Käe-, jala- ja suutõbi

Käe-jala ja suutõbi ehk villiline enteroviirusstomatiit eksanteemiga on levinud viirushaigus, milless sagedamini nakatuvad kuni kümne aasta vanused lapsed, kuid haigestuda võivad ka noorukid ja täiskasvanud. 

Haigustekitaja

Haigustekitajateks on enteroviiruste hulka kuuluvad Coxsackie A16, A4, A5, A9, A10, Coxsackie B2 ja B5 ning enteroviirus 71. Harva on tekitajateks muud enteroviirused.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on haige inimene. Haige eritab viirusi nina ja suu eritistega – ninasekreedi, sülje või rögaga, roojaga ja villide eritisega haigusnähtude perioodis ning üks-kaks nädalat pärast haigusnähtude kadumist, roojaga aga mitu nädalat. 

Levimine

Enteroviirused levivad haigelt tervele inimese otsesel kokkupuutel haigega (suudlemisel jm), piisknakkusena (köhimisel ja aevastamisel), kokkupuutel roojaga või kokkupuutel nimetatud eritistega saastunud pindadega (laps kannab viirused saastunud sõrmedega suhu, silma või ninna). Perekonnas võivad haiged lapsed nakatada vanemaid. Haigustekitajad levivad üksikjuhtudena ja lasteasutustes puhangutena suvel ja varasügisel. 

Lõimetusperiood

Inkubatsiooniperioodi pikkus on kolm kuni viis päeva. 

Nakkusohtlikkus

Haige on nakkusohtlik seni, kuni püsivad haavandid. Pärast haigusnähtude kadumist võib inimene eritada viirusi mitu päeva või nädalat. Haigusnähtudeta haige võib eritada viirusi roojaga mitu nädalat. Nakkusohtlikkust arvestades, on haige isoleerimise kestvus vähemalt üks nädal või kuni haavandid on paranenud. 

Haigusnähud

Haigus algab palaviku (38⁰-39⁰), halva enesetunde, isutuse ja kurguvaluga. Ühe-kahe päeva pärast tekivad suu limaskestale (vahel ka igemetele ja keele servadele) villikesed, mis peagi haavanduvad. Samal ajal tekib ka nahalööve – punetavad täpikesed, vahel koos villikestega. Selline nahalööve ilmub tavaliselt peopesadele, jalatallale, põlvedele, küünarnukkidele, tuharatele või suguelunditele. Haavandid püsivad 7 10 päeva, kuid inimene võib eritada viirusi mitu päeva või nädalat pärast seda. Osal nakatunutest, eeskätt täiskasvanutel, võib haigusnähte mitte esineda, kuid nad eritavad ja levitavad viirusi. Tüsistustena võivad kahjustuda ja ära langeda sõrme- ja varbaküüned ning tekkida ajukelme- või ajupõletik. 

Ennetamine

Enteroviirusnakkuse ennetamiseks tuleb pesta käsi vee ja seebiga pärast tualeti kasutamist, enne söömist ja pärast haige poolt saastatud esemete või pindade puudutamist. Tuleb vältida haige või haiguskahtlase lapse või täiskasvanu suudlemist ja kallistamist, laste mänguasjade vahetamist, toidu- ja jooginõude vahetamist ning puhastada ja desinfitseerida sageli katsutavaid esemeid (näiteks lapse mänguasju) ja pindasid. 

 
Viimati uuendatud:  reede, 14 juuli 2017 13:35