Töökorraldus

Perearsti ja pereõe töökorraldusest

  • Perearst töötab koos pereõega ning nende vastuvõtuajad peavad jääma igal tööpäeval ajavahemikku kell 8.00–18.00. Vähemalt ühel päeval nädalas peab vastuvõtt olema kuni kella 18.00-ni.
  • Perearsti tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerimine tagatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas.
  • Teave perearsti tegevuskoha lahtioleku- ja vastuvõtuaegade ning andmed sidevahendite (telefon, e-posti aadress) kohta peavad olema nähtaval kohal perearsti tegevuskohas ja veebilehel selle olemasolul.
  • Perearst peab teavitama patsiente, kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool vastuvõtu aega.
  • Perearst korraldab oma ajutise äraoleku ajal ennast asendama teise perearsti.
  • Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas (viiel tööpäeval nädalas vähemalt neli tundi päevas, kusjuures vähemalt üks vastuvõtt nädalas toimub õhtusel ajal - kuni kella 18.00). Vastuvõtule lisandub aeg muudeks perearsti tööjuhendis ette nähtud tegevusteks (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18 a. lastele, sidevahendite teel nõustamine).
  • Pereõe vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas, sellele lisandub aeg muudeks pereõe tööjuhendis ette nähtud tegevusteks (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18 a lastele, sidevahendite teel nõustamine).
  • Üldarstiabi osutaja (perearstikeskus) peab korraldama ägeda tervisehäirega patsiendile vastuvõtu pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Sellest tähtajast kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega.
  • Tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud, tuleb patsiendile väljastada 15 päeva jooksul.
  • Kindlustatud isikud ei pea perearsti juures visiiditasu maksma. Perearsti koduvisiidi tasu on kuni 5 eurot. Koduvisiidi eest ei või nõuda visiiditasu rasedalt, kelle raseduse on arst tuvastanud ja alla kaheaastaselt kindlustatult. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada 5 eurot sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta. Koduvisiidi vajaduse hindab ja otsustab perearst.
  • Üleriigiliselt perearsti nõuandetelefonilt on võimalik saada ööpäev läbi nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Nõu antakse eesti ja vene keeles.
    Nõuandeliini numbrid on:
    1220 (mobiililt helistades rakendub mobiilsideoperaatori hinnakirjapõhine tariif)
    +372 6346 630 (saab helistada nii Eesti siseselt kui ka välismaalt).

    1220 on lauatelefonilt v.a Starmani ja Tele2 võrgust helistades esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe helistamise algusest vastavale kõneteenusnumbrile helistamise hind (ligikaudu 0,22 eurot minut).

Perearsti ja pereõe töökorraldusest saab täpsemalt lugeda „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendist“. Üldarstiabi rahastamise lepinguga saab tutvuda Eesti Haigekassa kodulehel.

Nime muutmine tervishoiutöötajate registris

Kui olete registreeritud tervishoiutöötajate registris ning Teie nimi on muutunud, siis nime muutmiseks registris on vaja edastada Terviseameti tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite osakonnale teade, millele tuleb lisada koopia isikut tõendavast dokumendist või nime muutust tõendavast dokumendist.  

Taotluse saab esitada:

  • e-posti aadressil: liina.saar|ä|terviseamet.ee
  • posti teel Terviseametile (Tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registri osakond) aadressil Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn.

Nimistuga perearstina tegutsemise lõpetamine

Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele (edaspidi TTKS) teeb otsuse nimistuga perearstina tegutsemise õiguse ning nimistu äravõtmiseks Terviseamet. Perearstina tegutsemise õigus ning nimistu võetakse ära, kui:

  1. seda taotleb perearst ise;
  2. perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus;
  3. perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest arvates kuuekümne kalendripäeva jooksul alustanud üldarstiabi osutamist või on rohkem kui kuuekümneks kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise;
  4. osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta TTKS § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
  5. perearst ei täida TTKS § 8 lõike 61 alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel;
  6. perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
  7. perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
  8. perearst on surnud või tunnistatud surnuks;
  9. perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui TTKS § 81 lõikes 7 kehtestatud aeg;
  10. perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud;
  11. perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid (enne perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse).

Perearstina tegutsemise õiguse ning nimistu äravõtmise otsus tehakse perearstile punktides 1–6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks otsuse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Vastav otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.


Perearsti nimistust loobumine
Perearsti nimistust loobumise soovi korral palume pöörduda Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonna poole. Esmatasandi tervishoiu osakonnas on jaotatud inimeste vastutuspiirkonnad maakondade kaupa.
Nimistust loobumiseks esitab perearst Terviseametile kirjaliku allkirjastatud avalduse. Elektrooniliselt esitatud avalduse palume digitaalselt allkirjastada. Täpsemat infot digitaalse allkirjastamise kohta saab siit.
Lähtudes koostöö põhimõttest Terviseameti ja perearstide vahel ning võttes arvesse üldarstiabi teenuse kättesaadavust ja jätkusuutlikust palume perearstidel nimistust loobumise soovist võimalikult aegsasti Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonnale teatada (vähemalt 4-6 kuud enne tegevuse lõpetamist).
Eesti Haigekassa ja perearsti vahel sõlmitud rahastamise lepingu ülesütlemise korral saadetakse teisele Poolele ülesütlemise teade vähemalt 60 kalendripäeva ette. Rohkem infot Eesti Haigekassa kodulehel (Üldarstiabi rahastamise lepingud).


Miks palutakse nimistust loobumise soovist võimalikult aegsasti teatada?
Nimistust loobumise soovist võimalikult varajane teavitamine on vajalik, et võimaldada Terviseametil vajadusel võtta kasutusele meetmeid, millega tagada vabanenud nimistu patsientidele üldarstiabi teenuse toimepidevus.
Vastavalt Sotsiaalministri 29.11.2001 määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ § 1 lõige 1 punktile 2 viib Terviseamet läbi avaliku konkursi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks. Nimetatud määruse kohaselt on konkursile kandideerimise periood üks kuu. Sellele järgneval perioodil tuleb Terviseametil läbi viia konkursi dokumendivoor, vestlusvoor ning hindamisvoor.
Lähtuvalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 35 lõikest 2 kinnitatakse valituks osutunud kandidaadile nimistu. Vastavalt TTKS § 35 lõikele 7 on perearst kohustatud alustama üldarstiabi osutamist kuuekümne kalendripäeva jooksul nimistu kinnitamise otsuse jõustumisest arvates. Lisaks peaks arvestama, et uue perearsti või asendusarsti leidmine maapiirkonda (väljaspool Tallinna ja Tartu linna) on raskendatud ja võib nõuda rohkem aega.
Seega, tulenevalt eeltoodust, kulub avaliku konkursi korraldamiseks, perearstile nimistu kinnitamiseks ning nimistule kinnitatud perearstil üldarstiabi teenuse osutamise alustamiseks vähemalt neli kuud.


Võimalikud muudatused nimistust loobumise etteteatamise tähtajas
Kehtivas tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ei ole reguleeritud perearsti nimistust loobumise etteteatamise tähtaeg. Käesoleval hetkel on menetlemisel TTKS muutmise eelnõu, mille ühe osana on tehtud ettepanek nimetatud tähtaja määramise vajalikkusele. Eelnõus olev muudatus näeb ette, et Terviseamet teeb otsuse perearstina tegutsemise õiguse ning perearstilt nimistu äravõtmiseks esimesel võimalusel, kui perearst on esitanud sellekohase avalduse, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistust loobumise taotlemist.


Kui nimistust loobunud perearst on üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär?
Kui perearstilt, kes on üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär, on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisest alates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS) § 15 lg 2.
Kui nimistust loobunud perearst on äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega. (TTKS § 15 lg 3).


Nimistust loobumine ja üldarstiabi tegevusluba
Kui nimistust loobunud perearst, kes on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ainus osanik või aktsionär, otsustab lõpetada tegevuse tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas, siis esitab ta Terviseametile kirjaliku allkirjastatud teate majandustegevusest loobumise kohta. Teates tuleb märkida tegevusala, millel soovitakse teenuse osutamisest loobuda (nt üldarstiabi osutamine perearsti nimistu alusel), teenuse osutamise lõpetamise põhjus (nt perearsti nimistust loobumine) ja lõpetamiskuupäev. Teate saab esitada:

  • Terviseameti e-teenuse (Tervishoiuteenuste tegevusload ja ettekirjutused) kaudu riigiportaalis (teenuse kasutamine nõuab sisselogimist ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu);

  • notari kaudu;

  • digiallkirjastatult e-posti aadressil: kesk|ä|terviseamet.ee;

  • posti teel Terviseametile (Tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite osakond) aadressil Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn.

Majandustegevusest loobumise teate alusel tunnistab Terviseamet väljastatud tegevusloa kehtetuks. Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks tegevusalal, millel teenuseosutaja on majandustegevusest loobunud. Kui äriühingule on väljastatud mitu tegevusluba erinevat liiki tervishoiuteenuste osutamiseks (nt üldarstiabi tegevusluba ja õendusabi tegevusluba) ning äriühing soovib kõikide teenuste osutamisest loobuda, siis tuleb see teates selgelt märkida.
Lisainfot annab Terviseameti tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite osakonna peaspetsialist Aivi Sagur e-posti aivi.sagur|ä|terviseamet.ee või telefoni teel 650 9865. Juhend tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa taotlemiseks asub siit.

Nimistuga perearsti asendamine

Perearsti asendamiseks loetakse olukorda, kui perearst ei teosta oma nimistusse kuuluvatele isikutele ambulatoorset vastuvõttu ise, vaid seda teeb tema asendaja. Nimistuga perearsti asendamine on jaotatud lühiajaliseks (kuni kolm kuud kestev) ja pikaajaliseks (kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja lapsehoolduspuhkuse korral lapsehoolduspuhkuse lõppemiseni kestev) asendamiseks. Olemuslikult on mõlemad asendamised ajutised, sest perearstile jääb asendamise ajaks nimistu alles ja asendamine toimub seaduses kindlaks määratud perioodil. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt tagab perearst üldjuhul oma nimistule asendaja nii pika- kui lühiajalise asenduse korral, kuid lisaks sellele annab seadus võimaluse, et Terviseamet korraldab vajadusel perearsti asendamise perearsti surma või ettenägematu vältimatu vajaduse ilmnemisel, kui perearst ei ole ise terviseseisundist tulenevalt võimeline asendajat leidma (näiteks perearsti ootamatu raske haiguse või raske õnnetusjuhtumi korral).
Terviseamet ei korralda asendamist perearsti korralise puhkuse või lühiajalise töölt eemalviibimise ajal (näiteks perearsti koolitusel või lühiaegsel töövõimetuslehel viibimise ajal), mis jääb perearsti enda vastutusalasse. Perearst võib alati pöörduda esmatasandi tervishoiu osakonda küsimusega, kas on infot arstide kohta, kes sooviksid pakkuda asendust perearsti teeninduspiirkonnas.

Vastavalt 3.märts 2017 jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatusele on üldarstiabi osutaja kohustatud nii lühiajalise kui ka pikaajalise töölt eemalviibimise korral esitama asendaja andmed Perearstide iseteeninduse kaudu. Selleks lisage nimistu tervishoiutöötajate hulka võimalik asendaja, seejärel aktiveerige asendus vajalikuks ajavahemikuks. Juhendi perearstide iseteeninduse kasutamiseks leiate siit.


Lühiajaline asendamine
Perearsti asendaja leidmise kuni kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi lühiajaline asendamine) tagab perearst. Lühiajalise asendamise korral võib perearsti asendada tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon.
Lühiajalisest asendamisest teavitab perearst:

  1. oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust (see võib näiteks toimuda e-kirja teel või muul asjakohasel viisil);
  2. nimistu patsiente (selleks avaldab perearst info oma tegevuskohal, perearsti kodulehel või avalikustab kodulehe puudumisel teabe mujal internetis nt iseteeninduse kaudu Terviseameti veebilehel).

Teavitusse tuleb märkida:

  1. asendamise kestus;
  2. asendaja nimi ja kvalifikatsioon;
  3. üldarstiabi osutamise koht ja korraldus asendamise ajal.

Pikaajaline asendamine
Perearsti asendaja leidmise üle kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (pikaajaline asendamine) tagab perearst. Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja lapsehoolduspuhkuse korral lapsehoolduspuhkuse lõppemiseni. Pikaajalise asendamise korral võib perearsti asendada tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.
Pikaajalisest asendamisest teavitab perearst:

  1. Terviseametit hiljemalt 10 päeva enne pikaajalise asendamise algust (iseteeninduse kaudu, paber- või e-kirjaga);
  2. oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust (see võib näiteks toimuda e-kirja teel või muul asjakohasel viisil):
  3. nimistu patsiente (selleks avaldab perearst info oma tegevuskohal, perearsti kodulehel või avalikustab kodulehe puudumisel teabe mujal internetis nt iseteeninduse kaudu Terviseameti veebilehel).

Terviseametile saadetavas teates tuleb märkida:

  1. töölt ajutise eemalviibimise põhjus;
  2. asendamise kestus;
  3. asendaja nimi ja kvalifikatsioon;
  4. üldarstiabi osutamise koht ja korraldus asendamise ajal;
  5. enda kontaktandmed asendamise ajal.

Kohalikule omavalitsusele ja patsientide edastatavas teavituses tuleb märkida:

  1. asendamise kestus,
  2. asendaja nimi ja kvalifikatsioon;
  3. üldarstiabi osutamise koht ja korraldus asendamise ajal.

Perearsti asendaja on kohustatud viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama perearsti ja Terviseametit perearsti asendamise ennetähtaegsest või erakorralisest lõppemisest.
Nimistuga perearsti asendamise korda reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS). Nimistu patsientide teavitamist reguleerib lisaks TTKS-le Eesti Haigekassaga ja perearsti vahel sõlmitav üldarstiabi rahastamise leping.

Perearsti teeninduspiirkond ja nimistu piirsuurus

Perearsti nimistu on perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri. Igal perearstil on üks nimistu. Perearsti nimistute piirarv Eestis on 837.

Nimistu piirsuurus on kehtestatud kvaliteetse üldarstiabi osutamise tagamiseks perearsti poolt. Alates 01.01.2013 on perearsti nimistu piirsuurused järgmised:
1) 1200-2000 isikut;
2) 2001-2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Teise arsti töökoormus on jäetud iga nimistuga perearsti otsustada ja sõltub nimistu töökoormusest patsientide teenindamisel.

Tulenevalt geograafilistest iseärasustest ja teistest asjaoludest on Eestis selliseid piirkondi, kus perearsti nimistusse kuulub vähem kui 1200 või rohkem kui 2400 isikut.

Perearsti teeninduspiirkond on Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi. Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Terviseamet arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.

Perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet. Teeninduspiirkonna muudab Terviseamet perearsti nõusolekul.

Juhul, kui perearst soovib muuta nimistu piirsuurust või laiendada oma teeninduspiirkonda, tuleb sellest informeerida Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonda. Perearsti teeninduspiirkonna ja/või nimistu piirsuuruse muutmine toimub perearsti kirjaliku avalduse alusel.

Perearsti nimistute andmeid saab vaadata Terviseameti veebiregistris.

Õigusaktid:
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv

Isiku registreerimine perearsti nimistusse

  1. Uus patsient esitab kirjalikult, elektrooniliselt digitaalallkirjastatud või tähitud kirjaga avalduse valitud perearstile posti või e-posti teel. Iga pereliikme kohta tuleb esitada eraldi avaldus.
  2. Perearst võtab isiku nimistusse isiku enda, lapse puhul lapsevanema või eestkostja avalduse alusel. Vastsündinutel tekib küll kindlustuskaitse automaatselt, kuid lapsevanem peab peale lapse sündi ja isikukoodi saamist siiski esitama valitud perearsti nimistusse saamiseks ka avalduse. Perearsti nimistusse saamine ei toimu automaatselt.
  3. Perearst teavitab isikut nimistusse registreerumisest või registreerumisest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates ning keeldumisel märgib ära ka keeldumise põhjuse.
  4. Perearst võib keelduda isiku võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 isikut või 2400 isikut) või kui isiku rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.
  5. Perearst võib registreerida isiku  nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud isikute arvust, kui isiku:
    1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
    2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas. Rahvastikuregistri andmeid on võimalik kontrollida aadressil www.eesti.ee (e-teenus Enda andmete päring (rahvastikuregister)).
  6. Kui samas teeninduspiirkonnas on mitu perearsti ja perearsti nimistu piirsuurus on täitunud, võib perearst soovitada isikul registreeruda sama teeninduspiirkonna teise perearsti juurde, kelle nimistu piirsuurus ei ole veel täitunud.
  7. Uue perearsti nimistusse arvamisel on vajalik esitada oma uuele perearstile väljavõte või koopia oma tervisekaardist eelmise perearsti juures kas elektrooniliselt või paberkandjal. Tervisekaart väljastatakse võimaluse korral isiku soovitud viisil (elektrooniliselt või paberkandjal). Tervisekaarti säilitatakse vähemalt 110 aasta möödumiseni patsiendi sünnist ning haiguslugu säilitatakse vähemalt 30 aasta jooksul pärast selle lõpetamist. Seega kui patsiendil on soov saada varasemaid andmeid enda tervise kohta, peab ta pöörduma oma eelmise perearsti poole palvega, et ta väljastaks tervisekaardi koopia. Perearstil on õigus küsida tervisekaardi koopia väljastamise eest tasu alates 21. leheküljest (0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest). Perearst on kohustatud patsiendile väljastama nõutavad isikuandmed (koopia või väljavõte tervisekaardist) või põhjendama andmete väljastamisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul.
  8. E-teenus Oma perearsti andmete vaatamine. Teenusega saab kontrollida oma perearsti andmeid, ka ravikindlustatust Eesti Haigekassas.

Loe lisaks:
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv
Perearstiabi (Eesti Haigekassa)
Võlaõigusseadus
Isikuandmete kaitse seadus
Avaliku teabe seadus

Isiku väljaarvamine perearsti nimistust

Kes arvatakse perearstinimistutest välja?
Perearstide nimistutest arvatakse välja isikud, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri objektid, ning ravikindlustamata isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis (Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS) §  8 lg 44). Terviseameti otsus „Isikute, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri objektid, ning ravikindlustamata isikute, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis, perearstide nimistutest väljaarvamine“ edastatakse perearstidele Terviseametil olemasolevatele perearstide e-posti aadressidele ja avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.

Perearst ei pea ise mingeid toiminguid seoses isikute nimistust väljaarvamisega tegema.

Lisainfo:
Isikul, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri objekt, puudub Eesti Haigekassa ravikindlustus ning Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht või asub see välisriigis. Rahvastikuregistri objekt on rahvastikuregistri seaduse § 4 tähenduses Eesti kodanik, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane. Seejuures puudub isikul, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri objekt, seos Eesti rahvastikuregistriga. Näiteks, kui välismaalasel on lõppenud Eestis elamisluba/elamisõigus või elamisluba/elamisõigus on ära võetud, siis ei ole isik enam Eesti rahvastikuregistri objekt.

Eesti Haigekassa ei maksa perearstile pearaha ravikindlustamata isikute eest.


Miks nimistute korrastamine on vajalik?
Vastavalt TTKS § 8 lg 41 punktidele 1 ja 2 on perearsti nimistu piirsuuruseks 1200–2000 isikut või 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Perearsti nimistutes on ravikindlustamata isikuid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu Eestis ning kes pole pikema perioodi jooksul perearsti juures käinud. Sellest tulenevalt on raskendatud Eestis elavatel ja perearstiabi vajavatel isikutel nimistusse registreerumine, sest perearsti nimistu piirsuurus võib olla täitunud. Selleks, et korrastada nimistuid, arvab Terviseamet, need ravikindlustamata isikud, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri objektid või kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis perearsti nimistutest välja.


Kas nimistust välja arvatud isik võib nimistusse tagasi sattuda?
Kui perearsti nimistust välja arvatud isik soovib nimistusse tagasi sattuda, siis vastavalt sotsiaalministri 07.12.2012 määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ § 3 lg-le 1 peab nimistusse registreeruda sooviv isik esitama perearstile kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjastatud avalduse.
Perearst registreerib isiku nimistusse või keeldub nimistusse registreerimisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates. Perearst võib keelduda isiku registreerimisest nimistusse, kui registreerimisavalduses märgitud isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole perearsti teeninduspiirkonnas (sotsiaalministri 07.12.2012 määrus nr 47 § 4 lg-d 1 ja 5).

Perearst registreerib isiku nimistusse, kui

  1. isiku registreerimisavalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas;

  2. isiku perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas (sotsiaalministri 07.12.2012 määrus nr 47 § 4 lg 3 p-d 1 ja 2).

Kui samas teeninduspiirkonnas on mitu perearsti ja perearsti nimistu piirsuurus on täitunud, võib perearst soovitada isikule registreeruda sama teeninduspiirkonna perearsti juurde, kelle nimistu piirsuurus ei ole veel täitunud.


Millist arstiabi on õigus saada perearsti nimistusse mitteregistreeritud isikul, kes elab või ajutiselt viibib perearsti teeninduspiirkonnas?
Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi. Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest. Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Perearsti teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.

Kindlustatud Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes viibib teises EL liikmesriigis (sh Eestis) ajutiselt, saab vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust. Arstiabi saamiseks peab isik esitama raviasutuses Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on õigus saada tervishoiuteenuseid, mis on osutatud riikliku ravikindlustussüsteemiga hõlmatud raviasutustes. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omaosalustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omaosalustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Lisainfot annab Eesti Haigekassa.

Perearsti käitumine tööõnnetuse korral

Tööõnnetuse korral käitumise juhendi perearstile leiate siit.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 19 juuli 2017 16:27