Grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestunute arv  vähenes vastavalt 26 ja 34 protsendi võrra. Grippi haigestumuse intensiivsus on olnud madal. Registreeriti neli laboratoorselt kinnitatud gripiviirust, neist kolm A ja üks B.   

Viroloogiliste uuringute põhjal saab öelda, et Eestis ringlesid üheaegselt mitmed respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavad viirused. Laboratoorselt kinnitati üksikud paragripi- adeno- ja RS-viiruste proovid, kuid domineeriva viiruse määramiseks on positiivsete proovide arv juba liiga madalaks jäänud.  

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal kogu Euroopas.

Külalisettekanded on seekord C-viirushepatiidi ja tuberkuloosi levikust Eestis ning zoonooside seirest ja järelevalvetulemustest jaekaubanduse valdkonnas.

Andmete elektrooniliseks edastamiseks on loodud IT-süsteem ja koostatud juhend selle kasutamiseks.

Teabepäeval tutvustatav portaal avati ametlikult 11. jaanuaril 2012 ja selle kaudu on teatatud juba ligi 6000 kosmeetikatootest üle Euroopa.

Viljandimaa kõrgema haigestumise taga on lisaks üksikjuhtudele puhang Lahmuse eriinternaatkoolis, mille käigus haigestus seitse õpilast ja kaks täiskasvanut.  Kooli jõudis kollatõbi samas koolis käiva õpilase kaudu, kes haigestus möödunud aasta lõpus oma peres.

Tänaseks on Lahmuse kooli 57-st õpilasest 43 kollatõve vastu vaktsineeritud, kaheksa õpilast on haiguse läbi põdenud, kaks on vaktsineeritud varem ja nelja õpilast ootab vaktsineerimine ees esmaspäeval. Puhangulevik koolis on sellega tõkestatud. Haigestunud lapsed on tervenenud ja tagasi koolis.

2011. aastal registreeriti Eestis 154 A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Maakonniti oli kõige enam haigestumisi Viljandimaal – 116, Tallinnas – 15, Raplamaal – 7, Pärnumaal – 8, Harjumaal – 4, Lääne-Virumaal – 2, Tartu- ja Valgamaal üks haigusjuht.

Möödunud aastal vaktsineeriti Viljandimaal A-viirushepatiidi vastu 1951 inimest, nendest puhangu ajal 1935.

Eestis kokku vaktsineeris end A-viirushepatiidi vastu 2011. aastal 7085 inimest, revaktsineerimise tegid 693 inimest.

Selle aasta esimeses kvartalis on end A-viirushepatiidi vastu lasknud vaktsineerida 1567 inimest, re-vaktsineerimisi tehti 494 korral.

Kuna kollatõve levik ei ole Eestis veel peatunud, siis soovitab Terviseamet jätkuvalt pöörata kõrgendatud tähelepanu isiklike hügieenireeglite täitmisele ja tuletab meelde, et kõige tõhusam viis haiguse ennetamiseks on siiski vaktsineerimine.

Arstide poole pöördus eelmisel nädalal 2812 inimest, neist laste osakaal oli 57protsenti.

Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole. Vanusrühmade järgi haigestuvad enim kuni 4 aastased lapsed.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 18. nädalal 82 juhtu, eelmise nädalaga võrreldes vähenes gripitaolise kliinilise pildiga patsientide arv 29 protsendi võrra. Grippihaigestumise intensiivsust saab hinnata madalaks.  

Haigestumine oli valdavalt seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega. Laboratoorse kinnituse sai 9 A-ja 2 B-gripiviirust.

Laboratoorselt kinnitati ka üksikud paragripi-, adeno- ja RS-viiruste proovid, kuid domineerivat viirust enam määrata pole võimalik, sest positiivsete proovide arv on liiga madal.  

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal kogu Euroopa Liidus.

WHO on teinud üleskutse tervishoiuasutustele, et viimased koostaksid oma asutuse jaoks tegevusplaani, kasutades selleks WHO kätehügieeni enesehindamise raamistikku.

Kampaania PUHTAD KÄED - SÄÄSTETUD ELUD raames, soovitab WHO tervishoiuasutustel:

• Võtta aktiivselt osa kampaaniast.  2012 a. kampaanias osaleb umbes15000 tervishoiuasutust.            
• Kuulata professor Didier Pittet's (Šveits) audio-konverentsi täna, 7 mail 2012. 

Kätehügieeni protseduurireeglitest kinni pidamine on lihtsaim ja odavaim viis hoida ära tervishoiuga seotud infektsioone ja nakkushaigusi.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata Eestis madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks. 

17. nädalal oli gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal 36 protsenti. 

Laboratoorse kinnituse sai 14 A gripiviirust  ja 4 B- gripiviirust. Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris on toimunud muutused: langes RS-viiruste osakaal ning kasvas märkmisväärselt paragripi- ja adenoviiruste osakaal.   

Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hinnati grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks vaid Slovakkias. Ülejäänud riigid hindasid haigestumuse intensiivsust madalaks.

Vaata hooaja haigestumise andmeid siit

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Ukrainas suurem oht haigestuda  tuberkuloosi, puukentsefaliiti, A-, B- ja C-viirushepatiiti, HIV-nakkusesse, kõhutüüfusesse, koolerasse, difteeriasse, teetanusse, marutõppe ja leetritesse. Ukrainas levivad leetrid juba pikemat aega ja iseäranis valvsad peaksid selle tõve suhtes olema Lvovi külastajad, sest just seal on haigestumus kõrgem kui teistes Ukraina regioonides.  

Poolas on suurem oht haigestuda A-, B- ja C-hepatiiti, HIV-nakkusesse, puukentsefaliiti, teetanusse või marutõppe.

Vaktsineerimissoovituste kõrval tuleks kindlasti täita kohapeal kõiki hügieeninõudeid, eelistada pudelivett kraaniveele ja korralikke söögikohti tänavakaubandusele.

Lisaks reisikindlusele peaks fännid soetama endale ka tervisekindlustuse poliisi.

Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei olnud. Haigestumus kasvas ainult Ida-Virumaal  ja Järvamaal, mujal haigestumus kas langes või püsis stabiilsel tasemel.

Grippi ja gripitaolistesse nakkustesse haigestunute arv langes 17,5 protsendi võrra. Grippi haigestumus kasvas vaid vanemaealiste inimeste hulgas. Kuni 15.a laste vanusrühmas haigestumus langes, täiskasvanute seas püsis stabiilsel tasemel. 

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata Eestis madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks.  

16. nädalal vähenes gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal kuni 29 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 17 A gripiviirust.

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega, eraldi tähelepanu tuleb pöörata metapneumoviirusega (MPV) seotud haigestunute arvu kasvule.

Human metapneumoviirus (hMPV) kuulub Paramyxoviridae viiruste sugukonda. Haiguse kulg varieerub a-sümptomaatilisest vormis kuni bronhiolitiseni. hMPV  põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigustega: nohust  ja  köhast alates kuni palaviku ja hingamisraskusteni välja.  

Nagu teised hingamisteede viirushaigused levib hMPV piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega.

Esmakordselt isoleeriti viirus 2001 aastal Hollandi teadlase van den Hoogen´i poolt.

Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hinnati grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks vaid Slovakkias. Ülejäänud riigid hindasid haigestumuse intensiivsust madalaks.

Käesoleva aasta vaktsineerimisnädala tegevused keskenduvad riikide immuniseerimiskavade täitmise toetamisele, leetrite leviku piiramisele ja  „10 aastat poliomüeliidi vaba Euroopat“ tähistamisele.

Riiklikke immuniseerimiskavasid täidavad, s.t. vaktsineerivad erinevas vanuses lapsi, esmatasandi tervishoiutöötajad. Eestis on nendeks perearstid, pereõed ja kooliõed.

Koostöös lastevanematega on laste vaktsineerimisega hästi toime tuldud: 2011. aastal oli kahe-aastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria ja teetanuse vastu 94,9%, läkaköha vastu 94,8%, Haemophilus influenzae b nakkuse vastu 95,3%, B-viirushepatiidi vastu 95,0%.

Ühe- kuni 14-aastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 96,6% ning poliomüeliidi vastu 97,1% ja kuni üheteistkümne kuu vanuste väikelaste vaktsineerimisega hõlmatus tuberkuloosi vastu 97,0%.

Samas ei saa märkimata jätta, et meilgi on lastevanemate hulgas kasvanud laste vaktsineerimisest keeldujate hulk, millega seatakse teadlikult ohtu oma laste elu ja tervis.  

Leetrite levik Euroopas on viimastel aastatel intensiivistunud: 2011. aastal nakatus Euroopa regioonis leetritesse 37 070 inimest. Haigestumine tõusis WHO andmetel 2009. aastaga võrreldes 477 protsenti.

Leetrid levivad väga kergesti ja kiiresti, mis on soodsaks pinnaseks ohtlike puhangute tekkimisel. Puhangud tekivad juhul, kui leetriviirused satuvad vaktsineerimata laste või täiskasvanute hulka.

Leetriviiruste levikut on võimalik efektiivselt tõkestada ainult vaktsineerimise teel, aga selleks peaks riigis olema hõlmatus leetrite vastase vaktsineerimisega vähemalt 95 protsenti.

Eestis oli viimane leetrite puhang 2006. aastal, mil nakatus 27 inimest. Viirus toodi sisse välisriigist. Üks juht esines 2007. aastal ja seitse juhtu 2011. aastal. Käesoleval aastal on välismaal leetritesse nakatunud kaks Eesti kodanikku.

2002. aastal tunnistati Euroopa poliomüeliidi-vabaks. Seda seisundit on suudetud säilitada kümme aastat tänu elanike, eeskätt laste kõrgele vaktsineerimisega hõlmatusele. Erandiks oli 2010. aasta, mil Euroopa regioonis (peamiselt Tadžikistanis) esines 476 lastehalvatustõve juhtu.

Eestis registreeriti viimased lastehalvatuse juhud pea 50 aastat tagasi ja seda tänu heale poliomüeliidi vastasele vaktsineerimisele laste hulgas.

Praegune hea seis ei pruugi aga igavesti kesta, sest 2011. aastal oli kooliteed alustanud kõikidest 7-aastest lastest juba 2963 poliomüeliidi vastu korduv-vaktsineerimata. Põhjuseks 1,9 protsendi lastevanemate keeldumine oma laste vaktsineerimisest selle raske, eluohtliku või invaliidsust põhjustada võiva nakkushaiguse vastu.

2963 on piisavalt suur laste arv selleks, et võiks vallanduda lastehalvatustõve puhang metsiku polioviiruse sissetoomisel mõnelt poliomüeliidi-endeemiliselt maalt. Meil tuleb selle ohu ja võimalusega arvestada. Oma last saad kindlalt kaitsta vaid haiguse vastu vaktsineerides.

Iga-aastast Euroopa vaktsineerimisnädalat korraldavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni peakorter ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (ECDC).

Vaata ja loe lisaks:

Kaotame leetrid - inimeste lood (ingl. k)
ECDC veebileht
WHO Euroopa regiooni veebileht