R

Respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus

Haigustekitajaks on respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV), millel on kaks – A ja B – tüüpi. Viirus säilib saastunud pindadel mitu tundi ja kätel lühemat aega.
Loe edasi

Rift Valley palavik

Rift Valley palavik on äge zonoosse päritoluga nakkushaigus, mille tekitajaks on Rift Valley palaviku viirus.
Loe edasi

Rotaviirusenteriit

Rotaviirusenteriit on viiruslik soolenakkus, mille tekitajaks on rotaviirus. Haiguse esinemine on sageli sesoonne, domineerides talvel ja kevadel.
Loe edasi

Rõuged

Bioterrorismi kartuses on hakatud maailmas pidama võimalikuks ka rõugete kui ohtliku nakkushaiguse levikut.

1967. aastal alustati kogu maailmas kampaaniat rõugete väljajuurimiseks. Viimane teadaolev inimrõugetesse haigestumise juht oli 1977. aastal Somaalias. 1980. aastal kuulutati rõugeviirus maailmas hävitatuks, v.a kahes teaduskeskuses - Moskvas ja Atlantas.

Eestis oli suurem rõugetesse haigestumine 1920. aastal, kui see haigus diagnoositi 435 inimesel. 1921. aastal oli haigestunuid 136, 1922. aastal 50. Seejärel hakkas rõugetesse haigestumine järsult langema. 1928. aastal diagnoositi rõuged kahel inimesel, 1937. aastal 4 inimesel. Sellest aastast alates rõugetesse haigestumist Eestis ametlikel andmetel ei esinenud.

Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal. Kuna vaktsiin annab kaitse kümneks aastaks, oleme kõik rõugetele vastuvõtlikud.
Rõugete vastu vaktsineerimisel tuleb arvestada sellega, et vaktsiin võib põhjustada tüsistusi, isegi surmaga lõppevaid.

Rõugete kohta loe pikemalt CDC kodulehelt

Väikelapse roseool

Äkkeksanteemi (Exanthema subitum’i) ehk väikelaste roseooli (roosatähnsust) esineb kõikjal maailmas – kõige sagedamini 6-12 kuu vanustel väikelastel.
Loe edasi

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 31 august 2016 10:27