Ohatis

Lihtohatise-viirusenakkus
Lihtohatise-viirusenakkus (HSV-1) on levinud kogu maailmas – 50-90% täiskasvanud inimestest omavad selle viiruse vastaseid antikehi. HSV-1-ga nakatuvad inimesed sageli enne viiendat eluaastat.

Haigusetekitaja
Lihtohatist põhjustab Herpes simplex 1 viirus.

Nakkuseallikas
Nakkuseallikaks on nakatunud inimene.

Haigusetekitajate levimine
Ohatiseviirused levivad süljega, haavandieritisega, sellega saastunud kätega, kuid ka oraalgenitaalse ja oraal-anaalse seksi teel.

Inkubatsiooniperiood
Lõimetuseperioodi pikkuseks on 2-12 päeva.

Haigusenähud
Lihtohatise viiruse esmanakkuse korral võib tekkida nii kliiniliselt väljendunud kui asümptomaatiline nakkus. Viirused paljunevad sisenemiskohas, tavaliselt suuõõne või genitaalide limaskestal, kuid kahjustatud võib olla ka nahk, silma sidekest, neel jm piirkonnad. Kahjustuse tagajärjel tekib sensoorsete närvilõpmete põletik. Seejärel levivad viirused kraniaalnärvide sõlmedesse, kus nad säilivad latentses olekus. HSV-1 viirusi on avastatud ka torakaalnärvisõlmedest ja ajust. HSV-1 esmasnakkus pärsib hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste süsteemi talitlust. Latentse nakkuse taasägenemine on seoses esmanakkuse kliinilise avaldumisvormi raskusega – mida raskemate haigusenähtudega avaldub esmanakkus, seda sagedamini tekib taasägenemine.

Latentse nakkuse taasägenemisel tekib ohatis sageli huultel või mujal näol. Ägenemist põhjustavad traumad, palavik, ultraviolettkiirgus, kuumus, psüühiline stress jm tegurid. On viiteid sellele, et viirused võivad levida limaskesta haistmisnärvi lõpmetelt läbi sõelluu eesmisesse koljuauku. Ka kolmiknärvisõlmedes latentses olekus paiknevad viirused võivad taasaktiveeruda ja levida ajukelmeid innerveerivate närvide kaudu eesmisesse ja keskmisesse koljuauku.

Latentses olekus ei integreeru HSV-1 DNA peremeesraku genoomiga.

HSV-1 poolt põhjustatud kõige raskekujulisem tüsistus on entsefaliit, mille haigusenähud viitavad viiruse paljunemisele ja põletikuprotsessile aju mediaalse temporaalsagara ja frontaalsagara orbitaalosa kahjustusele.

HSV-1 liikvori-antikehi on võimalik avastada kaks-kolm nädalat pärast haigusenähtude ilmumist. Tundlik ja spetsiifiline on HSV-1 DNA määramine seljaajuvedelikus RT-PCR-ga, kuid haiguse algfaasis võib selle tulemus olla negatiivne. HSV-1 viirus võib kahjustada ka näonärvi, põhjustades selle halvatuse.

HSV-1 viirusenakkust ravitakse atsükloviiriga.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 13 juuli 2017 11:45