Soole parasiitussid

Solgetõbi ehk askaridiaas
Tekitaja
Askaridiaasi põhjustab ümaruss inimesesolge Ascaris lumbricoides

Levik
Haigustekitaja on levinud üle maailma, esinedes nii mõõduka kui sooja kliimaga aladel, ka Eestis. Inimesesolkmega on nakatunud umbes 25% maailma rahvastikust. Askaridiaasi sureb maailmas aastas umbes 20 000 inimest. Eestis on askaridiaas üks levinumaid helmintiaase.

Nakatumine toimub suu kaudu haigustekitajate munadega saastunud aedviljade, marjade, muude toiduainete ning samuti saastunud käte vahendusel ja joogiveega. Autoinvasiooni ei toimu.

Nakkusallikaks on roojaga ussimune eritavad inimesed.

Lõimetusperiood kestab 2-3 päeva.

Nakkusohtlikkus
Haige inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. 70 päeva pärast nakatumist on nakatunud inimese roojas avastatavad solkmemunad. Suguküps solge elab inimese organismis umbes ühe aasta.

Immuunsust pärast haiguse põdemist ei teki.

 

Laiusstõbi ehk difüllobotriaas

Tekitaja
Laiusstõbi on zooantroponoos. Tekitaja on laiuss Diphyllobothrium latum, mis kuulub paelusside hulka. Põhiliseks peremeesorganismiks on inimene ning muud kalatoidulised imetajad. Vaheperemeesteks on vees elavad vähilaadsed (sõudiklased) ning lisaperemeesteks on mage- või riimveekalad. Uss parasiteerib inimese peensooles.

Levik
Laiuss on levinud kogu maailmas, peamiselt aga paraskliima vööndi maades, kus toitutakse kalast. Harilik laiuss on Euroopas rohkem levinud Soomes, Rootsis, Norras, Eestis jm, kus on rohkesti järvi. Eestis on laiuss levinud Peipsi ja Võrtsjärve ümbruses. Eestis on nakatumine laiusstõvesse aastalt aastasse vähenenud. Nakatumise sageneb vanuse suurenemisega.

Nakkusallikaks on kalad, Eestis põhiliselt haug ja luts. Inimene nakatub toore või väheküpsetatud, vähesoolatud vageltange sisaldava kala või kalamarja söömisel.

Lõimetusperiood on kolm kuni kuus nädalat alates laiussi munade neelamisest kuni nende ilmumiseni roojasse.

Haige nakkusohtlikkus
Haige inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. Nakatunud inimene hakkab levitama laiussi mune 3-6 nädalat pärast nakatumist. Laiuss võib sooles parasiteerida aastaid.

Immuunsust pärast haiguse põdemist ei teki.

 

Naaskelsabatõbi ehk enterobiaas

Tekitaja
Enterobiaasi põhjustab ümarusside klassi kuuluv naaskelsaba e. linaluuuss Enterobius vermicularis, mis parasiteerib inimese jämesooles.

Levik
Naaskelsaba on levinud üle maailma ja peamiselt mõõduka kliimaga maades. Enterobiaasi on maailmas nakatunud umbes 400 miljonit inimest. Naaskelsaba on Eestis küllalt sageli esinev helmintiaas. 

Nakatumine on fekaal-oraalselt leviv autoinvasiivne haigus või nakatutakse olmenakkuse teel. Naaskelsabausside kerged, õrnad munad levivad kergesti käte, toidu, mänguasjade või muude tarbeesemete vahendusel. Seedekulglasse satuvad munad saastunud käte vahendusel või küünte närimisel. Mune võivad edasi kanda ka kärbsed, prussakad ja tarakanid.

Nakkusallikaks on nakatunud inimene, kes levitab linaluuusse roojaga.

Lõimetusperiood on 2-6 nädalat, mil naaskelsabade eluring jõuab küpsuseni.

Nakkusohtlikkus
Haige on lähisuhtlemisel nakkusohtlik. Nakatunud inimene hakkab mune levitama 30-40 päeva pärast nakatumist, Naaskelsabad elavad organismis 35-70 päeva. Munad säilivad esemetel eluvõimelistena umbes kaks nädalat kuni üks kuu.

Immuunsust pärast enterobiaasi põdemist ei kujune.

 

Nudipaelusstõbi ehk taenia saginata teniaas

Tekitaja
Nudipaelusstõbe põhjustab nudipaeluss Taenia saginata või Taenia solium.

Levik
Nudipaelusstõbi on levinud maades, kus süüakse toorest ja väheküpsetatud veiseliha. Rohkem on see levinud Aafrikas. Eestis on nudipaelusstõve haigusjuhtude arv aastalt aastasse vähenenud. 

Nakkusallikas on tõvestatud veised.

Inimene nakatub toore või termiliselt mittepiisavalt töödeldud nakatunud veiseliha söömisel.

Lõimetusperiood – Taenia saginata munad ilmuvad roojasse 10-14 nädalat pärast nakatumist.

Haige nakkusohtlikkus
Haige inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik T. saginata nakkuse korral. Täiskasvanud nudipaeluss võib ravimata inimese sooles elada aastaid (vahel 10-30 aastat). Haige inimene on nakkusallikana ohtlik ka veistele, kes nakatuvad inimese roojaga saastunud söödast. Nudipealussi munad säilitavad väliskeskkonnas eluvõime mitu kuud.

Immuunsust pärast teniaasi põdemist ei kujune.

 

Nookpaelusstõbi ehk taenia solium teniaas

Tekitaja
Teniaas on zooantroponoos. Nookpaelusstõbe põhjustab nookpaeluss Taenia solium. Peremeesorganismiks on inimene ja vaheperemeheks on kodu- või metssiga, vahel ka inimene. Kui inimene on vaheperemeheks, siis on tegemist tsüstitserkoosiga ja kui inimene on põhiperemeheks, siis on haiguse nimetuseks teniaas. Suguküpsed nookpaelussid parasiteerivad peensooles.

Levik
Nookpaeluss on levinud ülemaailmselt maades, kus toitutakse toorest või väheküpsetatud sealihast. Eestis tuvastati aastail 2000- 2001 kaks haigusjuhtu.

Nakkusallikas on siga.

Nakatumine
Inimene nakatub väheküpsetatud sealiha söömisel.

Lõimetusperiood – Taenia soliumi munad ilmuvad roojasse 8-12 nädalat pärast nakatumist.

Haige nakkusohtlikkus
Haige inimene võib olla suhtlemisel nakkusohtlik. Täiskasvanud nookpaeluss võib ravimata inimese sooles elada aastaid (kuni 30 aastat). Haige inimene on nakkusallikana ohtlik sigadele, kes nakatuvad inimese roojaga saastunud söödast.

Immuunsust pärast nookpaelusstõve põdemist ei kujune.

 

Kääbuspaelusstõbi ehk hümenolepiaas

Tekitaja
Hümenolepiaasi põhjustab kääbuspaeluss Hymenolepis nana. Inimene võib olla nii põhi- kui vaheperemeheks. Lisaks võivad põhiperemeesteks olla ka hiired ja rotid ning vaheperemeesteks mõned putukaliigid.

Levik
Kääbuspaeluss on levinud kogu maailmas, rohkem soojades maades. Eestis esines kääbuspaelussi sagedamini 1950-ndatel ja 1960-ndatel aastatel (sadu haigusjuhte), hiljem on avastatud mõned haigusjuhud aastas. 

Nakkusallikas on haige inimene.

Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Munad levivad saastunud käte, mänguasjade ja tarbeesemete või toidu vahendusel. Sageli toimub korduv enesenakatamine. Munad säilivad esemetel 3-4 päeva, vees - kuni üks kuu. Täiskasvanud ussi eluiga on 2-4 nädalat, kuid ussipopulatsioon uueneb kiiresti uue põlvkonna abil, mistõttu on võimalik ka korduv enesenakatamine. Haige on suhtlemisel nakkusohtlik. Nakatunud inimene hakkab roojama helmindi mune 2-4 nädalat pärast nakatumist.

Immuunsus pärast hümenolepiaasi põdemist on madal või puudub.

 

Põistangtõbi ehk ehhinokokoos

Tekitaja
Ehhinokokoosi põhjustab ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, harvem ka E. multilocularis. E. multilocularis on levinud soojema kliimaga maades. Tegemist on peamiselt loomade parasiidiga, mis võib põhjustada ka inimese nakatumist. Põhiperemeesteks on kiskjad (rebased, kährikkoerad, hundid, koerad jm) ja vaheperemeesteks on taimetoidulised loomad (veised, lambad jm) aga ka inimene. Uss parasiteerib vaheperemehe erinevates siseelundites (maksas, kopsus jm).

Levik
Põistangtõbi on levinud üle maailma.

Nakkusallikas on haige loom. Nakatunud koera või rebast silitades satuvad munad kätele ja sealt suhu. Põistang areneb looma organismis suguküpseks 1-2 kuuga. Põistangussi eluiga on 2-6 kuud.

Nakatumine on fekaal-oraalne. Looma väljaheitega väliskeskkonda eritunud munad püsivad seal kaua - vees kaks kuud, pinnases aasta.

Lõimetusperiood kestab mõnest kuust mõne aastani.

Nakkusohtlikkus
Nakatunud inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik.

 

Piugusstõbi ehk trihhuriaas

Tekitaja
Piugusstõbe põhjustab piuglane Trichuris trichiura, mis kuulub ümarusside klassi.

Levik
Piuglane on laiemalt levinud sooja kliimaga maades, kuid esineb ka paraskliimavööndis. Eestis on haigestumine trihhuriaasi aastakümnetega vähenenud.

Nakkusallikaks on nakatunud inimesed.

Nakatumine toimub fekaal-oraalselt. Levikufaktoriteks on saastunud aedviljad, marjad, käed ja joogivesi. Ohtlik on inimfekaalide kasutamine mulla väetamiseks. Enesenakatamist ei esine.

Nakkusohtlikkus
Nakatunud inimene ei ole suhtlemisel ohtlik.

Lõimetusperiood on 1,5-2 kuud. Roojaga eritab ravimata inimene ussi mune kuni viis aastat.

Immuunsust pärast piugusstõve põdemist ei kujune.

 

Keeritsusstõbi ehk trihhinelloos

Tekitaja
Keeritsusstõbe põhjustab ümarusside hulka kuuluv keeritsuss. Eestis on loomadelm leitud kolm keeritsussi liiki: Trichinella nativa, T. britovi ja T. spiralis. Erinevad liigid nakatavad erinevaid peremehi.

Levik
Keeritsuss on levinud üle maailma mets- ja koduloomade seas. Inimestel esineb keeritsuss peamiselt Ameerikas, küllalt palju on trihhinelloosi juhte diagnoositud ka Leedus. Peremeesteks on lihasööjad ja kõike-sööjad loomad (metssiga, karu, kass jm) aga ka inimene. Eestis esineb rühmaviisilist haigestumist, mis on seotud vähe kuumtöödeldud metssealiha söömisega.

Nakkusallikas on Eestis metssiga, harvem karu.

Nakatumine toimub vastseid sisaldava põhjalikult küpsetamata või toore liha söömisel. Vastsed säilivad looma lihastes nakatumisvõimelistena 10-30 aastat.

Lõimetusperiood on 5-45 päeva.

Haige ei ole nakkusohtlik.

Immuunsus
Haiguse käigus võib kujuneda immuunsus, mis takistab vastsete tungimist sooleseina korduvnakatumise korral.

 

Fastsioliaas

Tekitaja
Fastsioliaas on zooantroponoos. Fastsioliaasi põhjustab imiuss maksakaan Fasciola hepatica, harvem hiidmaksakaan Fasciola gigantica.

Levik
Maksa-kakssuulane on levinud kogu maailmas. Peamiselt on tegemist loomade parasiidiga, inimeste haigestumist fastsioliaasi esineb harva. Eestis on esinenud fastsioliaasi peamiselt lammastel.

Nakkusallikaks on rohusööjad loomad (lambad, kitsed, veised, pühvlid, kaamelid, sead, hobused, jänesed) ning ka inimene. Vaheperemeheks on limused (väike sootigu, mudatigu). Inimesel parasiteerib uss maksa sapiteedes ja sapipõies.

Nakatumine
Inimene nakatub saastunud vett juues või rohukõrsi närides. Enesenakatamist ei esine.

Lõimetusperiood on 1-8 nädalat.

Haige nakkusohtlikkus
Haige ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. Nakatunud inimene hakkab levitama maksakaani mune 3-4 kuud pärast nakatumist.

Immuunsust pärast fastsioliaasi põdemist ei kujune.

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 18 juuli 2017 13:42