Enterobiaas ehk naaskelsabatõbi

Enterobiaas ehk naaskelsabatõbi
Enterobiaasi põhjustab ümarusside klassi kuuluv naaskelsaba ehk linaluu-uss Enterobius vermicularis, mis parasiteerib inimese jämesooles.

Haiguslevik
Naaskelsaba on levinud üle maailma ja peamiselt mõõduka kliimaga maades. Enterobiaasi on maailmas nakatunud umbes 400 miljonit inimest. Naaskelsaba on Eestis küllalt sageli esinev usstõbi. 

Nakatumine
Enterobiaas on fekaal-oraalselt leviv autoinvasiivne haigus või nakatutakse olmenakkuse teel. Naaskelsabausside kerged, õrnad munad levivad kergesti käte, toidu,mänguasjade või muude tarbeesemete vahendusel. Seedekulglasse satuvad munad saastunud käte vahendusel või küünte närimisel. Mune võivad edasi kanda ka kärbsed, prussakad ja tarakanid. Nakkusallikaks on nakatunud inimene, kes levitab linaluuusse roojaga.

Peiteaeg
Lõimetusperiood on 2–6 nädalat, mil naaskelsabade eluring jõuab küpsuseni.

Nakkusohtlikkus
Haige on lähisuhtlemisel nakkusohtlik. Nakatunud inimene hakkab mune levitama 30–40 päeva pärast nakatumist. Naaskelsabad elavad organismis 35–70 päeva. Munad säilivad esemetel eluvõimelistena umbes kaks nädalat kuni üks kuu. Immuunsust pärast enterobiaasi põdemist ei kujune.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 7 juuni 2017 14:23