Trombotsütopeenia sündroomiga tõsine palavik

Trombotsütopeenia sündroomiga tõsise palaviku viirus ehk SFTSV avastati 2009. a Kesk-Hiinas Dabie mäestikus ja see on levinud Hiina Anhui, Henani, Hubei, Jiangsu, Liaoningi, Shandongi provintsides ning Lõuna-Koreas ja Jaapanis.

Haigustekitaja
Haigustekitajaks on trombotsütopeenia sündroomiga tõsise palaviku viirus ehk SFTSV, mis kuulub Bunyaviridae perekonda ja Phlebovirus sugukonda. SFTS viirusel on viis genotüüpi, millest kõik viis (A-E) on levinud Hiinas, A, D ja E genotüübid Lõuna-Koreas ja E genotüüp Jaapanis. Viirus sarnaneb Uukuniemi viirusele.

Nakkusallikas
SFTS viiruste püsiperemeesteks on imetajad ja eeskätt närilised, kassid, koerad, kitsed, veised, siilid, nirgid, possumid ja jakid.

Levimine
SFTS viiruste levitajateks ehk ülekandjateks inimestele on puugid Haemaphysalis longicornis, Haemaphysalis concinna, Ixodes nipponensis, Amblyomma testudinarium ja Rhipicephalus microplus. Lisaks võib inimene nakatuda haige inimese vere ja süljega kokku puutumisel. 
Viirused levivad ja nakatavad inimesi puugiründe aktiivsuse perioodil märtsist novembrini kõrgperioodiga aprillist juulini.

Peiteaeg
Haiguse peiteaja pikkuseks on üks kuni kaks nädalat.

Haigusnähud
Haigusnähtudeks on kõrge palavik, kõhulahtisus, oksendamine, lihasvalu, lümfadenopaatia, maksa ja muude elundite kahjustused, trombotsütopeenia ja leukopeenia. Suremus on 6-30%.

Ennetamine
Ennetusmeetmeks on puugihammustuste ja kokkupuute vältimine viiruste püsiperemeestega.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 27 juuli 2017 16:00