Leptospiroos

Leptospiroos on kogu maailmas levinud zoonoos, millesse inimesed nakatuvad harva. See on äge nakkushaigus, mis võib kulgeda kliiniliste nähtudeta kuni maksa ja neerude kahjustuseni ja aseptilise meningiidini.

Haigustekitaja
Leptosiroosi põhjustab spiroheet Leptospira interrogans, millel on palju serotüüpe, sagedamini on haiguse tekitajaks Leptospira icterohaemorrhagie, mis põhjustab hemorraagilist palavikku.

Nakkusallikas
Inimesele on peamiseks nakkusallikaks loomad või nende poolt saastatud vesi või toit. Loomad: rotid, hiired, sead, veised ja koerad on haiguse reservuaariks. Nemad eritavad haigusetekitajaid uriini ja fekaalidega.

Levikutee
Leptospirad levivad fekaal-oraalsel teel ja kontaktsel (olmelisel) teel. Nakatuda võib kas saastatud toidu või vee tarbimisel, vigastatud naha ja limakestade kaudu näiteks ujumisel või pesemisel saastatud veega kuid ka koertega mängides.

Inkubatsiooniperiood
Inkubatsiooniperiood on 2-20 päeva, sagedamini 7-9 päeva.

Haigusnähud
Haigus algab kergete gripitaoliste sümptoomidega - kõrge palavik, lihas- ja peavalu. Sellised haigusnähud võivad kesta kuni nädala siis kaovad ja inimene tervistub. Kuid haigel võib tekkida teine faas koos uue palaviku tõusu, peavalu, lööbe, maksa ja neerude kahjustusega (Weil`i haigus), ilmneda võib aseptiline meningiit.

Diagnostika
Leptospiroosi diagnoositakse mikrobioloogilisi ja seroloogilisi meetodeid kasutades. Mikrobioloogiliselt võib uurida haigust varajases staadiumis. Uuritavaks materjaliks on veri, uriin ja ajuvedelik. Seroloogilist uurimist alustatakse alates haiguse teisest nädalast ja kasutatakse mikro-aglutinatsiooni meetodit.

Ennetamine
Haigestumise vältimiseks tuleks täita hügieeninõudeid- kaitsta toiduaineid ja joogivett näriliste saastamise eest, regulaarselt läbi viia deratisatsiooni ning vaktsineerida koduloomi, võimalusel hoiduda võimalikest kontaktidest nakkusallikatega. Ohtlikes piirkondades tuleb vältida ujumist ja pesemist, eriti kui nahk on vigastatud, vajadusel kasutada kaitseriietust.

Esinemine Eestis
Eestis registreeritakse sporaadilised (üksikud) juhud. Enam haigestumisi registreeriti 2005. aastal 11 ning 2006. a kuus juhtu. Letaalseid juhte ei olnud. Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Viimastel aastatel olid etioloogiliselt tekitajateks: Leptospira hebdomadis, Leptospira bratislava ja Leptospira interrogans.

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 17 juuli 2017 10:12