Maksakaantõbi

Haigustekitaja
Maksakaantõbi ehk fastsioliaas on zooantroponoos. Fastsioliaasi põhjustab imiuss maksakaan ehk maksa-kakssuulane  Fasciola hepatica, harvem hiidmaksakaan Fasciola gigantica.

Haigustekitaja levik
Maksa-kakssuulane on levinud kogu maailmas. Peamiselt on tegemist loomade parasiidiga, inimeste haigestumist fastsioliaasi esineb harva. Eestis on esinenud fastsioliaasi peamiselt lammastel.

Nakkusallikas
Nakkusallikaks on rohusööjad loomad (lambad, kitsed, veised, pühvlid, kaamelid, sead, hobused, jänesed) ning ka inimene. Vaheperemeheks on limused (väike sootigu, mudatigu). Inimesel parasiteerib uss maksa sapiteedes ja sapipõies.

Nakatumine
Inimene nakatub maksakaanidega saastunud vett juues või rohukõrsi närides. Nakatunud inimene hakkab levitama maksakaani mune 3-4 kuud pärast nakatumist. Enesenakatamist ei toimu.

Lõimetusperiood
Inkubatsiooniperiood on 1-8 nädalat.

Haige nakkusohtlikkus
Haige ei ole suhtlemisel nakkusohtlik.

Immuunsust pärast maksakaantõve ehk fastsioliaasi põdemist ei kujune.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 13 juuli 2017 11:34