Toksoplasmoos

Toksoplasmoos on toksoplasmade poolt põhjustatud parasiitnakkus inimesel, mis võib esineda ka kaasasündinud haigusena. Latentne vorm on levinud üle maailma, kuid haigust esineb harva. Erinevates maailma regioonides on toksoplasmoosi läbi põdenud kuni 40% naistest.

Eestis on viimastel aastatel registreeritud vaid üksikuid haigusjuhte.

Haigustekitaja on ainurakne parasiit Toxoplasma gondii

Nakkusallikaks on kassid. Kasside organism on haigustekitajale looduslikuks elukeskkonnaks, kus tekitaja kasvab ja paljuneb ning eritub väliskeskkonda.

Haigustekitaja levimine: suukaudne ehk alimentaarne.

Nakatumine: parasiit paljuneb ainult kassi organismis. Ootsüstid erituvad kassi organismist roojaga. Inimene võib nakatuda aiatöödel, kassi liivakasti tühjendades,  toorest või vähe kuumtöödeldud liha (eriti sea-, lamba- ja ulukiliha) või hooletult  pestud köögivilju süües või parasiitidega saastunud vett juues. Nakatumisel raseduse ajal on võimalik haigustekitaja ülekandmine lootele.                                                                                                

Inkubatsiooniperiood: 10 kuni 23 päeva pärast liha tarbimist, 5 kuni 20 päeva pärast kassi roojaga kokkupuutumist.

Haigusnähud                                                                                                            
Enamikel juhtudel kulgeb haigus sümptomiteta, võib esineda lümfisõlmede suurenemist. Esmane haigestumine toksoplasmoosi on  kergekujuline, võivad esineda gripilaadsed haigusnähud.

Harvemini esineb palavik, tugevad peavalud, ühe kehapoole nõrkus ning  krambid. Võib esineda valu silmades, valgustundlikkust, nägemise ähmastumist, pisarate voolu, koordinatsioonihäireid.

Raseduse ajal võib loode nakatuda vaid ägeda nakkuse korral. Võib tekkida spontaanne abort, loote hukkumine, enneaegne sünnitus või kaasasündinud arenguanomaaliad. Ägeda toksoplasmoosi puhul on risk lootele kõige suurem raseduse algusperioodis ja väheneb raseduse lõpus. Enne rasedust toksoplasmoosi põdenud naistel kulgevad rasedus ja loote areng normaalselt.  
                                                      
Ennetusmeetmed  

  • pesta hoolega juurvilju, puuvilju ja käsi (eriti pärast kokkupuudet loomadega);

  • kasutada söögiks ainult hästi läbipraetud või keedetud liha;

  • vahetada kassi liivakasti igapäevaselt ja võimalusel hoida liivakast kaetult;

  • tagada kassidele ohutu toit.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 19 aprill 2017 15:22