Epideemiline tähniline tüüfus

Täilevitatav epideemiline tähniline tüüfus
Täilevitatav epideemiline tähniline tüüfus on levinud Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Mehhikos, Kesk- ja Ida-Aafrikas ning epideemiatena Burundis, Peruus, Alžeerias, Etioopias, Eritreas jm.

Nakatumist soodustavad halvad sanitaar-hügieenilised tingimused ja inimeste tihe omavaheline kokkupuude (sõdade ja pagulaste massrände ja majutuse ajal ning kodutute seas). Pärast haiguse esmast põdemist võib see aastaid hiljem uuesti tekkida. Sellist tähnilise tüüfuse vormi nimetatakse Brill-Zinsseri tõveks.

Haigustekitaja
Epideemilise tähnilise tüüfuse tekitajaks on Rickettsia prowazekii. R. prowazekii surmab oma peremehest täi ühe kuni kolme nädala pärast ning seetõttu ei kandu haigustekitajad transovariaalselt edasi.

Nakkusallikas
Nakkusallikaks on tähnilist tüüfust või Brill-Zinsseri tõbe põdev inimene. Haige on täile nakatamisohtlik palaviku perioodil (umbes 20–21 päeva jooksul) ja 2–3 päeva pärast temperatuuri normaliseerumist.

Levimine
Haigustekitajate ülekandjaks on inimese kehatäi Pediculus humanus corporis. Riketsiad satuvad haige verd imenud täi seedekulglasse, kus nad umbes ühe nädala jooksul paljunevad. Täi hakkab haigustekitajaid levitama 2–7 päeva pärast haige vere imemist. Surnud täi kehas püsivad haigustekitajad nakatamisvõimelistena mitu nädalat. 

Teise inimese nahale sattudes hakkab täi taas verd imema ning samal ajal väljutab ta roojaga haigustekitajad inimese nahale. Nahk hakkab sügelema ning nahka kraapides ja vigastades satuvad haigustekitajad nahalõhede kaudu terve inimese organismi. Lisaks võivad haigustekitajad sattuda inimese organismi täi kuivanud rooja tolmu sisse hingamise tagajärjel. Haigustekitajad säilivad täi roojas kuni 100 päeva. Kuna täid ei talu haigestunud inimese kõrget kehatemperatuuri, lahkuvad nad palavikuhaige kehalt, otsides sobivamat toitumiskohta. Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele.

Peiteaeg
Lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni kaks nädalat ja keskmiselt 12 päeva.

Haigusnähud
Tähnilise tüüfuse haigusnähtudeks on kõrge palavik, tugev pea-, liiges- ja lihasvalu, köha, iiveldus või oksendamine, deliirium ning harvem kõhulahtisus, bronhiit ja konjunktiviit. Umbes viiendal haiguspäeval ilmub nahale roosakas peenetäpiline lööve – algul ülakehale ja seejärel levib muudele kehaosadele, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad. Mõne päeva möödumisel lööve tumeneb ja muutub laigulis-sõlmeliseks. Haigustekitajate sisse hingamisel tekib kopsupõletik. Ravimata haigusjuhtudel on suremus 10–40%. Brill-Zinsseri tõve haigusnähud väljenduvad nõrgemini ja tüsistusi esineb harvem.

Ennetamine
Tähnilise tüüfuse ennetusmeetmed on:
1) sanitaar-hügieenilised meetmed, nt täide leviku vältimine, pedikuloosi likvideerimine ja rahvarikaste kohtade vältimine;
2) haigega kontaktis olnud inimeste jälgimine kahe nädala jooksul;
3) tähnilise tüüfuse alalise levikuga maades on kasutatud elanike vaktsineerimiseks R. prowazekii inaktiveeritud vaktsiini.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 7 juuni 2017 14:28