüüpi gripiviiruse poolt põhjustatud haigusjuhtude esinemisega ei ole WHO soovitanud kehtestada reisikeeldu ega muid täiendavaid piiranguid reisimiseks Hiinasse.

Riskipiirkondades viibides tuleb pidevalt jälgida kohalikku epidemioloogilist olukorda ning järgida hügieenireeglite täitmist.

• Vältida massürituste ja linnuturgude külastamist
• Süüa ainult kuumtöödeldud (vähemalt +70ºC-ni) linnuliha
• Hoiduda kokkupuutest haigete inimestega (kellel esinevad respiratoorsed sümptomid)
• Mitte puudutada silmi, nina ja suud pesemata kätega
• Köha ja nohu esinemisel katta nina ja suu pabersalvrätikuga ning visata see prügikasti koheselt pärast kasutamist
• Pesta tihti käsi.

Arvult kaheksas vaktsineerimisnädal keskendub seekord laste vaktsineerimisele – iga laps on oluline! Me ei pea riskima laste mõttetute haigestumistega ajal, mil nende vastu on olemas kaitse.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi 10 nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophilus influenzae tüüp B.

Viimase viie aasta jooksul on märgata vaktsineerimistega  hõlmatuse osas väikest langustendentsi.

2012. aastal vähenes võrreldes 2011. aastaga 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimise osas kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolne soovituslik tase 95 protsenti jäi Eestil saavutamata üheksa haiguse puhul.  Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophylius influenzae tüüp B vastu vastu moodustas 94,6%, B-viirushepatiidi puhul 94,7% ning  mumpsi, punetiste ja leetrite vastu - 93,6%.

2-aastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks  Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal.

Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel, 2012. aastal vaktsineeriti 97,9% lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud.

Nagu varasemalt jätkusid ka 2012. aastal probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega, kuid võrreldes 2011. aastaga suurenes 2012.a hõlmatus esimese ja teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega 2-aastastel lastel moodustas 85,5% ja teise korduvvaktsineerimisega 7-aastastel 80%. Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel noorukitel moodustas 80%.

Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu püsis 13-14-aastaste hulgas eelneva aastaga võrreldes samal tasemel -  91,7%.

Vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas 2012. aastal 0,3% võrra.

Vaata lisaks:

Riiklik immuniseerimiskava ja selle täitmine erinevate aastate lõikes

Euroopa Immuniseerimise nädal

1. Meditsiiniseadmed – mis need on? (Tagne Ratassepp)
2. Meditsiiniseadme määratlemine ja klassid (Tagne Ratassepp)
3. Meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded (Tagne Ratassepp)
4. Meditsiiniseadmete levitamisest teavitamine (Sofia Hratkevitš)
5. Meditsiiniseadmete ohujuhtumitest teada andmine (Sofia Hratkevitš)

Hospitaliseeritud inimeste arv hakkas eelmisel nädalal samuti aeglaselt langema, kuid enim hospitaliseerituid on jätkuvalt täiskasvanute ja vanemealiste vanuserühmas.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 562 inimest, neist üle poole on olnud täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Ringlevate viiruste struktuur on polüetioloogiline. Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal on 25 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 34 gripiviirust, neist 23 olid A- ja 11 B-gripiviirused. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud valdavalt RS-viirusega.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1051 korral, neist  687-l korral on olnud tegu A- ja 364 korral B-gripi juhuga.

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane  ka teistes Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks vaid Läti, Saksamaa, Holland, Rumeenia ja Rootsi. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.