Chikungunya viirushaigus

Chikungunya viirushaigus / Chikungunya (hemorraagiline) palavik (A92.0)

Haigustekitaja
Arboviiruste hulka kuuluv RNA-viirus.

Haigustekitaja ülekanne
Viirus ei levi otseselt inimeselt inimesele.

Chikungunya viiruspalaviku levitajateks on Aedes albopictus sääsed. Euroopa Haiguste kontrolli ECDC andmetel on selliseid sääski leitud 12-s Euroopa riigis: Albaanias, Itaalias, Prantsusmaa lõunaosas, Belgias, Montenegros, Sveitsis, Kreekas, Hispaanias, Horvaatias, Hollandis, Sloveenias, Bosnias ja Hertsegoviinas.

Terviseameti andmeil ei ole Eestis neid sääski leitud.

Haiguse peiteperiood
Keskmiselt 3-5 päeva, võib pikeneda kuni 12 päevani.

Kliiniline pilt
Chikungunya viiruspalavikku iseloomustavad kõrge palavik, peavalu, lihas- ja liigesvalud, lööve, vahel ka kõhulahtisus.

Diagnoosimine
Käesoleval ajal Eestis viroloogia laborid ei diagnoosi Chikungunya viiruspalavikku. Seega peab diagnoos põhinema epidemioloogilisel anamneesil ja haiguse kliinilisel pildil.

Profülaktika
Chikungunya viiruspalaviku vastu vaktsiin puudub.
Riskipiirkonda  reisijatel soovitame kanda pikki riideid ning kasutada 30% DEET põhinevaid sääsetõrjevahendeid. Sääsetõrjevahendeid ei soovitata kasutada alla kolme kuu vanustel lastel. Rasedate ja kuni 12-aasta vanuste laste puhul tuleks enne sääsetõrjevahendite kasutamist konsulteerida arstiga.

Ennetusmeetmed veredoonorite suhtes
Chikungunya viirushaiguse riskipiirkondi külastanud veredoonorite suhtes on chikungunya viiruse doonoriverega leviku vältimiseks soovitatav rakendada järgmisi meetmeid:

  • viimasest riskipiirkonna külastusest peab mööduma vähemalt 4 nädalat enne vere loovutamist tingimusel, et selle perioodi jooksul ei ole ilmunud chikungunya viirushaiguse sümptomeid
  • Chikungunya viirushaigust põdenutele lubatakse verd loovutada mitte varem kui 6 kuud pärast tervenemist.
 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 27 juuli 2017 14:54