6. nädalal (6-12.02.2012) jätkus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumuse kasv.
Arstide poole pöördus 4209 inimest ehk 12 protsenti rohkem nädal varasemaga võrreldes. Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas samal ajavahemikul 7 protsendi võrra.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 314. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal, Tallinnas, Ida-Virumaal, Läänemaal ja Tartumaal. Haigestumus ei ületa veel Eesti keskmist, kuid on hakanud kasvama Jõgevamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Saaremaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Mujal püsib haigestumus stabiilsena.
Enim haigestuvad praegu kuni 5 aastased lapsed, kuid eelmiste aastate võrdluses on haigestumus kõrgem ka vanemealise elanikkonna hulgas vanuses 65 ja enam.
Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata keskmiseks, kuid haigestumus on tõusutrendil.
Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur
Aasta kuuendal nädalal kinnitati laboratoorselt 11 gripiviirust, neist üheksa olid A/H3 ja üks B- gripiviirus.
Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal oli 25 protsenti. Umbes 75 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, neist domineerib hetkel RS-viirus (54%).
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hooajal domineeriv A/H3N2 gripiviiruse tüvi vastab olemasoleva gripivaktsiini tüvele. Viirus on tundlik gripiviirusevastaste preparaatide suhtes. Seni läbiviidud uuringutes ei ole ilmnenud viirusresistentsust.
Kuna gripi haigestumise oht püsib veel vähemalt paari kuu vältel, ei ole hilja end gripi vastu vaktsineerida.
Haigestumine Euroopas seisuga 12.02.2012
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Kreekas, Islandil, Itaalias, Maltal, Prantsusmaal, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias.
Gripiviiruse levikut hinnatakse laialdaseks Belgias, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Mujal riikides hinnatakse haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu.