Ektüüm ja impetiigo

Ektüüm ja impetiigo
Impetiigo ehk mädavill-lööve on pindmine naha bakter-nakkus ja ektüüm ehk mädaniklööve on selle haavandiline vorm.

Haigustekitajad
Haigustekitajateks on Staphylococcus aureus ja streptokokid. Haigustekitajad võivad siseneda igat liiki nahavigastuste kaudu. Nakatumist soodustavateks teguriteks on stafülokokkide nina-neelu kandlus, halvad hügieenitingimused ja niiske keskkond.

Haigusnähud
Impetiigo tekitajateks on stafülokokid või streptokokid. 

Stafülokokilise impetiigo korral tekivad jäsemetele või muudele kehaosadele karvade ümbrusesse mädaga täitunud koonusekujulised villid. Streptokokilise impetiigo korral tekivad katmata kehaosadel, eeskätt näol (suu, nina, silmade ümbruses) mädavillid, mis lõhkevad ning villidest tekkinud haavandid kattuvad kollakaspruuni koorikuga.

Ektüümi korral tekivad sügavamal nahas valulikud sõlmekesed, millest moodustuvad mädavillid. Mädavillid omakorda lõhkevad ja neist tekivad mädased haavandid, mis kattuvad kollakaspruuni koorikuga.

Nii impetiigo kui ka ektüümi haigusnähtudeks on nakkuskollete valulikkus, sügelemine ja üldine halb enesetunne. Sügeleva piirkonna kraapimisel levivad haigustekitajad naaberaladele. Ravita ja hilinenud ravi korral võivad tüsistusena tekkida tselluliit, lümfangiit, furunkuloos, hüpo- või hüperpigmentatsioon. Lastel võib tekkida A-rühma streptokokkide poolt põhjustatud glomerulonefriit.

Ravi on antibiootikumidega.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 7 juuni 2017 14:22