Kollapalavik

Kollapalavik (inglise keeles Yellow Fever) on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Kollapalavik esineb troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas 15° põhjalaiusest kuni 10° lõunalaiuseni, Aasias kollapalavikku ei ole (vaata kaarti). Euroopa maades on senini esinenud ainult kollapalaviku ohumaadest sissetoodud haigusjuhte.

Haigustekitaja
Kollapalavikuviirus on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus.

Nakkusallikad
Viiruse looduslikud peremehed on ahvid, kes tavaliselt ise kliiniliselt ei haigestu.

Leviku teed
Kollapalaviku ülekanne toimub sääskede vahendusel - viiruse levitajad on Aedes liiki kuuluvad sääsed, neist Aedes aegypti sääsed levitavad linnakollapalavikku.

Inkubatsiooniperiood
Kollapalaviku inkubatsiooniperiood on 3-6 päeva.

Kliiniline pilt
Haigus algab kõrge palaviku, pea- ja seljavaluga. Seejärel lisanduvad lihasvalud, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. Umbes 3-5 päeva pärast tekib lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Spetsiifiline ravi puudub.

Diagnostika
Kollapalavikku diagnoositakse epidemioloogilise anamneesi, haiguspildi ja laboriuuringute (spetsiifiliste antikehade määramine) alusel.

Ennetamine
Kollapalaviku vastane vaktsineerimine on ainuke vaktsineerimine, mida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendi alusel võib kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt riiki sisenejatelt. Tavaliselt nõutakse seda neilt, kes saabuvad kollapalaviku leviku ohuga riikidest. Rahvusvaheline kollapalaviku vastast vaktsineerimist tõendav dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsiini manustamist ning selle kehtivuse aeg on 10 aastat.

Esinemine maailmas:
gamapserver.who.int/mapLibrary/Files/Maps/Global_YFRisk_ITHRiskMap.png

 
Viimati uuendatud:  reede, 14 juuli 2017 13:17