Kääbuspaelusstõbi

Haigustekitaja
Hümenolepiaasi põhjustab kääbuspaeluss Hymenolepis nana. Inimene võib olla nii põhi- kui vaheperemeheks. Lisaks võivad põhiperemeesteks olla ka hiired ja rotid ning vaheperemeesteks mõned putukaliigid.

Haigustekitaja levik
Kääbuspaeluss on levinud kogu maailmas, rohkem soojades maades. Eestis esines kääbuspaelussi sagedamini 1950-ndatel ja 1960-ndatel aastatel (sadu haigusjuhte), hiljem on avastatud mõned haigusjuhud aastas. 

Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige inimene, kes eritab haigustekitaja mune roojaga.

Nakatumine
Terve inimene nakatub fekaal-oraalsel teel. Munad levivad saastunud käte, mänguasjade ja tarbeesemete või toidu vahendusel. Sageli toimub korduv enesenakatamine. Munad säilivad esemetel 3-4 päeva,
vees – kuni üks kuu. Täiskasvanud kääbuspaelussi eluiga on 2-4 nädalat, kuid ussipopulatsioon uueneb kiiresti uue põlvkonna abil, mistõttu on võimalik inimese korduv enesenakatamine.

Lõimetusperiood
Inkubatsiooniperioodi pikkus on umbes kaks nädalat.

Nakkusohtlikkus
Haige on suhtlemisel nakkusohtlik. Nakatunud inimene hakkab roojama kääbuspaelussi mune 2-4 nädalat pärast nakatumist.

Immuunsus pärast hümenolepiaasi põdemist on madal või puudub.

 
Viimati uuendatud:  reede, 14 juuli 2017 13:45