Q-palavik

Q-palavik
Q-palavik on riketsiooside hulka kuuluv nakkushaigus, mis võib esineda nii ägedas kui kroonilises haigusvormis.

Haigusetekitaja
Q-palaviku tekitaja on Coxiella burnetti, mis on väga vastupidav väliskeskkonnas ja desinfitseerivate ühendite vastu.

Nakkusallikas
Q-palaviku nakkusallikaks võivad olla veised, lambad, kitsed, koerad, kassid, metsloomad, närilised ja linnud. Enamik nakatunud loomadest ja lindudest on asümptomaatilised, kuid seejuures nad levitavad haigusetekitajaid väljaheitega (sealhulgas platsentaga).

Levikuteed
Inimene nakatub eeskätt haigete loomadega kokkupuutel, nende väljaheite ja sõnniku kuivamisel tekkinud tolmu sissehingamisel või saastunud vahendite/materjalidega (villaga, söödaga, sõnnikuga, eritistega, platsentaga jm) kokku puutumisel ning haigete loomade toorpiima joomisel. Loomafarmides võib inimene nakatuda ka haigustekitajatega saastunud tööriietega kokku puutumisel.

Inkubatsiooniperiood
Q-palaviku lõimetuseperiood on kaks-kolm nädalat.

Haigusnähud
Q-palavik algab külmavärinate, kõrge palaviku, nõrkuse, halva enesetunde ja peavaluga; kiiresti võib välja kujuneda pneumoonia. Inimesel võib esineda ka haigusnähtudeta või ebamäärase palavikuga kulgev haigusvorm. Kahjustub ka maksa talitlus. Kroonilise Q-palaviku avaldumisvormideks on sageli endokardiit ja harvem närvisüsteemi kahjustus. Ravimata haiguse korral on suremus 1-2%.

Profülaktika
Mõnes riigis (näiteks Austraalias) kasutatakse riskirühma kuuluvate inimeste immuniseerimiseks Q-palaviku inaktiveeritud vaktsiini. Saastunud esemeid ja loomaeritisi desinfitseeritakse 0,05% hüpokloriidi, 5% peroksiidi või 1:100 trifenüüli lahustega. Piima pastöriseeritakse haigusetekitaja hävitamiseks +63ºC temperatuuril 30 minutit või +72ºC temperatuuril 15 sekundit.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 13 juuli 2017 11:48