Neerusündroomiga hemorraagiline palavik

Neerusündroomiga hemorraagiline palavik ehk epideemiline nefropaatia on äge zoonoosse päritoluga nakkushaigus, mille tekitajateks on hantaviirused. Haigus on ulatuslikult levinud Kaug-Idas, Koreas, Hiinas, Kagu-Aasias, Venemaal ja Balkanimaades. Üksikjuhte on esinenud ka Eestis.

Haigusetekitaja
Epideemilise nefropaatia tekitajaks on hantaviiruste hulka kuuluvad Söuli ja Hantaa viirused kogu maailmas, Puumala viirus Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Dobrava viirus Balkanimaades.

Nakkuseallikas
Nakkuseallikaks on väikenärilised: Apodemus liik Aasias ja Balkanimaades, Clethrionomys liik Euroopas ja Rattus liik kogu maailmas. Viirused on haigusenähtudeta näriliste uriinis, roojas ja süljes.

Haigusetekitajate levimine
Hantaviirused levivad inimestele näriliste eritistega segunenud tolmu sissehingamisel. Tavapäraselt viirused ei levi inimeselt inimesele.

Inkubatsiooniperiood
Lõimetuseperioodi kestvuseks on 2-4 nädalat, varieerudes mõnest päevast kuni kahe kuuni.

Haigusenähud
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik algab järsku, kõrge palavikuga, seljavaluga, hemorraagianähtude ja neerukahjustusega. Rasket haigusevormi põhjustavad Dobrava ja Hantaa viirused – kõrge palavik püsib 3-7 päeva, kaasneb peavalu, halb enesetunne, isutus, selja- ja kõhuvalu, peenetäpiline lööve, konjunktiviit, iiveldus ja oksendamine, vererõhu langus, uriinipeetus ning verejooksud ja verevalumid. Suremus on 5-15%. 
Puumala viirus põhjustab kergemat haigusevormi, mida Euroopas tuntakse ka epideemilise nefropaatiana. Selle haigusevormi suremus on 1%.

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 18 juuli 2017 09:54