Tuule ja külma koosmõjul organismile mõjuvat tegelikku temperatuuri tuleb arvestada koolide õppetöö ja koolieelsete lasteasutuste tegevuse korraldamisel. Samuti kaitseväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel või ka lihtsalt perega jalutuskäiku planeerides, sest suurem oht külmakahjustuste saamisel on just  lastel ja eakatel inimestel.  

Kui alajahtumine peaks aset leidma, siis tuleks selline inimene viia kiiresti sooja ruumi ning hakata teda aeglaselt ja ettevaatlikult soojendama naha pinnalt, kaenla alt ja kubeme piirkonnast. Külmunu käsi ja jalgu soojendada ei soovita.

Alajahtunu peaks võimalusel rahulikult lamama või istuma, talle võib pakkuda sooja jooki, kuid kindlasti mitte alkoholi. Tõsisemate haigusnähtude korral tuleks kannatanu toimetada haiglasse.   

Võimalike külmakahjustuste ennetamiseks võivad 1. – 6. klassi lapsed koju jääda, kui tegelikult toimiv õhutemperatuur langeb alla 20 miinuskraadi. 7.-9. klassi lapsed võivad koju jääda alla 25 kraadise külma korral. Laste jaoks, kes külmale vaatamata kooli lähevad, tuleb korraldada tegevust kuni koju saatmise võimaluseni.

Lasteaia laste puhul tuleks kaaluda õues viibimise aja lühendamist või selle ära jätmist, kui välisõhu tegelik temperatuur tuule-külma indeksi järgi on alla 20 miinuskraadi või külma on väljas 15 kraadi ja enam.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli aasta 4. nädalal 267. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal -362,  Narvas – 351; Tallinnas 297, Ida-Virumaal -297, Tartu- 293 ja Raplamaal 289.

Laboratoorselt kinnitati gripiviirust Tartus, Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus.

Enim haigestuvad praegu kuni 5 aastased lapsed, kuid eelmiste aastate võrdluses on haigestumus kõrgem ka vanemealise elanikkonna hulgas vanuses 65 ja enam.

Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks, kuid  haigestumus on alustanud tõusutrendi.  

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

Aasta neljandal nädalal kinnitati laboratoorselt 10 gripiviirust, neist üheksa olid A- ja üks B- gripiviirus. 

Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et Eestis ringleb A gripiviiruse alatüüp (H3N2).

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Itaalias, Islandil, Maltas ja Hispaanias. Itaalias ja Hispaanias on gripiviiruse levik laialdane.

Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu, mis võib lähinädalatel kaasa tuua märgatava haigestumuse tõusu kogu Euroopas.

Terviseamet tuletab meelde, et käreda pakase korral tuleb lapse kooliteele saatmisel arvestada välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit, sest alles kahe komponendi koosmõjul saame teada organismile tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri.

Laps võib koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele tuleb korraldada koolis erinevaid tegevusi.

Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

Lasteaeda lähevad lapsed reeglina lapsevanema järelevalve all ja konkreetseid temperatuurist lähtuvaid piiranguid seetõttu rakendatud ei ole.

Küll aga tuleb lasteaedades jälgida tuulekülma ehk tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri, kui on küsimuse all laste õue viimine. Sõltuvalt ilmastiku tingimustest peaks väikelapsed käima iga päev 1-2 korda õues.

Madalama kui miinus 20 °C tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri ja madalama kui miinus 15 °C välisõhu temperatuuri korral ei viida lapsi õue või lühendatakse õues viibimise aega20 minutini.

REACH-määruse peamine eesmärk on inimese tervise ja keskkonna kaitse. Antud 13 väga ohtliku aine kandmine määruse XIV lisasse (ehk autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu) püüdleb selle poole, et tagada väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohane ohjamine ja nende ainete järkjärguline asendamine sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega.

Tegemist on ECHA kolmanda soovitusega, mis esitati 20. detsembril 2011 ja kus on arvestatud ka liikmesriikide komitee poolt koostatud arvamust ECHA kolmanda soovituse eelnõule. Suurem osa komitee liikmetest toetas ECHA otsust lisada kõik 13 väga ohtlikku ainet REACH-määruse XIV lisasse.

Kolmandale soovitusele eelnesid 01. juunil 2009 esimene soovitus ja 17. detsembril 2010 teine soovitus.

13 ainet koos nende peamiste kasutusaladega, mida ECHA soovitab lisada autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu:

Lõpliku otsuse antud ainete kandmiseks REACH-määruse XIV lisasse võtab vastu Euroopa Komisjon vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele. Seejärel, alates teatud kuupäevast saab autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu lisatud aineid kasutada Euroopa Liidus ainult autoriseeritud kasutusaladel.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 3. nädalal 84 korral, haigestumus püsib stabiilsel tasemel. Vanusrühmade järgi haigestusid endiselt enam kuni 5 aastased lapsed. Sentinelsüsteemi andmetel hinnatakse grippi ja gripilaadsete haiguste haigestumuse intensiivsust madalaks.

Terviseamet juhib arstide, eeskätt lastearstide tähelepanu asjaolule, et gripisarnase kliinilise haiguspildi põhjustajate etioloogiline struktuur on muutunud. Positiivsetest proovidest kahekordistus RS-viirusega seotud haigestumine ning RS-viirus ongi hetkel domineeriv viirus (50%). Teisel kohal on haigestumised, mille põhjustajaks on paragripiviirus (25%). Kinnituse leidsid ka üksikud adeno-, metapneumo ja rhino- viirused.

Möödunud nädalal jutuks olnud seni ainsa gripiviiruse A(H3N2) kinnitumine lisa ei saanud.  

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel  jõudis grippi haigestumuse intensiivsus keskmisele tasemele Bulgaarias, Itaalias ja Hispaanias.

Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid on täheldatud haigestumuse kasvutrendi, mille alusel võib oodata lähinädalatel tõusu ka ülejäänud Euroopa maades.

Bulgaarias, Hispaanias, Norras, Islandis, Iirimaal, Luxembourgis, Lätis, Prantsusmaal, Rumeenias ja Šotimaal on domineeriva gripiviiruse tüvena hetkel määratud A(H3N2).

Eesti poolses uuringus osalevad neli Tartu kooli ja üks lasteaed, kus mõõdetakse ruumide siseõhu parameetreid ning tehakse lastele tasuta terviseuuringuid, mida tavalise tervisekontrolli raames ei tehta.

Projekti läbiviimist koordineerib Terviseamet, kelle koostööpartneriteks on Tartu Ülikooli Lastekliinik ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Üle Euroopa kogutud andmete tulemused tehakse teatavaks 2012. aasta detsembris. Tulemuste põhjal töötatakse välja soovitused koolide siseõhu kvaliteedi parandamiseks.

Loe uuringu kohta lähemalt siit

Otsus, kutsuda plastikakirurgiaga tegelevaid tervishoiutöötajad terviseriske ennetavas tegevuses oma osa andma, sündis käesoleval nädalal Sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel. Kohtumisel osalesid lisaks ministeeriumi esindajatele ka Terviseameti ning Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi esindajad.

Oma arstiga või ka mõne teise plastikakirurgiaga tegeleva doktoriga võiksid ise ühendust võtta kõik, kes on lasknud endale rinnaimplantaadid paigaldada ja kellel on tekkinud vaevusi või lihtsalt küsimusi oma tervise suhtes.  

Teenuse saajal, kes ei ole rahul osutatud teenuse kvaliteediga,  on probleemide korral alati õigus pöörduda Terviseameti järelevalve osakonna poole aadressil kesk@terviseamet.ee  või helistada telefonil 6943722.

Vaata lisaks:

Plastika- ja rekonstruktiivkirurgiaga tegelevad arstid Eestis
Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenust osutavad kliinikud ja keskused

Puukborrelioosi registreeriti 2011 aastal kokku 2303 korral (2010. a – 1721). Kuigi kõige enam haigusjuhte kinnitati mullu Tallinnas – 435 ja Saaremaal – 363, oli Saaremaa ainus maakond, kus borrelioosi haigestunute hulk aasta varasemaga võrreldes veidikene langes. Samas oli haigestumus 100 000 elaniku kohta jätkuvalt kõige kõrgem just Hiiu- (1654) ja Saaremaal (1045). Eestis keskmiselt haigestus borrelioosi 100 000 elaniku kohta 172 inimest. Keskmisest oluliselt kõrgem oli haigestumus lisaks eelpool nimetatutele ka Lääne-, Rapla- ja Viljandimaal. Madalamaks jäi haigestumus Ida-Virumaal ja Narvas ning Võru- ja Valgamaal.

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul ühest põhjust puuknakkuse sagenemisele Eestis ei ole. „Kuna puukentsefaliidi viirused ega puukborrelioosi mikroobid ei levi inimeselt inimesele, vaid neid peab tervele inimesele üle kandma puuk, siis nende haiguste leviku ulatus ning nakatumise ja haigestumise sagedus sõltuvad eeskätt puukide arvukusest ning nende ründeaktiivsusest, aga kindlasti ka inimese enda käitumisest puugikoldes,“ selgitas Kutsar.

Kui puukentsefaliiti haigestumist saab vaktsineerimise teel ennetada, siis puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub. Puukborrelioosist hoidumiseks tuleb senisest veelgi suuremat tähelepanu pöörata sobivale riietusele ja erinevatele puugitõrje vahendite kasutamisele. Arvestada tuleb kindlasti ka sellega, et tänu soojematele talvedele on puukide ründeaktiivsus muutunud pikemaks.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti.

Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud, milleks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm.  Spetsiifiline ravi puukentsefaliidi vastu puudub. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.

Puukborrelioosi nakatumise peamiseks tunnuseks on nahalööve erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. Haigusele on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. 
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.

Lisainfo:

Puuknakkuste ja teiste nakkushaiguste esinemine Eestis
Puuknakkused aastate lõikes

Samavõrra oluline on uus portaal ka rahvuslike pädevate asutuste jaoks, kuna võimaldab paremini korraldada turujärelvalvet ja kosmeetikatööstuste jaoks, kuna nende jaoks tähendab see administratiivse koormuse vähenemist.

CPNP on Euroopa Komisjoni, rahvuslike pädevate asutuste, mürgistusteabekeskuste ja tööstuse kaheaastase intensiivse koostöö tulemus. Sellel on lihtne kasutajaliides informatsiooni sisestamiseks turule lastavate toodete kohta ja see on kättesaadav kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Uus kosmeetika määrus võeti vastu 2009. aastal ja on hetkel juurutamisfaasis. See asendab hetkel kehtivat kosmeetika direktiivi ja jõustub täielikult alates 11. juulist 2013.a.

Nimetatud määrus suurendab kosmeetikatoodete ohutust, ühtlustab õiguslikku raamistikku kõigi osapoolte jaoks ja lihtsustab läbiviidavaid protseduure, luues seeläbi kosmeetikatoodete jaoks tõelise siseturu.

Rohkem infot Euroopa Komisjoni kodulehelt