Kampülobakterenteriit

Kampülobakterenteriit Kampükobakterenteriit on Euroopas kõige sagedamini esinev zoonoos. Haigestumine on 2 ja rohkem korda suurem, kui haigestumine salmonelloosi. 

Haigustekitaja
Kampülobakterenteriit on äge bakteriaalne soolenakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Campylobacter. On olemas umbes 20 serotüüpi, sagedamini on haiguse tekitajaks Campylobacter jejuni.

Nakkusallikas
Kampülobakterenteriit on zoonoos ehk nii inimestel kui ka loomadel esinev nakkushaigus. Inimestele on peamiseks nakkusallikaks loomad või nende poolt saastatud toit. Kampülobakterid esinevad, nagu salmonelladki, tapaloomade (peamiselt veiste, kuid ka broilerite) seedetraktis, kuid nakatuda võib ka vee kaudu, koertelt ning kassidelt. Nii kodu- kui ka metsloomad võivad kogu oma elu olla bakterikandjad.

Levikutee
Kampülobakterid levivad fekaal-oraalsel teel või olme teel saastunud käte, pindade või köögitarvete kaudu. Nakkust võib levitada ka haige inimene, kui ta ise või temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust.

Inkubatsiooniperiood
Haiguse inkubatsiooniperiood on 1-10 päeva, tavaliselt 2-5 päeva.

Haigusnähud
Haigusnähud – kõhulahtisus, kõhuvalud, palavik, iiveldus ja/või oksendamine – ilmuvad 1–10, tavaliselt 2–5 päeva pärast nakatumist. Hiljem võivad tekkida ka liigesevaevused. Tavaline haiguse kestvus kuni 7 päeva. Haigus võib kulgeda ka minimaalsete haigusnähtudega või asümptomaatiliselt. Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse põhjustajad.

Diagnostika
Kampülobakterenteriiti diagnoositakse mikrobioloogiliselt Campylobacter’i väljakülvamisel väljaheitest. 

Ennetamine
Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid nii toidu tootja kui ka tarbija poolt. Kuumutamist vajav toit tuleb tõepoolest korralikult kuumutada. Tuleb vältida pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist.

Esinemine Eestis
Kampülobakterioosi haigestumine näitab tõusutendentsi, kuid selle puhanguid pole Eestis senini esinenud.

 
Viimati uuendatud:  reede, 14 juuli 2017 10:40