Ehrlihioos

Ehrlihioos
Ehrlihioos on äge bakter-nakkushaigus, mille tekitaja kuulub Anaplasmataceae perekonda.

Haigustekitaja
Haigust võib tekitada kolm bakterit:
a) Ehrlichia chaffeensis paljuneb inimese mononukleaarsetes fagotsüütides ja põhjustab inimese monotsütaarset ehrlihioosi.
b) Ehrlichia ewingii paljuneb neutrofiilides ja põhjustab ewingii ehrlihioosi.
c) Ehrlichia muris põhjustab inimese monotsütotroopset ehrlihioosi Jaapanis, Hiinas ja Venemaal.

Haigustekitajate levimine
Haigustekitajaid kannavad puugihammustuste kaudu inimestele üle mitut liiki puugid, sealhulgas Eestis levinud puugid Ixodes ricinus ja Ixodes persulcatus. Haigustekitajate ülekandumiseks puugilt inimesele kulub umbes 24 tundi. Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele.

Loodusperemehed
E. chaffeensis’e ja E. ewingii peremeesteks looduses on peamiselt kitsed, hirved ja koerad ning E. muris’e peremeesteks on väikenärilised.

Peiteaeg
Inimese ehrlihioosi lõimetuseperiood on 7–10 päeva.

Haiguspilt
Inimese ehrlihioosi haigusnähud on mittespetsiifilised: esineb palavik, peavalu, isutus, iiveldus, oksendamine, lihasvalu. 20%-l haigetest tekib meningoentsefaliit. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb inimese ehrlihioosi eristada puukentsefaliidist, puukborrelioosist, babesioosist, tulareemiast, leptospiroosist, hepatiidist, gastroenteriidist, sepsisest ja toksilise šoki sündroomist. Haigus kulgeb erinevalt ning 2,7% juhtudest võib lõppeda surmaga.

Ravi
Inimese ehrlihioosi valikravim on doksütsükliin. Ehrlihioosi vaktsiin puudub.

Märkus: vaata ka Anaplasmoosi

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 7 juuni 2017 14:21