Vaktsineerimine ja nakkushaigused

Mis on nakkushaigused?

Nakkushaigusi põhjustavad haigustekitajad, nendeks on enamasti silmale nähtamatud mikroorganismid: viirused või bakterid. Haigustekitajad võivad levida inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. Nakatumise järgselt võib tekkida nakkushaigus. Võimatu on täpselt ette ennustada, kui raskelt keegi mõnda nakkushaigust põeks.

Kuidas immuunsüsteem nakkushaiguste eest kaitseb?

Kui inimene nakatub, siis selleks, et haigustekitajatest jagu saada, on immuunsüsteemil vaja kõigepealt need ära tunda. Valged verelibled tuvastavad haigustekitajaid teatud molekulide järgi, mida nimetatakse antigeenideks. Edaspidi hakkavad valged verelibled antigeenide alusel tootma just täpselt selle viiruse või bakteri vastaseid antikehasid.

Antikehadel on kaks ülesannet:
- rünnata haigustekitajaid, et nakkusest jagu saada
- kaitsta inimest ka edaspidi selle nakkushaiguse eest.  

Antikehasid ei hakata tootma kohe, kui inimene nakatub, vaid selleks kulub aega. Seni võivad haigustekitajad inimese kehas põletikku tekitades ja mürkaineid tootes teha palju kahju. Järgmisel korral samade haigustekitajatega nakatudes on aga immuunsüsteem juba õppinud neid ära tundma ja nendest jagu saama - nakkushaigust ei teki või tekib see palju kergemal kujul. Selle kohta öeldakse, et inimene on muutunud haiguse suhtes immuunseks.

Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad?

Vaktsineerimine on väga looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemise järgselt, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata.
Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis immuunsüsteem on kohe valmis inimest kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine edasi järgmistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid.
Kui aga suureneb nende inimeste osakaal, kes vaktsineeritud pole, võivad jälle tekkida haiguspuhangud – selliseid näiteid võib viimastel aastakümnetel tuua mitmetest Euroopa riikidest.

Miks on vaktsineerimine vajalik?

Haiguse vältimine on alati parem kui põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid haigusi Eestis kas enam üldse ei esine või esineb neid harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik olemus hakkab ununema. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu.

Miks alustatakse vaktsineerimisega juba esimesel eluaastal?

Seetõttu, et haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigustest, mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pooled b-tüübi hemofiilusbakteri poolt põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise ajukelmepõletiku.

Milliseid vaktsiine on olemas?

Vaktsiine on eri tüüpi:

  • Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.
  • Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin.
  • Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on kahjutud toksoidid.

Mida vaktsiinid sisaldavad?

Lisaks haigustekitaja(te) antigeenidele sisaldavad vaktsiinid väga väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Nendel väikestel ainekogustel mingeid toksilisi toimeid ei ole. Vaktsiinides sisalduvate abiainete täielik loetelu on toodud ravimi pakendi infolehes.   

Kui tõhusad on vaktsiinid?

Vaktsiinide tõhusust hinnatakse selle alusel, kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkisid immuunsuseks vajalikud antikehad ja selle alusel, kui paljudel haigestumine ära hoitakse. Vaktsiinid on väga tõhusad - tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine väga oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lapseeas tehtavaid vaktsiine kujundavad immuunsuse 90-99% vaktsineeritutest. Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud laps siiski seda haigust ka põeb, põeb ta seda kergemal kujul.

Kas vaktsiinid on ohutud?

Ravimite sh vaktsiinide turustamiseks peab olema müügiluba. Müügiluba tuleb taotleda enne ravimi müügi alustamist ning seda taotleb ravimitootja või tema esindaja. Müügiloa saamiseks peab ravimitootja Ravimiametile esitama tõendid, et ravim on kvaliteetne, toimib ja on piisavalt ohutu. Ravimi kvaliteedi hindamise üheks aluseks on ravimi tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus ning andmed ravimi omaduste kohta, samuti laboratoorsed analüüsid. Ravimi ohutus peab olema tõestatud loomkatsete ning inimuuringute abil. Ravimi toimivuse üle otsustatakse ravimiga läbiviidud kliiniliste (e inim-) uuringute alusel.

Kas immuunsus tekib kohe peale vaktsineerimist?

Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub veidi aega immuunsuse kujunemiseni, see aeg on tavaliselt paar nädalat. Immuunsuse püsimisele aitab kaasa immuunsüsteemi korduv kokkupuude antigeenidega. Seetõttu manustatakse teatud vaktsiine korduvalt.

Kas vaktsineerimine põhjustab haigestumist?

Vaktsiinid ei põhjusta inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haiguse tekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.
Vaktsiinid kaitsevad kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine täiesti juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega. Eestis sünnib aastas ligikaudu 15 000 last. Kõik lapsed ei sünni päris tervetena ja terviseprobleeme võib tekkida ka imiku– ja väikelapseeas. See ei tähenda veel, et need probleemid oleksid vaktsineerimisega seotud. Kui mitte ühelgi vaktsineeritud lapsel edaspidises elus mitte ühtegi terviseprobleemi ei tekiks, oleks vaktsineerimine imeravim kõigi maailma haiguste vastu. Seda vaktsineerimine siiski ei ole – vaktsineerimine kaitseb meid kindlate nakkushaiguste vastu.
On oluline teada, et vaktsiinide osas on läbi viidud väga palju teadusuuringuid ning ei ole leitud põhjuslikku seost vaktsineerimiste ja autismi, suhkurtõve, imikute äkksurma, astma, atoopilise dermatiidi jpt haiguste ning probleemide vahel.

Kas vaktsineerimine nõrgestab või kahjustab immuunsüsteemi?

Üheks levinud vääruskumuseks on arvamus, et vaktsiinide manustamine nõrgestab või kahjustab immuunsüsteemi. Vaktsineerimine hoopis tugevdab immuunsust – seda nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Suured teadusuuringud on selgelt näidanud, et vaktsineerimine ei tee inimest muudele nakkustele vastuvõtlikumaks ega muuda teiste infektsioonide kulgu raskemaks.

Kas vaktsineerimine võib immuunsüsteemi üle koormata?

Vaktsineerimine immuunsüsteemi üle ei koorma. Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem antigeene kui haigusi tekitavates mikroobides või mitmetes varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on ligikaudu 3000 antigeeni. Inimeste, ka vastsündinute ja imikute immuunsüsteem on väga võimas. Mitte ükski vastsündinu ei sünni steriilsesse maailma, vaid puutub juba sünnitusel ja kohe sünnijärgselt kokku paljude mikroorganismidega. Immuunsüsteem toimib sünnist alates. Laste ja täiskasvanute immuunsüsteemid tegelevad antigeenidega pidevalt - vaktsiinide antigeenid on nagu tilk kõigi antigeenide meres. Arvestused näitavad, et immuunsüsteem ei saaks üle koormatud ka siis, kui korraga vaktsineeritaks 10 000 erineva haiguse vastu.

Kas vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet?

Rasedusega kaasnevad organismis muutused immuunsüsteemis. Selle tõttu on rasedad ja sünnitusjärgses perioodis olevad naised ohustatud mitmetest nakkushaigustest. Kuna rasedatel kasutatakse vaktsineerimiseks üksnes inaktiveeritud vaktsiine, siis ei ole loote kahjustamine võimalik.

Millistel juhtudel ei vaktsineerita?

Vaktsineerimisele on vähe vastunäidustusi. Kui on teada, et inimesel on mõnele vaktsiinile või vaktsiini koostisosale anafülaktilist e. kiiret tüüpi ülitundlikkus, siis seda vaktsiini ei või manustada. Raseduse ajal ja väga tõsise immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.
Kui inimene põeb palavikuga haigust või ilma palavikuta, kuid raske kuluga haigust, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni seisundi paranemiseni. Kergekujuline haigus (näiteks nohu) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustuseks.

Kas vaktsiinidel on kõrvaltoimeid?

Vaktsineerimisega võivad mõnikord kaasneda kõrvaltoimed. Samas on vaktsineerimisest saadav kasu palju suurem kui võimalike kõrvaltoimete risk. Arstid teavad neid kõrvaltoimeid, nende tekkepõhjusi, tekkeaega ja oskavad teile soovitada, kuidas ühe või teise kõrvaltoime ilmnemisel toimida.

Pärast vaktsiinisüsti võib süstikoht mõnda aega olla valulik, punetav ja turses.
Mõnikord võib tõusta palavik. Palavik võib tõusta seetõttu, et haigustekitaja antigeenide sattumisele kehasse (ja vaktsiinis ongi väikeses koguses antigeeni) võib keha reageerida palavikuga. Vaktsineerimisjärgne palavik on lühiajaline, mitte üle 2-3 päeva.  
Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike. Väga harva võib tekkida laialdane turse jäseme piirkonnas, kuhu vaktsiini süstiti, mööduv vereliistakute vähesus jt. mööduvad kõrvaltoimed. Lastel, kellel on palavikukrampide tekkeks kaasasündinud eelsoodumus, võivad palaviku foonil vallanduda palavikukrambid. Sellistel lastel võivad palavikukrambid vallanduda igasuguse palaviku korral - hoopis suurem on palavikukrampide tõenäosus päris nakkushaiguse korral ning vaktsineerimise järgselt juhtub seda väga harva.
Immuniseerimisega seotud tugeva allergilise reaktsiooni (anafülaktilise šoki) risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta. Anafülaktilise reaktsiooni korral on kiire esmaabi tõhus ja vajalik, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida veel veerand tunni jooksul tervishoiuasutuses.

Mida teha, kui kaitsesüsti järel tekib tervisehäire?

Jälgige oma või lapse tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust oma perearstiga või helistage perearsti nõuandetelefonile 1220; kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.
Palavikku üle 38,0°C võib langetada paratsetamooli abil. Palun lugege hoolikalt soovitavaid annuseid ravimi pakendilt ja infolehelt ning pidage vajadusel nõu apteekri, pereõe või perearstiga.
Turses ja punetavale süstekohale võib teha jaheda kompressi 20º alkoholilahuse, kummelitee või lihtsalt külma veega.
Kui laps on rahutu ja nutune, võib põhjuseks olla süstekoha valulikkus, mida leevendab samuti paratsetamool.
Äärmiselt harva võib tekkida tugev allergiline reaktsioon. Kui see tekib, tekib see loetud minutite jooksul peale vaktsiini manustamist. Sel juhul on vajalik kiire ravi. Vaktsineerimisega tegelevad arstid ja õed oskavad seda reaktsiooni ravida. Peale vaktsineerimist on soovitav veel veerand tunni jooksul olla tervishoiuasutuses. Pöörduge kiiresti arsti poole, kui lapsel tekib laialdane sügelev lööve, silmade ja näo turse, hingamis- või neelamisraskus.   
Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Vaktsiinide ohutust jälgitakse üle maailma väga hoolikalt, selleks toimivad mitmed seiresüsteemid.

Kelle käest saab vaktsineerimise kohta lisainfot?

Kui Teil on vaktsiinide osas küsimusi, küsige palun täiendavat informatsiooni oma perearstilt või pereõelt.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 2 aprill 2014 09:06