Naegleria fowleri nakkus ehk naegleriaas

Naegleriaas on amööbi poolt põhjustatud raskekujuline närvisüsteemi nakkushaigus, mis esineb parasvöötme ja troopilistes maades. Eestis ei ole naegleriaasi esinenud.

Haigusetekitaja
Haigusetekitajaks on amööb Naegleria fowleri, mis elab soojemas värskes vees ja pinnases. Haigusetekitaja läbib kolm elutsükli faasi – tsüsti, viburi ja trofozoidi faasi. Inimesi nakatavad ainult trofozoidid, mis eelistavad soojemat vett. Trofozoidid võivad elada ka vähekloreeritud basseinivees. Tsüstid säilivad külmas vees mitu kuud.

Haigusetekitaja levimine
Haigusetekitajad amööbid levivad soojema vee kaudu. Inimene nakatub veekogudes suplemisel, ujumisel, sukeldumisel vee tõmbamisel ninaõõnde. Ninaõõnde sattunud amööb liigub piki haistmisnärvi edasi peaajju. Nakatumise riskiteguriteks on reisimine soojadesse maadesse ning seal veekogudes suplemisel vee tõmbamine ninaõõnde.

Lõimetuseaeg
Inkubatsiooniperioodi pikkuseks on viis päeva kuni kaks nädalat.

Haigusenähud
Varajasteks haigusenähtudeks on haistmise muutumine, palavik, peavalu, isutus ja iiveldus. Seejärel kujunevad ajukelme ärritusnähud, kaelakangestus ja meningoentsefaliit ehk ajukelme-aju põletik. Haiguse põhjuse diagnoosimiseks uuritakse laboratoorselt seljaaju vedelikku mikroskoopilisel, mikrobioloogilisel või PCR-meetodil.  Naegleriaasi ravitakse antibiootikumidega (eeskätt amfoteritsiin B-ga).
Ravist sõltumata on suremus 95%.

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 18 juuli 2017 09:36