Rift Valley palavik

Rift Valley palavik on äge zonoosse päritoluga nakkushaigus, mille tekitajaks on Rift Valley palaviku viirus. Rift Valley palaviku epideemiline riskipiirkond on Ida-Aafrika ja eeskätt Keenia, kus haigus on levinud kirdeprovintsis Garissas, Ijara ja Wajiri rajoonis; rannikuprovintsis Kilifis, Tanas, Malindis, Isiolos, Taita Taveta rajoonides; keskprovintsis Kirinyangas, Kaijado ja Maragua rajoonides ning pealinna Nairobi piirkonnas. See nakkushaigus on endeemiliselt levinud ka Somaalias, Tansaanias, Madagaskaril, Mauritaanias,Gambias, Senegalis, Namibias, Lõuna-Aafrikas, Mosambiigis, Zimbabves, Sambias ja Sudaanis.

Rift Valley palaviku suur epideemia esines Keenias aastail 1997-1998 (89 000 haigusjuhtu). Suuri RVF-puhanguid on esinenud ka Araabia-maades: aastail 1977-1978 Egiptuses (18 000 haigusjuhtu) ning 2000. aastal Jeemenis (1000 haigusjuhtu) ja Saudi Araabias (800 haigusjuhtu).

Haigusetekitaja
Haigusetekitajaks on Rift Valley palaviku viirus, mis kuulub Bunyaviridae perekonda, Phlebovirus liiki ning mida levitavad sääsed (Aedes sääsed Ida-Aafrikas ja Culex pipiens Egiptuses). Epizootia tekkel on otsene seos vihmaperioodi ja üleujutustega, mille järgselt algab niisketel aladel intensiivne viirusi levitavate sääskede paljunemine.

Nakkuseallikas
Nakkuseallikaks on põhiliselt veised, lambad, kitsed, kaamelid ja pühvlid, kellel taud põhjustab aborti või surma. Nakatunud looma verd imedes muutuvad sääsed viiruste kandjateks, ning inimest hammustades nakatavad inimese.

Haigusetekitajate levimine
Rift Valley palaviku viirusi levitavad sääsed, kandes neid üle nakkusallikaks olevatelt loomadelt inimestele. Seega nakatuvad inimesed sääsehammustuste kaudu või küllalt sageli – kokkupuutel nakatunud loomade vere, koevedelike või lihaga. RVF-viiruse levikuviisid Keenia epideemia ajal olid järgmised: keetmata piima joomine (72% juhtudest), haige veise või kitse piima joomine (59%), kokkupuude loomaga või selle lihaga (42%).

Lõimetuseperiood
Rift Valley palaviku inkubatsiooniperioodi kestvus on 3 kuni 12 päeva.

Haigusenähud
Rift Valley palaviku haigusenähtudeks on äge, kõrge palavikuga algus, millega kaasnevad verejooks (ninast, igemetest, neelust, konjunktiividest, nahast, tupest või pärasoolest), nägemishäired ja teadvuse hämardumine.
Keenia epideemia ajal esinesid Rift Valley palaviku põhilised haigusenähud järgmise sagedusega: palavik - 100%, peavalu – 90%, verejooks – 76%, halb enesetunne – 70%, lihasevalu – 62%, seljavalu – 60%, oksendamine – 56% ja liigesevalu – 51%. Rasketel juhtudel tekib hepatiit, entsefaliit või generaliseerunud verejooksusündroomiga haigusevorm. Rift Valley palaviku suremus on 0,5%-1,0% ning epideemia ajal üle 20%.

Ennetamine
Rift Valley palaviku vastast ravimit ja inimeste vaktsiini ei ole. Seetõttu tuleb ohupiirkonnas viibides järgida üldisi ennetusmeetmeid nakatumise riski vähendamiseks:
- sääskede eemale peletamiseks kasutada repellenti (soovitatav repellent on 30%-50% DEET ehk N,N-dietüül-m-toluamiid)
- väljas liikudes kanda pikkade varrukatega särki ja pikki pükse; pealisriideid võib töödelda repellendiga
- võõrastemajas viibides tuleb eelistada kliimaseadmega ruume ja hoida aknad suletuna
- elades ruumis, kus võib olla sääski, kasutada magama minnes voodi sääsevõrku
- mitte hoida eluruumis veega täidetud avatud nõusid; kui see on vajalik, katke see kaanega
- mitte külastada soiseid ja niiskeid alasid, kus võib olla rohkesti sääski
- vältida kokkupuuteid veiste, lammaste, kitsede, kaamelite ja pühvlitega või nende toore lihaga
- mitte juua keetmata piima ja mitte süüa kuumtöötlemata loomaliha.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 13 juuli 2017 11:52