Enteroviirus 71-nakkus – suu-käe-jalatõbi

Haigustekitaja
Enteroviirus 71-nakkuse tekitajaks on enteroviirus 71. Enteroviirus 71 on ribonukleiinhapet sisaldav viirus, mis kuulub pikornaviiruste perekonda, enteroviiruste sugukonda ja A enteroviiruste liiki. Viirus tehti esmakordselt kindlaks 1970. aastal aseptilise meningiidi puhangu ajal Californias. Viirusel on neli erinevat geneetilist liiki (A –D). Igal liigil on erinevad genotüübid. Viirused säilivad väliskeskkonnas mitu päeva. Kõrge õhutemperatuur ja niiskus soodustavad viiruste säilimist.

Nakkuseallikas
Enteroviirus 71-nakkuse allikaks on nakatunud inimene või asümptomaatiline viiruse-kandja. Haigestunud inimene on ägedate nähtude perioodis kõrge nakatamisohtlikkusega. Samuti ka pärast sellist perioodi, sest viiruse eritumine väljaheitega võib kesta 3–4 nädalat ja ninaneelu sekreediga kuni 3 päeva.

Haigustekitajate levimine
Viirused erituvad nakatunud inimese organismist ninaneelu sekreedi, väljaheite ja villikesevedelikuga. Viirused levivad:
a) fekaal-oraalsel teel,
b) piiskade-aerosooliga,
c) kontaktlevikuna.

Viiruste sissetungi ja paljunemiskohal ning eeskätt hingamisteede limaskestal ilmnevad ka kahjustusnähud farüngiidi või herpangiini jm kujul. Paljunemiskohast satuvad viirused verre ja levivad kogu organismis; teatud tähtsust omab enteroviiruste levik ka lümfiteede kaudu. Enteroviirused kahjustavad närvi-, lihas- ja epiteelkudet, mis avaldub ka haiguspildi kujunemisel. 

Seega võib inimene nakatuda viirustega ka saastunud toiduainete, vee, tarbeesemete ja pindadega kokkupuutel. Enteroviirus 71 levib sporaadiliste haigusjuhtudena, rühmaviisilise haigestumise ja puhangutena lastekollektiivides või suuri piirkondi hõlmavate epideemiatena. Enteroviirus 71-nakkus on väga kergelt nakkav, mistõttu tekivad haiguskolded kiiresti lastekollektiivides, koolides, perekondades, kortermajades ja ühiskodudes. Haiguskollete püsimise kestus sõltub väikelaste ja laste arvust ning võib ulatuda 3–4 nädalani.

Peiteaeg
Lõimetuseperioodi pikkuseks on 2–21 päeva, sagedamini on see 3–5 päeva.

Haigusnähud
Nakatumise tulemusena kujuneb sageli viirusekandlus, st et 85% juhtudest kulgeb haigus asümptomaatilises vormis, 12–14% juhtudest tekivad kerged haigusevormid ja 1–3% juhtudest esinevad rasked haigusvormid.

Enteroviirus 71 kulgeb kahefaasilisena:
1) Esimese faasi haigusnähtudeks on kõrge palavik, suu limaskesta haavandite tekkimine, oksendamine, herpangiin ning nahalööve kätel ja jalgadel. Kõrge palavik püsib 3–5 päeva, millega kaasneb peavalu, iiveldus ja oksendamine ning sageli ka kõhu- ja lihasevalu ning kõhulahtisus. 

Samaaegselt võivad esineda ülemiste hingamisteede katarraalsed põletikunähud, köha ja nohu. Esimesel või teisel haiguspäeval ilmub tähnilis-sõlmeline punetav või villiline lööve kätel, jalgadel, suu ümbruse ja ka suuõõnes ning neelus – see on herpangiin. Lööve püsib tavaliselt 24–48 tundi, harvemal juhul kuni 8 päeva ja kaob seejärel jälgi jätmata. Selline haiguse vorm esineb sagedamini 6 kuu kuni 12 aasta vanustel lastel ning see lõpeb tervenemisega.

2) Teine faas kujuneb peamiselt 6 kuu kuni 3 aasta vanustel lastel ning seda iseloomustab kesknärvisüsteemi kahjustuse kujunemine 2–5ndal haiguspäeval pärast esimese faasi algust. Kesknärvisüsteemi kahjustus võib esineda:
a) aseptilise meningiidina,
b) kerge halvatustena,
c) rombentsefaliidina kolmes raskusastmes; kolmanda raskusastme korral võib 75% patsientidest hukkuda ägeda neurogeense kopsuturse tagajärjel. 

Enteroviirus 71 võib vere kaudu levides põhjustada raskekujulisi tüsistusi – meningiiti, entsefaliiti, südame ja kopsude kahjustusi ning halvatusi. Raseduse korral võib viirus kahjustada loodet. Kolmandikul enteroviirus 71-nakkuse kesknärvisüsteemi kahjustuse läbipõdenud lastest on püsivateks järelnähtudeks liikumise-, neelamise- ja hingamisehäired.

Diagnostika
Diagnoosi kinnitamiseks tehakse laboratoorsed uuringud. Olulised on ka epidemioloogilise anamneesi andmed:
1) viimase 7 päeva jooksul teatud piirkonnas/asulas ≥10 kõrge palaviku ning iseloomuliku suu-, käe- ja jalanaha lööbega haigusjuhu esinemine kuni 6 aasta vanustel lastel, kellest vähemalt viiel juhul (50%) on lööbekaapes või villivedelikus identifitseeritud viirus RNA,
2) analoogsete haigusnähtudega vähemalt kolme laboratoorselt kinnitatud haigusjuhu esinemine (laste)kollektiivis.

Pärast enteroviirus-nakkuse läbipõdemist kujuneb inimesel immuunsus. Enteroviirus 71 vastu vaktsiin puudub.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 7 juuni 2017 14:26