Dengue palavik

Dengue palavik on sääskedega leviv viirushaigus. Dengue viiruse leviala laieneb pidevalt inimeste arvu suurenemise ning linnastumise tõttu. Viirusi edasikandvad sääseliigid leiavad elukoha järjest enamates kohtades üle maailma ning selletõttu on dengue palaviku levik muutunud rahvusvaheliseks terviseprobleemiks.

WHO andmetel haigestub maailmas igal aastal dengue palavikku 50–100 miljonit inimest, nendest poolel miljonil tekib dengue palaviku hemorraagiline vorm ja sureb 20 000- 25 000 inimest, enamasti lapsed.

Dengue palavik on levinud rohkem kui 100 riigis Vahemere idaosas, Aasias, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas, Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkondades, kust reisijad toovad seda Euroopasse. Viirusnakkuse kohalikku levikut Euroopas on täheldatud Prantsusmaal ja Horvaatias. Viimane ulatuslik ja kõrge suremusega dengue palaviku epideemia Euroopas esines 1927-1928. a Kreekas.

Haigustekitaja
Dengue palaviku tekitajaks on flaviviiruste rühma (muud tuntumad flaviviirused on puukentsefaliidi, kollapalaviku ja Lääne-Niiluse viirused) kuuluv RNA dengue viirus. Dengue viirusel on neli serotüüpi (DEN-1, DEN-2, DEN-3, DEN-4). Ühe serotüübi antikehad ei taga immuunkaitset teiste tüüpide poolt põhjustatud nakkuse vastu. Dengue palaviku läbipõdemisel tekkiv viirusevastane tüübispetsiifiline immuunsus on eluaegne.

Nakkusallikas
Viiruste nakkusallikaks asulates on haiged inimesed ning troopilistes ja subtroopilistes metsades elavad ahvid.

Levimine
Dengue palaviku viirusi levitavad inimestele peamiselt Aedes aegypti emased sääsed, kelle hammustuste kaudu satuvad viirused inimese organismi. Viirusi võivad levitada ka Aedes albopictus sääsed. Nakatunud inimese veres on viirused vahetult enne palaviku tekkimist kuni palavikuperioodi lõpuni, s.t. 4-5, maksimaalselt 12 ööpäeva. Sääsk muutub nakatamisohtlikuks temperatuuril +27ºC 8-12 päeva pärast haige inimese vere imemist ja on viiruste allikaks kogu eluperioodi jooksul.

Sääsed ründavad inimesi hommikul mõni tund pärast päikese tõusu ja õhtul enne päikese loojumist. Aedes aegypti sääsed on levinud näiteks Madeira saarel, kust nad võivad levida ka mandri-Euroopasse. Aedes albopictus sääsed on levinud Lõuna-Euroopa maades. See sääseliik talub hästi madalaid temperatuure. Inimeselt inimesele nakkus ei levi.

Peiteaeg
Peiteaeg kestab 3-14 päeva, keskmiselt 4-7 päeva.

Laboratoorne diagnostika
Dengue palaviku lõpliku diagnoosi kinnitab laboratoorse uuringu tulemus. Laboratoorse diagnostika meetodid on: RT-PCR (vereproov kuni viienda haiguspäevani), mittestruktuurse-1 dengue antigeeni määramine (kuni neljanda haiguspäevani), dengue serotüübi ja genotüübi määramine, seroloogiline IgM antikehade määramine (5-6 haiguspäevast alates), IgG antikehade tiitri tõus ägeda- ja paranemisfaasi seerumites. Dengue viirus võib anda seroloogilisi ristreaktsioone muude flaviviirustega. 

Klassikaline dengue palavik

Haigusnähud
40%-80% dengue viirusnakkuse juhtudest on asümptomaatilised.

Kliiniliselt väljendunud haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas-ja seljavaluga. Palavik püsib 6-7 ööpäeva. Algsümptomite järel ilmub üldine lihasvalu, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. 3-5 ööpäeva möödudes tekib laigulis-sõlmeline või leetrite sarnane mitte sügelev lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Haigus kestab umbes kümme päeva, paranemisperiood on pikk ja vaegustega. 5% juhtudest on haiguse kulg raske, kuid selle haigusvormi surmajuhte esineb harva (1%).

Dengue hemorraagiline palavik

Dengue hemorraagiline palavik on raske kuluga, eluohtlike tüsistustega haigusvorm, mis sagedamini tekib lastel ja noorukitel. Dengue hemorraagiline palavik tekib juhul, kui dengue viiruse ühe serotüübi poolt põhjustatud viiruspalavikku põdenud inimene nakatub lühikest aega pärast seda dengue viiruse teise serotüübiga.

Haigusnähud
Haigus algab samade nähtudega nagu klassikaline dengue palavik, kuid 2-5 ööpäeva möödumisel haige seisund järsult halveneb, tekivad verevalumid ja verejooksud ning kiiresti kujuneb organismi ohtlik vedelikukaotus ja võib tekkida hüpovoleemiline šokk, mitmete elundite kahjustus, mille tagajärjel võib haigus lõppeda surmaga. Letaalsus on 40%-50%.

Ennetamine
1) Sääsehammustuste vältimine dengue palaviku levikupiirkondades: riiete kandmine, sääsevõrkude ja putukatõrjevahendite kasutamine (alla kolme kuu vanustel lastel ei kasutata repellente). 
2) Reisijatelt, kes on viibinud dengue palaviku levikuga maades ja piirkondades, ei võeta doonoriverd vähemalt 14 päeva jooksul pärast tagasi pöördumist. 3) Dengue nakkuse vastane vaktsiin on kliiniliste katsetuste perioodis.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 27 juuli 2017 14:57