Respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus

Respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus

Haigustekitaja

Haigustekitajaks on respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV), millel on kaks – A ja B – tüüpi.

Viirus säilib saastunud pindadel mitu tundi ja kätel lühemat aega.

 

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on RSV-nakkust põdev laps või täiskasvanu. Nakatunud inimene levitab viirusi 3 kuni 8 päeva ja immuunpuudulikkusega haige kuni neli nädalat.

 

Haigustekitajate levimine

RS-viirused levivad a) piisk-õhknakkuse teel köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, b) kokkupuutel köhapiiskadega või ninaeritisega saastunud pindadega või esemetega, c) haige lapse suudlemisel (ka põsele või näole). Viirused sisenevad organismi nina, silmade või suu kaudu. Perekonnas, lasteaias, koolis, töökollektiivis või vanurite hooldekodudes levivad RSviirused kiiresti ning nakatub vähemalt 50% haigega kokkupuutunud inimestest.

 

Lõimetusperiood

Lõimetusperioodi pikkus on 4 – 6 päeva, vahel 2 – 8 päeva.

 

Haigusnähud

RSV-nakkuse riskirühma kuuluvad

a) enneaegsed imikud,

b) alla kahe aasta vanused krooniliste kopsu- ja südamehaigustega lapsed,

c) immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud, d) _65 aasta vanused inimesed.

RSV-nakkuse haigusnähud on sarnased muude gripitaoliste ägedate ülemiste hingamisteede

viirusnakkustega.

Lapsel esinevad kõrge palavik, köha, aevastamine, nohu, neelupõletik (kurk on valus),hingamine on raskendatud, isutus. Haigus kestab üks-kaks nädalat. Raskematel juhtudel tekib bronhiit ning 25-40%-l nakatunud lastest ja vanuritest bronhioliit või kopsupõletik. Viirus võib soodustada ka keskkõrvapõletiku kujunemist. RSV-nakkuse tüsistusena tekib harva ka bakteriaalne pneumoonia. Täiskasvanul esineb palavik, köha, nohu, neelupõletik, peavalu, nõrkus; haiguse kestvus on keskmiselt viis päeva. Immuunpuudulikkusega inimestel võib tekkida bronhiit või kopsupõletik. RSV-haigusesse võib inimene nakatuda korduvalt.

 

Ennetamine

RSV-nakkuse vältimiseks tuleb

– pesta käsi sageli, eriti kui peres või kollektiivis on haigeid

– vältida kokkupuudet köhivate, aevastavate või nohuste haigetega

– köhimisel ja aevastamisel katta suu ninarätiku või varrukaga

– puhastada ja desinfitseerida röga- ja süljepiiskadega saastunud pinnad, mänguasjad,

uksekäepidemed jm esemed

– mitte puudutada pesemata kätega nina, suud ja silmi

– mitte suudelda (ka põsele mitte) haiguskahtlusega inimesi

– mitte viibida gripitaoliste haiguste leviku kõrgperioodil lapsega rahvarohketes kohtades

ning mitte külastada peresid, kus on imikud

– haige laps või täiskasvanu peab jääma koju.

RSV-nakkuse intensiivse leviku perioodil võib riskirühma kuuluvatele lastele manustada ennetavalt palivizumabi. See ravim aitab vältida raskeid haigusjuhte. Palivizumabi ei kasutata RSV-nakkuse ravimiseks.

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 23 mai 2017 13:52