Kaevikupalavik

Kaevikupalavik ehk viiendapäevitine palavik levib epideemiana puuduliku hügieeni, ülerahvastuse ja pedikuloosi esinemise tingimustes. Sageli on see kaasnenud sõdadega, rahvamasside liikumisega ja pagulaste rändega.

Haigustekitaja
Haigustekitajaks on bakter Bartonella quintana. Haigustekitajad säilivad täi roojas kuni üks aasta.

Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige inimene. Vaheperemeheks ja haigustekitajate ülekandjaks tervele inimesele on kehatäi. On andmeid, et lisaks kehatäidele võivad haigustekitajaid üle kanda ka kassikirbud ja puugid. Haigustekitajad võivad püsida nakatunud inimese veres nädalaid ja kuid.

LevimineInimene nakatub kehatäi roojas olevate haigustekitajatega. Täi eritab haigustekitajaid sisaldavat rooja inimese nahale, kust need tungivad nahavigastuste ja -lõhede kaudu organismi. Pärast haige inimese vere imemist hakkab täi eritama haigustekitajaid roojaga 5-12 päeva möödumisel. 

Inkubatsiooniperiood
Lõimetusperioodi pikkuseks on 7-30 päeva.

Haigusnähud
Haigus algab tugeva peavaluga, halva enesetundega, konjunktiviidiga ja säärelihaste valuga. Palavik algab järsku või tõuseb aeglaselt ning kestab mitu päeva, tõustes korduvalt viiepäevase (4-8 päevase) perioodilisusega. Põrn on suurenenud ja nahale võib tekkida täppverevalumiline lööve. Kuna haigustekitajad püsivad kaua veres, võivad haigusnähud taas tekkida korduvalt kuude ja aastate jooksul (vaatamata antibiootikumravile). Tüsistusena võib tekkida osteomüeliit, endokardiit või angioomtõbi.

Ennetamine
Peamine ennetusmeetod on täide hävitamine nii kehal kui riietel.

 
Viimati uuendatud:  reede, 14 juuli 2017 10:37